Istun ja loen oma luulekogu. Olen teda aegajalt ikka kätte võtnud ja läbi sirvinud mõeldes, et ohh, need ajad on kaugel. Enam ma nii ei tunne. Kuidas mul küll nii oli? jne. Nüüd loen ja paljud luuletused sobivad minu praeguse olekuga väga hästi. Liigagi