Mul ei ole kahju

Mul ei ole kahju,
Kui murrad jalaluu.
Mul ei ole kahju,
Kui kellegi peale langeb puu.
Mul ei ole kahju,
Kui ta nutab.
Mul ei ole kahju,
Kui keegi sult midagi võtab.
Mul ei ole kahju,
Kui oled üksi.
Mul ei ole kahju,
Kui lõhki su püksid.
Mul ei ole kahju,
Kui lõppeb maailm.
Mul ei ole kahju,
Kui laguneb kaarsild.
Mul ei ole kahju,
Kui lööd varba ära.
Mul ei ole kahju,
Kui taevast kaob sära.
Mul ei ole kahju,
Kui Saaremaa vajub mere alla.
Mul ei ole kahju,
Kui põrgu uksed lähevad valla.
Mul ei ole kahju,
Kui sul on pereprobleemid.
Mul ei ole kahju,
Kui metsas pole seeni.
Mul ei ole kahju,
Kui sa upud.
Mul ei ole kahju,
Kui närtsivad roosinupud.
Mul ei ole kahju,
Kui talv on igavene.
Mul ei ole kahju,
Kui sureb iga inimene.
Mul ei ole kahju,
Kui alla kukud.
Mul ei ole kahju,
Kui lõputud on laste nutud.
Mul ei ole kahju,
Kui põleb kellegi maja.
Mul ei ole kahju,
Kui sind pole kellelgi vaja.
Mul ei ole kahju,
Kui laps keelde hammustab.
Mul ei  ole kahju,
Kui keegi ületoosi manustab.
Mul ei ole kahju,
Kui sa auto alla jääd.
Mul ei ole kahju,
Kui pimedad ei näe.
Mul ei ole kahju,
Kui katki midagi läheb.
Mul ei ole kahju,
Kui sulle kukub midagi pähe.
Mul ei ole kahju,
Kui keegi talle käkki keerab.
Mul ei ole kahju,
Kui keegi sind eirab.
Mul ei ole kahju,
Kui sul läheb halvasti.
Mul ei ole kahju,
Kui leegid on taevani.
Mul ei ole kahju,
Kui kustub igavene tuli.
Mul ei ole kahju,
Kui iga poliitik on suli.
Mul ei ole kahju,
Kui su elektriarve on suur.
Mul ei ole kahju,
Kui kassil on liiga väike puur.
Mul ei ole kahju,
Kui sind nõelab vaablane.
Mul ei ole kahju,
Kui kaotab Taaramäe.
Mul ei ole kahju,
Kui astud klaasikillu jalga.
Mul ei ole kahju,
Kui saad noaga selga.
Mul ei ole kahju,
Kui reostuvad jõed.
Mul ei ole kahju,
Kui keegi vähki põeb.
Mul ei ole kahju,
Kui langevad lehed puult.
Mul ei ole kahju,
Kui taevas pole kuud.
Mul ei ole kahju,
Kui ära läheb elekter.
Mul ei ole kahju,
Kui mustaks muutub spekter.
Mul ei ole kahju,
Kui purunevad unistused.
Mul ei ole kahju,
Kui on karmid karistused.
Mul ei ole kahju,
Kui sa ei leia kedagi.
Mul ei ole kahju,
Kui maa peale ei jää mitte midagi.

Oih

Õudsalt ammu pole midagi kirjutanud ja ega ma praegu ka ei viitsi. Igast huvitavaid seiklusi on olnud. Olen elu nautinud. Et eem jah. Rohkem ei viitsi.
Tsau

