Tühi

Lugesin kahe päevaga kaks raamatut läbi. Olen tubli ja imelik...issi ütles nii. Ta ei ütlend imelik, ta ütles vist hulluke vms. Ei mäleta. Olin trennis täna jälle üksi. Raskema kombinatsiooni aeg tuli parem, kui varem. 13 mai on võistlused ja selle pärast ei saa ma Otepääle Arsisega esinema minna. Mu treener Tauno käib ka Arsises ja mu dirigent Mari jõudis juba Taunole kituda. Või no nad rääkisid sellest, et ma ikka nii väga tahan minna võistlema, et ma ei saa esinema minna. Arvestades sellega, et ma pole mingi 3 aastat võistelda saanud ja see on hetkel mu ainus võimalus, siis jah ma tõesti tahan minna. Konkurents ei ole ka väga kõva, niiet mul on isegi lootust mingi kõlblik koht saada. Homme tulevad meile koori kanadalaste tüdrukutekoor külla. Laulame ja workshopime seal nendega ja siis sööme ka. Stellat ei olnud täna jälle koolis. Homme on bioloogias ja kunstis, ja kuskil oli veel midagi, kontrolltöö. Ma ei oska. Reedel peaks ajaloo järeltööle minema aga ma ei oska ja ei viitsi. Terve viimase nädala jooksul olen läinud suht vara magama ja hommikul üpris hilja ärganud, aga ma olen ikka täiega väsinud, võibolla isegi, et rohkem väsinud, kui muidu. Uus loogika...vähem und = vähem väsimust. Mõttetu. Kõik tundub nii mõttetu. Masendus hakkab juba vaikselt peale tulema. Kõik on nii tühi ja sisutu, kaasaarvatud mina. Ma tahaks lihtsalt magada. Lõputult. Trepist tahaks ka alla kukkuda. Koolis on nii mõnusad suured trepid, seal oleks täpselt paras. Mul on värvi vaja. Olen nagu pasa sisse istunud lehma tagumik. Olen vaene. Liiga vaene, et hüvasti jätta.