Mul tuli kirjutmise tuju. Aga nagu ikka, ei ole mul midagi kirjutada. Istun Kristjani voodi peal, Narvas. Ta jõudis just koju. Kuulsin uksekella. Ilmselt tema. Sõidame hommikul Tartusse. Ei saa kaua magada. Kurb. Või pigem tüütu. Mis siis veel... ei tea. Ei midagi. Tsau.
Ta tõi mulle mustikavett.
Wednesday, February 25, 2015
Subscribe to:
Posts (Atom)