Kuu on jälle nagu pannkook. Selline toores. Paistab kõikide hullude peale. Ometigi tundub nagu ta vaataks just mulle otsa. "Mis vahid?" ta küsib. "Midagi targemat pole teha või?" Ei, ei ole.
Öösel on kõik kassid hallid. Aga kas koerad on ka? Ah, kuu? Kas koerad on ka öösiti hallid?
Ta ei vasta.
Oskad ainult kritiseerida, aga päris vastuseid sa kunagi ei anna.
Kasutu.
Kõik on kasu peal väljas. Aga sina oled kasutu.
Ilus vaadata ainult. Nagu inimesed. Ainult vaatamiseks. Seest nii tühjad. Kellele ma valetan, isegi ilusad pole tegelikult.
No comments:
Post a Comment