Karisma

Ma ei tea, kuidas see toimib
Alateadvuslikult
Mingeid sidemeid sõlmib
Etteteadmatult
Lihtsalt seisan ja olen
Ja see juhtub
Millest see tuleb
Kuidas ma suhtun
Mina sellesse
Võtan vabalt
Kõigisse nendesse
Jääb tükk mis rabab
Ma ei saa sellest aru
Aga kas ongi vaja
Kaotan aja taju
Jõuan koju vara
Hommikuks olen läind
Siis on lõpp käes
Kus me kõik ära ei käind
Enam sind ei näe
Meenutused vaid jäävad
Mulle vähemalt
Need huvitavad päevad
Ööd siiski lähemalt
Tahan teada mis mõtled
Minust või sellest mis juhtus
Edasi tõttad
Hinges nagu puhtus
Aga seda pole seal
Nagu minulgi
Ängistus on peal
Kas sinulgi
Tegelikult mitte see
Pigem midagi head
Mida ma teen
Kõik minu vead
Te ei saa nendest aru
Ma isegi ei ütle midagi
Neid on mul varu
Kuid ei jää kedagi
Lihtsalt seisan su kõrval
Ja sa muutud
Oleme kaua nõnda
Külg vastu puutub
Kuidagi lumman sind
Ise sellest aru ei saa
Langeb kerkib rind
Kaob õhk taevas maa
Mis toimub
Su peas
Hommikuks vaibub
Nad seisavad reas
Pole mõtet valida
Kõik nii erinevad
Erinevalt kallistab
Hinge läbi närivad
Kuid ma ei tee ju midagi
Lihtsalt seisan ja olen
Kas mõjutan kuidagi
Võibolla ja see tuleb
Seisan jälle
Uus ohver vaatab
Läheneb mulle
Seisan ja ootan
Ta vaatab ja räägib
Mina palju ei ütle
Ta ära ei lähegi
Lihtsalt mõtlen
Kas juhtub see taas
Nagu iga teine kord
Ja ongi käes
Seljataga rahvahord
Mida ma tegin
Seisan mina ja mu olemus
Kõik on nii segi
Kus on see tulemus
Sa isegi ei tea mu nime
Mina sinu oma tean
See ei ole ime
Mugavalt end sead
Nii jälle seisan
Kõrval keegi uus
Kuid ma ei pelga
Kell on varsti kuus
Jõuan koju vara
Meeltesegaduses
Rahvahord seljataga
Oma väikses olemuses
Miks on see nii
Ma ei tee ju midagi
See lõpeb siin
Ei jää mitte kedagi
Ma ei tea kuidas see toimib
Kuid see on alati nii
Mingeid sidemeid sõlmib
Mõistuse mult viib