Käisime Lennart Jõelale laulmas tema kodus. Ta on niii armas. Super vahva oli. Lennu on niiiiii armas ja tore ja nii kõbus ja ta proua on ka nii wow. Fantast! Sai kringlit ja torti, kohvi ja šampanjat. Jah, me jõime šampat. Direktor ise lubas. Ja osad olid mingi 15. Meie Annikaga olime need vanemad, väljaarvatud kõik need teised, vanem rahvas.Segane jutt, olen väsinud.
Koolis oli veel tšill. Lalalalaaa.
Värvisin juukseid. Ülla ülla. Küüsi värvisin ka. Heihoo.
Käisin esimeses kitarritunnis. Oumaigaad. Ma olin alguses nii närvis. Juba enne, kui ma mõtlesin, et võiks minna. Siis ma lõpuks ikka sõnumeerisin Rivoga. Läksin tema juurde. Olin seal mingi..oehh ... 2 või isegi 2 pool tundi. Ma ei tea, aeg läks ruttu. Ta mängis mulle lõpuks. Tegelt enamusajast mängiski tema. Ma plõnnisin suht vähe. Aga oi ta mängib nii hästi. Ja mingi suvalt improviseerib. Hei! Olen nii võhik. Ei oska ma sõrmitsemist, ei oska ma powerakorde, ei oska maüldse midagi. Ok, akordidega on suht korras. Oh well. Õppida, õppida ja veelkord õppida.
Peaks magama.
Dosvidanija.
No comments:
Post a Comment