Friday, December 16, 2011

I wouldn't cry for anything...

Täna oli Karlova Superstaari finaal. See oli super hea! Tahan öelda kõigile, kes sellega seotud olid, et see oli tõesti väga hea ja hinge minev kontsert. Suur kummardus finalistide ees, Te olite super!
Minu tänane lemmik oli Annika. Ma ei oskanud seda ise arvata aga nii juhtus. Annika, sa läksid mulle nii südamesse. Ma kuidagi hakkasin sinust aru saama. Kuigi arvatavasti ei saa keegi sinust täielikult aru aga seda ma ei tea. Lihtsalt Sa oled nii eriline inimene. Üks tunneb ikka enda sarnase ära. See oli lihtsalt üks väljend, mis mul meelde tuli, ega see ei tähenda, et ma oleks mingi eriline. Annika, Sina oled minu Superstaar!
Jaa-jaa, Merlin muutus hellakeseks.
I have my moments.
Hakkasin iseenda peale mõtlema ning mõelda on paljust.

Tegime Stellaga nalja, mõtlesin, et teeks laulu kahekesi. Niisiis hakkasin mata tunnis kirjutama sõnu. Selliseid naljaga pooleks, nagu mõnituseks. Ma ei mäleta kõiki sõnu aga algus oli mingi selline:

I don't know why.
Go home and cry.
Wanna go away,
or should I stay?

In my head,
under my bed.
You are still,
and always will.

(siin on mingi salm veel vahel)

Please come back,
or I'll attack.
(veel mõni rida)

Ühesõnaga ma ei mäleta seda aga kui ma enda mata vihiku koolist toon siis kirjutan uuesti.
Hetke tujumuusika on James Blunt'i esituses. Hea.
Mõnus ja rahulik.
Tahaks nutta, mida ma ka juba jõudsin teha.
Poleks pidanud seda siia kirjutama aga las ta olla, pole mõtet ära kustutada, sest nii ma hetkel tunnen jne.
Olen segaduses.
Süstige endale enesekindlust, eriti Stella!
Mina ei tea, mida ma endasse süstima peaks. Kui oleks võimalik süstla kaudu midagi paremaks teha või midagi juurde endasse panna. Ma ei tea, mida mul oleks kõige rohkem vaja. Kõike. Absoluutselt kõike. Aga ma ei tea, mis see kõik on. Kirjutasin ühe luuletuse veel. See läheb kuidagi kõigega kokku praegu. Veidi kentsakas aga see on selline:

Dull sunshine.
Gloomy girl.
What will she find
on her next turn?
It might be love,
It might be hate.
All might get gone,
all might disappear.
She has nothing,
but It's her everything.
Still looking for something,
but can't find anything.

Ma ei oska midagi rohkem öelda. Silmad kipitavad. Magamatus.
Homme lähme Sannuga Viktoria sünnipäevale. Loodan, et see viib mu mõtted mujale.
Unerohket und.
<3


No comments:

Post a Comment