Kas tundub teilegi nii või on see ainult minu fantaasia vili, et õues on täista paks lumi maas?

Tähelepanu, tegemist on madalajalgse ja lühikarvalise olendi ajuvabadusest rõkatava blogiga. Enne blogi lugemist soovitan end varustada kiivriga, juhuks kui teil tekib suur soov peaga vastu seina joosta. Kõrvalmõjudeks võib olla peapõrutus, ajukahjustus või äärmisel juhul pikk piinarikas surm.
Muudest tekkinud nähtustest palume teavitada kohe blogi autorit.

Nii, nüüd kui teid on hoiatatud, võime peale hakata.
Eriti midagi tarka ei olegi öelda. Paar sõna iga reedese rutiini kohta: Kool. See juhtus siiski olema üks sõna aga ma arvan, et see on piisavalt selgitav. Ok, tegelt ei olnud midagi hullu, ma ometigi elan ju veel. Rõhk sõnal "Veel". Keka oli vinge, tegime tantsu ja jooksime ringi nagu segased, tantsu ajal. Metslased siiski ju. Siis kodu marss. Plõnnisin kitarri ja õppisin klaveril Tujurikkuja theme'i ära. x) . Mingi kell 10 tegin kõigile magustoitu. Lucky pastards. Nüüd väike nill arvutis. Rääkides sellest, Härra K. Philips aka eemalehoidev värvipime, pani ritta mõned sõnad, mõned vahvad sõnad, mis on täiega õiged. Siin need on:

Ajee, Merlin, sõpsiks sul Stella,

 kellele iga päev kordi hellad.

 Ei tea, mis te küll ajate,

 aga psühiaatri abi te vajate.

 Olete omaette, teil savi,

 see on teie igavuseravi.

 Mis sest, et teemaks jutud vanad,

 naeratuse ikka suile manad.

 Klassi mitmekülgsemaks loote,

 oma naerudega rõõmu kaasa toote.

 Teaduslikku teksti tuleb teilt ka,

 millest teised aru ei saa.

True story. Mulle igatahes täitsa meeldib. :D :D :D :D
Aitäh sulle Kristo.
Aga nüüd mõelge millelegi punasele ja kollasele ja lõpuks valgele ning siis uinuge sügavasse unne, niiet et arvate, et see blogi oli ainult uni.
Ilusat ununemist
;)