Omlett

Kuupäev on 28 dets. Kahe viimase postituse kohad on vahetuses. Lalala. Ega ma magada eriti ei saanud. Ei teagi miks. Vaatasin Anna-Liisa kodus veits ringi ja nii. Siis mingiaeg ärkas Anna-Liisa ka. Siis ta keeras mingid omletid kokku. Täitsa söödav tuli. Siis oli väike ketšupi insident. Teed jõime ka. Siis mängisin Anna-Liisa elektrikitarri. Laulsime ja värki. Siis mängis Anna-Liisa klaverit ja mina laulsin. Vahva oli. Juttu rääkisime ka muidugi palju. Nüüd istun bowlingusaalis ja loobin kuule. Emmel tuli kreisi idee minna bowlingusse. Niisiis olen siin, magamata ja janune. Siis pean käima veel poes, kodust kiirelt läbi hüppama ja bussiaegu vaatama ning kuskile teise maailmaotsa minema. Kuskile Mõisavahe llalalaa. Pöial on valus. Mul on õhtul Agnesele imelik otsa vaadata.

Näeme viie aasta pärast.

Täna on 30 dets. Üks postitus vist sai valesti. Ei läinud õigel ajal üles.
Ma nägin unes Raimondit. See oli armas.
Eile käisime vanaisa sünnipäeval, tema mingi uue naise juures. Too on segane käsitöömeister. Üleeile oli siis see Arsise tüdrukute õhtu. Meid oli 4. Haiged sitakotid ikka need teised. No osadel ei olnud võimalik tulla, aga need kes ülelasid võiksid küll perse minna. Enivei. Meil oli lõbus ikka. Algul istusime niisama Mariliisi juures. Mängisime vallatut Aliast ja Bailat. Haigelt naljakas oli. Hiljem läksime linna. Saime Mariliisi sõpsidega kokku ja istusime Suudlevates tudengites. Oli vahva. Nägin oma vana lasteaiakaaslast Merlinit. Oioioioi. Ta oli hoopis teistsugune. No mina ka muidugi. Ja siis oli veel trill ja trall. Koju jõudsin mingi kell 5. Oumaigaaaaad. "Kaks maaagamata öööd..." ja siis seal vanaisa sünnal ma lihtsalt surin. Mitte, et ma oleks lihtsalt väsind.... jääknähud. ULLLALAAA!
Tahan juba Stella juurde minna. Ja Joyce'i tahaks ka näha. Sksjjguakkhdujsjjduiw
Süüa tahan!
Homme lähme Reidlate juurde aastat vahetama. Psssst...ma loodan, et Karl on ka seal. Või Carl...ma isegi ei tea, kuidas õige on. Facebookis on Carl, aga äkki see on lihtsalt moe pärast. Lllalalaaa.
Inkas tuleb lühijutt kirjutada. Millest kuradist ma kirjutan???
Ok
Ma nüüd ei tea, kas see on selle aasta viimane postitus või mitte, aga kena vanaaasta lõppu!!
Tsu-tsu-freiiii!!!

"Sorry"

Uskumatu. Kahtlane. Imelik. Huvitav. Lahe.
Arvake ära, kes mulle helistas... Anna-Liisa Padar. Wow!!! Ta kutsus mind peole. No mis ma ikka öelda oskasin. Party at Ahi. ... Aia mu jalad. Nüüd istun Anna-Liisa köögilaua taga ja kuulan mussi. Oi, kuidas me Eltoniga tantsida vihtusime. Anna-Liisal oli mingi värk, et seal mingid vilkuvad tuled ei mõjunud talle hästi, niiet tema eriti ei tantsinud. Aga keda ma seal kohtasin, Eltonpoissi. Issakene, ma pole elus nii tantsinud. Täielik hapniku ja vee puudus tuli, aga nagu Elton ütles, vesi ja õhk on ülehinnatud, niisis ma ei saanud kumbagi. Okok, tegelt ühe vee sain.
Appikene.... Elton, Elton....mitte John. Haah.
Agnes töötab Ahjus ja mul hakkas temast nii kahju. Vaeseke.
Ja keda ma seal veel nägin, väljaarvatud pool facebooki sõbralisti, Karl...Karl, Karl. Oioii. Niiiiii vahva! Selle üle olen küll rõõmus, mitte, et ma Eltoni pärast rõõmus ei oleks, aga Karl on nii tore. Sain teda veits kiusata. Ma loodan, et ta pärast ikka mäletab midagi.
Jõuluvanamehe käest sain muidu veel juukselakki, deodorandi (ei meenu aastat, kui ma poleks deodokat saanud), ripsmetušši ja 2 in 1 laineri-sinise ja rohelise.
Mu päkad valutavad. Mitte ainult tantsimises, isegi võibolla polegi asi tantsimises, vaid nende kõrgete saabaste pärast. Oi ja väljas on nii libe ja märg. Astusin nii haigelt lompi. Võehh.
Kell on 5.55.
Homme saame Arsisetüdrukutega kokku. Istume ja niisama... õpime ükteist paremini tundma.
Ja nüüd uinun võõraste linade vahel.
Ööd.