Karisma

Ma ei tea, kuidas see toimib
Alateadvuslikult
Mingeid sidemeid sõlmib
Etteteadmatult
Lihtsalt seisan ja olen
Ja see juhtub
Millest see tuleb
Kuidas ma suhtun
Mina sellesse
Võtan vabalt
Kõigisse nendesse
Jääb tükk mis rabab
Ma ei saa sellest aru
Aga kas ongi vaja
Kaotan aja taju
Jõuan koju vara
Hommikuks olen läind
Siis on lõpp käes
Kus me kõik ära ei käind
Enam sind ei näe
Meenutused vaid jäävad
Mulle vähemalt
Need huvitavad päevad
Ööd siiski lähemalt
Tahan teada mis mõtled
Minust või sellest mis juhtus
Edasi tõttad
Hinges nagu puhtus
Aga seda pole seal
Nagu minulgi
Ängistus on peal
Kas sinulgi
Tegelikult mitte see
Pigem midagi head
Mida ma teen
Kõik minu vead
Te ei saa nendest aru
Ma isegi ei ütle midagi
Neid on mul varu
Kuid ei jää kedagi
Lihtsalt seisan su kõrval
Ja sa muutud
Oleme kaua nõnda
Külg vastu puutub
Kuidagi lumman sind
Ise sellest aru ei saa
Langeb kerkib rind
Kaob õhk taevas maa
Mis toimub
Su peas
Hommikuks vaibub
Nad seisavad reas
Pole mõtet valida
Kõik nii erinevad
Erinevalt kallistab
Hinge läbi närivad
Kuid ma ei tee ju midagi
Lihtsalt seisan ja olen
Kas mõjutan kuidagi
Võibolla ja see tuleb
Seisan jälle
Uus ohver vaatab
Läheneb mulle
Seisan ja ootan
Ta vaatab ja räägib
Mina palju ei ütle
Ta ära ei lähegi
Lihtsalt mõtlen
Kas juhtub see taas
Nagu iga teine kord
Ja ongi käes
Seljataga rahvahord
Mida ma tegin
Seisan mina ja mu olemus
Kõik on nii segi
Kus on see tulemus
Sa isegi ei tea mu nime
Mina sinu oma tean
See ei ole ime
Mugavalt end sead
Nii jälle seisan
Kõrval keegi uus
Kuid ma ei pelga
Kell on varsti kuus
Jõuan koju vara
Meeltesegaduses
Rahvahord seljataga
Oma väikses olemuses
Miks on see nii
Ma ei tee ju midagi
See lõpeb siin
Ei jää mitte kedagi
Ma ei tea kuidas see toimib
Kuid see on alati nii
Mingeid sidemeid sõlmib
Mõistuse mult viib

