Ma kirjutaks siia palju tihedamini aga ma lihtsalt ei viitsi. Ma ei viitsi siin niimoodi paigal istuda ja palavusse surra ja mingit monoloogi pidada.
Enivei, Mata exam oli siin kunagi. Läks nii nagu läks...mitte kõige paremini.
Reedel käisin ansambliga Võrumaal Puiga põhikoolis esinemas. Saime süüa ja igaüks sai kaardipaki Võrumaa piltidega. Nendega ei saa eriti mängida. Laupäeval tegime Sandriga Lõunaka tšilli. Tellisime facebookist endale tasuta McDonaldsi kohvi ja siis olime lahedad seal. Mäcis on see mingi värk, et kui sa fb's regad ennast ja enda kaaslast ja siis need kutsed väljaprindite, saate tasuta kohvi. Võtsime endale lõunaka ja turu mäkist kohvi. Igaüks saab võtta 10 kohvi päevas. Me pärast neid turu mäci kohve enam ei tahtnud ja siis me viisime need Emmele ja Kairele töö juurde. Päris segane jutt. Pühapäev oli selline aohfcauisdhap. Emme oli mõelnud maale minna ja siis ta mingi kui ma hommikul üles ärkan ta küsib, et kas ma tahan ka maale minnna ja siis ma mõtlesin, et võiks ju, pole ammu käinud. Ta ütleb, et ok, enne poolt peame minema hakkama. Kell oli 10:15 nii umbes. Ok emme. Oleks võind mind ju pool äratada ja öelda, et kuule tahad tulla, ok, peame 2 minuti pärast minema hakkama. Niisiis, kuna mul oli nagu null aega, siis viskasin ma igast asju kotti (ma pean alati kõik, mida võib vaja minna kaasa võtma, niisiis palju asju) Bio asjad lendasid ja raamatud ja pinalid ja veel sada asja. Selga lendasid esimesed ettejuhtuvad asjad, milleks osutusid üks must topp ja rohelisekirju seelik. Nägin ikka täiega kott välja. Tavaliselt võtan maale ma kas siis viiuli või kunstiasjad kaasa, et ma saaks ka veidi loometööga seal tegeleda. Tahtsin kitarri kaasa võtta, aga mul ei ole kitarrikotti. Karbiga on ju ka suht võimatu seda kaasa võtta, niisiis viskasin endale teksatagi selga, koti üle õla ja kitarri kaenlasse ja hakkasin empsiga bussi peale jooksma. No ei olnud just eriti vahva. Veits palju pilke vaatasid imelikult. Bussijuht oli ka mingi munaaju. Kuidagi elasime kitarriga selle bussisõidu üle. Jõudsime Mellistesse, sinna pidi meile issi autoga järele tulema. Käisime emmega poes. Ei, mul ei olnud imelik. Jõudsime emmega kassasse ja siis kohe pidid tulema ju poodi need inimesed, kes mind teavad. Vahva. No ja siis sõitsime autoga maale ja olime seal. Issi ehitas sinna suure mängumaja, sellise kahe korrusega ja rõduga ja puha. Kirjutasin enda bioloogilise essee seal rõdu peal, suht mõnus oli seal. Ja selle maja juurest läheb veel nagu kolmandale korrusele, see on nagu platvorm, näeb suht kaugele. Sealt saab selle noh zipline'ega alla lasta. Suht kõrgelt, üle hoovi, jeee. Pidin issil aitama seda katsetada. Esimene kord suht tuli välja, teine kord jäin poolepeal kinni ja pidin nö. 'nõksutama' end lõpuni ja kolmandal korral sain 2 meetrit sõita ja siis jäin seisma, otse kivihunniku kohal, et kui ma alla kukun siis kindlasti kividesse. Paps pidi mind tagasi tõmbama. Suht vinge oli seal niimoodi enda eluga niidi otsas rippuda. Ta peab seal mingi plast asja metall asja vastu vahetama ja siis peaks see normilt töötama. Ja siis kirjutasin ma esseed selle kohta, kuidas mu isa mind ära tappa üritas. Kenakene küll. Taidlesin seal veel niisama ringi. Laulsin ja mängisin kitarri ja siis mu armas isa ütles, et ma laulan mööda ja valesti ja siis ma saatsin teda igasugustesse pimedatesse kohtadesse (omaette, aga muidugi) Ja siis ma enam ei laulnud. ja siis ma avastasin, et meil on seal igast palle ja värke niisiis ma mängisin seal üksi jalgpalli ja võrkpalli, aga kõige vahvam oli ikka tennist mängida.Või nagu lõin lihtsalt neid serve vms. Üle küüni katuse ja üle hoovi ja igale poole. Ja siis otsisin jälle pool aastat palle taga ja siis lõin neid jälle kuskile viie miili kaugusele metsa. Siis käisin saunas ja siis kõndisin ja tõmblesin niisama ringi. Päikest sain ka, minu esimesed päevitusrandid, jee. Siis hakkasime linna poole sõitma. Käisime uues Prismas. See on niiiiii suuuuuuuur ja seal on niii palju asjuuuu. Appikene. Eksisin sinna ära, ok ei eksind aga nagu see on täiesti võimalik. Kunagi jõudsime koju ka. Olin niii mega üüber super väsimud. Täna oli ainult üks tund ja see oli bio KT. Njahh Tahaks magada. Trenni peaks minema. Meil tuleb ju see klassipidu onju ja ma sain raha selle jaoks, aga ma ei tea, kas me Stellaga saame minnna, sest see nimekiri on vist juba kinni või midagi ja siis me võib olla ei saagi minna, aga ma nagu täiega tahaks minna.
Mul ei ole homse füüsikatöö materjali, sest ma käisin ju esinemas, kui füsa tund oli. Jama värk. STELLA, MIKS SA OMA TELEFONILE EI VASTA? Ma ei viitsi enda trükivigu kontrollida. Peaks friikaid segama minema, sest Sannu ei saa ju hakkama. Ei viitsi eriti trenni minna. Tauno ütles, et nüüd kui võistlused on möödas, pole eriti mõtet kombinatsiooni teha, niiet me hakkame uusi asju õppima. Ta on plaaninud, et ma hakkan tegema tahavinte ja kahekordseid. Päris jube. Ma arvan, et ma ei julge lihtsalt neid teha. Mingeid tahavindi harjutusi olen ma juba teinud, seda tahasalto poolepöördega selili, ja see oli juba nii jube, et ma ei taha teada, mis saab kui ma päriselt vinti tegema hakkan. Jube! Rääkimata siis veel kahekordsetest. Surm tuleb. Ok, peaks sööma ja asjad kokku panema ja mõne tableti sisse sööma ja siis trenni minema.
Tsauka!