Tiliseb

Lühidalt: kool sai otsa. Mind hoiti Aeti juures pantvangis. Sõin Arabelli vitamiinid ära. Kingiks sain käevõrud, sukapüksid ja kausi. Hommikul saab veel kingitusi...võibolla. Rauno jõudis Jõuluks koju. Jõulupidu oli üsna mõttetu. Mul olid lahedad silmad. Vanaema Leelo-Reet arvas, et mul on parukas. Või noh ta katsus, et teha kindlaks, kas ikka on omad juuksed. Superstaariks sai Rasmus Rändvee... positiivne. Uni on. Rahulikku ööd!

Millimallikas

On möödunud kuid ja aastaid minu viimasest postitusest. Elu on nii palju muutunud. Tehnoloogia on arenenud. Maailm on hoopis teistsugune.
Tegelt ei. Kõik on endiselt vanaviisi. Igav ja mõttetu. Külm ja kõle. Kõht on ka tühi ning pea valutab. Kohutav!
Eks vahepeal on siin midagi juhtunud ka. Näiteks oli meil siin ju see Karlova superstaar, kus ma kohvikus sebisin. Muidugi jõudsin ma sinna poole pealt, sest käisin kahel esinemisel. Laupäeval käisin Tallinnas Nõmmel. Kurekellal oli esinemine Tallinna Ülikooli meeskooriga. Täitsa vahva oli. Esinesime ühes mega tillukeses ja nunnus kirikus. Pärast olime meestega õhtusöögil ja minglisime. Hästi vahva oli. Nii naljakas...lõpuks olin ma täiega meeste puntras. Annika ütles ka, et nad seal vaatasin, et olin viie mehe keskel ja siis tuli neid järjest juurde. Ta ütles, et lõpuks oli neid mingi 8. No vahva. Muidugi oli kahju see, et me suht vara ära tulime. Pärast küsisin Imbilt, et miks me ära tulime ja siis ta ütles, et noh teie seltskond seal ja rääkis ja suhtles, aga teistel oli igav ja mõttetu. Kurat, kas see on minu süü, et väiksed tatid ei oska inimestega suhelda või? See ajas veits närvi. Muidugi see ka, et bussijuht oli täielik psühhopaat. Hullem kui mina-ja see juba näitab midagi. Muidu olid need mehed/noormehed täitsa muhedad. Nad olid Facebooki ürituse teinud ja plakati ka. Seal oli kirjas, et 'Kured tulnud nüüd on kellad', mis oli kuidagi nii naljakas. See oli ka üks jutuaine õhtusöögil. Järgmine aasta pidid nemad Tartusse tulema. Vahva!
Ülehomme on jõulupidu ja ma ei tea, kes olla.
Võib olla teen endale anima silmad, et nagu meigiga multikategelaseks. Aga selga pole ikka midagi panna.
Kuradi jama!
Aga ok, tsau!

You're just an optical illusion

Nägin reedel Bibit. Tore oli. Ta oli nagu kilpkonn oma tšelloga. Laupäeval olin hea ja lahe õde. Tahtsin linnas käia, aga pidin Triinat vaatama, niisiis soojad riided selga ja kelgu peale. Oi ta oli raske. Vedasin teda mööda linna ringi. Tore oli. Sinna poodi, kuhu mul oli peaeesmärk jõuda, ma sisse ei saanudki, sest kui me lõpuks sinna jõudsime, pandi see just kinni. Veits kurb. Siis teel koju tegime peatuse kassitoomel, et Triina saaks mäest alla lasta. Tore oli. Täna oli naislaulupäevakontsert või midagi sellist. Tore oli. Või nohh jahh. Hääl on endiselt haige. Kurgus kõditab koguaeg. Nohu tikub ka ligi. Stella sai rimisse tööle. Joyce on peolõvi. Mina jään magama.
Tore oli.