Pidurdamise algus on kiirenduse lõpp

Oi, kui palju on vahepeal juhtunud. Sorry, et ma midagi kirjutanud ei ole. Esiteks pole saanud arvutisse ja telefniga on nii halb kirjutada. Teiseks kirjutan ma nüüd rohkem käsitsi oma sinirohelisse kaustikusse, nii on palju mugavam ja see on alati käepärast võtta.
Enivei, asja kallale siis...
Tutiaktuse kõne kukkus päris hästi välja. Kõigile meeldis. Aitäh koostöö eest.
Koolikontsert läks ka hästi. Tantsimises oli veits paar feili, aga pole hullu. Pärast pidime Stellaga linna minema. Läksimegi, kohtusime paari noormehega, siis pidi Stella ära minema. Ma läksin üksi linna tagasi. Kohtasin noid samu noormehi. Tšillisin nendega terve ülejäänud öö. Siim ja Madis. "Suhtlesin" rohkem Siimuga. Vahva oli. Läksime kaarsilla kaare peale. Istusime seal keskel. Ilus oli. Kuulasime muusikat ja nautisime õhtut.
Madis- Huvitav, mitte väga jutukas (võibolla mulle vaid tundus, jah mulle ainult tundus, et siis see teist moodi), mägironija, lennuakadeemia lõpetanud?, muhe, mõnus, nägus, tšill noormees.
Siim- Saaremaalt pärit laudur, beatboxija, mingi bakalauruse asjaa, vist (ilmselt jah) lennuakateemia lõpetanud, päikeseprillidega, hästi suure kätega, väga pikk, huuleneediga, väga hea....,naljakas noormees.
Käisime pärast kaart Mökus, hiljem ka Kivis. Proovisin olla tubli laps. Ütleisn, et ma täna ei joo. Pidevalt. Aga Madis ostis ikka kõigile hot shote. Nii Mökus kui ka Kivis. Oh teda küll. Tansisime Kivis Siimuga. Mitte keegi teine ei tantsiud. Naljakas oli. Siis kuidagi juhtus nii, et me läksime Kink-Konki, sel oli mingi plaadi esitlus kontsert, Põhjamaade hirm?. Vist oli. Nad tegid mulle pileti välja. Vahva. Siim tõi meile mingid kollased joogid. Need olid huvitavad. Kontserdist nii palju, et ma ei mäleta sellest mitte midagi. Ei, ma ei olnud umbes või midagi. Me lihtsalt Siimuga põhimõtteliselt magasime seal. Olime seal diivani peal ja nii tšill oli, et silm vajus täitsa kinni. Vahepeal tuli korraks jälle lahti ja siis läks jälle kinni. Mõnus oli. Hea. Madis kadus mingi hetk ära, siis tuli jälle koraks tagasi: "Ma käisin pool linna läbi ja teie olete siin ikka täpselt samamoodi." Ups, juhtus nii. Ja siis ta läks jäle ära. Meie Siimuga ikka samamoodi. Pärast läksime ka linna poole tagasi, Siimul oli võtmeid vaja. Nägime Madist, ta oli maru lõbusaks muutunud. Jalutasime siis edasi. Meil oli ühine kodutee, veidi. Siis kui pidime erisuundades minema...ohh, oli veits kahtlane. Seisime Sushi baari ees. Ta oli nii naljakas. Randomness. Ma ei hakka siia kogu oma kaustiku juttu ümberkirjutama. Kõik ei ole päris kohane ka. Hahahaaa. Kohtume siis noorkuu ajal Sushi baari ees. Oehh. Ta tegi minust Kivis pilti. Sain selle hommikul talt välja pinnitud. Muidugi pärast seda, kui ma oma super CSI oskused mängu panin ja ta facebookist üles otsisin. Sain igast huvitavaid asju teada. Ok, tegelt ühe asja, aga noh, vahet ei ole. Kahtlane oli see, et mul oli sellel õhtul ju tantsu meik peal. Ehk need suured mustad silmad ja huuled, no pärast ei olnud need enam nii mustad. Kõik see vahukoor ja värki. Hot shotidel on vahukoor. Just mentioning. Kokkuvõteks, oli veidi creisi, aga väga mõnus õhtu/öö. Super.
Mul oli Rivoga, juba suht ammu, kitarritund õues, sest tal läks kodus veetoru katki. Külm oli. Peaks temaga rääkima.
Tegime Joyce'iga mulle venitajad. Nüüd venitan. Sain ühe Joyce oma ka. 4 mm. Võtsin täna "vaba päeva", et  süvamuusika asju teha. Ei edene eriti. Lähen kooli kooriks. Pärast lähen vanaema juurde ja siis Arsisesse. Vanaema tapab mu ära. Isegi emme pole veel märganud mu venitamist, aga vanaema on nagu mina, märkab kohe kõike. Appi. Ärge siis imestage, kuhu ma kadusin.
Ma tegin nimekirja, et mida ma peaks täna tegema. Mitte ühtegi asja pole täitnud. Kui selle  postituse nüüd ära lõpetan, siis on üks asi. Oehh. Kõht on tühi. Peaks juukseid värvima. Küüsi peaks ka lakkima. Joyce tuleb pärast kooli läbi. Käisime eile linnas jalutamas. Päris hea oli. Rääkisime igasugustest asjadest. Tal on mingi 57 päeva jäänud. :( Ma ei taha, et ta ära läheks.
Supilinnapäevad olid. Õhtu kiskus kahtlaseks. Läksime Tauno juurde. Lõpuks olid seal Tauno, Kristo, Tõnis, Alver, Henri, Siim, Anna Lea, Joyce, Stella ja mina. Reostasime Tauno läpakat igasuguste huvitavate piltidega. Šokolaadi saime ka. Mina sain veel eraldi ka. Visime Taunole sixpacki suppe. Sain ühe endale. Nädalavahetusel olid võistlused ka. Sitasti läks. Olin kohtunik. Võistlesin ka. Sitasti läks. Tallinnas anti rohkem ja paremat süüa. Pühapäeval olen Paides kohtunik. Loodan, et seal on hea söök. Öölaulupidu oli. Seal oli samuti imelik seltskond. Alguses ja lõpus.
Nii harjumatu. Töötan arvutiga, miks päriselt ka töötab ja liigub. Olen Rauno läpakas. Loodan, et ta ei pahanada. Homme on koolis joonistuspäev. Ma ei tea, mida joonistada.
No nüüd sai küll palju teksti.
Tubli on.


------------------------------

Hetk, mil taevas puruneb
on armastuse kõrghetk.
See üürike unelm.
Vabaduse mekk.
Enne, kui suren.

MeRLiN