Kuulus raadiohääl Merlin

See nädalavahetus oli täitsa sündmuste rikas. Olid ju Hansapäevad, kus ma olin vabatahtlikuks. Reede hommikul oli koosolek. Jagati kätte tööd ja kaelakaardid jms. Reedel minul otseselt nn. tööd ei olnud. Käisin niisama linnas ringi, aitasin Sanrdil kavu müüa (tema tööks oli Hansapäevade kavade müümine linnas) ja käisin söömas. Söömine toimus Trefneris ja seal oli niiii hea söök. Reede õhtul istusime Raekoja ääres pingi peale, mis oli kohe ühe jäätisemüüja taga ja see neiu hakkas lihtsalt lampi meiega rääkima. Ta oli selline hästi energiline ja tore tüdruk või no ma ei tea, kuidas peaks kutsuma naisterahvast, kes käib Ülikooli 3. kursusel. Neiu oleks vist sobiv. Et siis rääkisime tolle neiuga juttu. Ta ütles, et talle meeldib mu hääl. Olin meelitatud. Pärast aitasin tal asjad kokku panna ja läksin koju.
Laupäeval hakkas minu vabatahtlikutöö pihta. Ma olin pealaval ehk Jaanilaval teadustaja. Olime vahetustega, mina olin koos Kadi-Liisiga laupäeval hommiku poole ja pühapäeval siis õhtu poole. Juhatasin seal esinejaid sisse ja välja, käisin jällegi söömas ja ka laadal. Samuti käisime Sanrdiga ka Toom kiriku tornide vaateplatvormidel, kuhu saime kaelakaardiga tasuta. Õhtu poole pakkusin veel jäätisemüüja Liisile seltsi. Käisin ka korraks Antoniuse õues, kus mängis üks balalaika virtuoos, siis käisin korraks kodus ning naasin Antoniuse õuele. Kuulasin seal Iiri-Eesti kontserti, kuhu sain jällegi tänu oma kaelakaardile tasuta. Kahjuks jäi mul see kontsert poolikuks, sest Rauno tahtis kasutada mu kaelakaarti. Niisiis kella üheteistkümne aegu läksin ma raamatukogu kõrval olevasse parki, et anda Raunole oma kaelakaart. Ta oli seal oma mingite sõpradega ja siis olid seal veel maani täis suvakad. Imbusin sinna veits. Rauno kutsus mind puugiks. Aga noh mul oli suht suva. Nillisin seal siis veits. Kiusasin Raunot ja jõin pool tema jooki ära. Muahaha. Siis kõndisin veel linnas ringi ja lõpuks läksin koju.
Pühapäeval käisin Piro pargis kell 12 ühte etendust vaatamas. See oli võro keeles mingi selline vanaaja teemaline. Seal oli killuke Kevadest ja siis olid veel mingid pulmad ja noh midagi sellist. Siis läksin lava juurde  nö. siis tööle. Mulle täitsa hakkas meeldima see teadustamine. Sai seal tänada ja juttu rääkida, et mis veel toimub ja nii edasi. Kadi-Liis ütles ka, et mul on selline mikrofoni rääkimise hääl, et ma peaksin raadiosse töötama minema. Mingi Sky plusi hommikuprogrammi. Raadiohääl Merlin. Ta lasi mul ka enamus esinejaid sisse ja välja juhatada, sest ta ei osanud eriti midagi öelda, sest tal ei jookse jutt nii hästi, pole sellist improvisatsiooni asja, et ettevalmistatud kõned tulevad tal väga hästi välja, aga niimoodi laval otse midagi välja mõelda pole päris tema teema, aga mul pidavat see päris hästi välja tulema. Ja tundub, et tuligi, sest isegi Tairo (vabatahtlike ülem) ütles mulle pärast vabatahtlike tänamis peol, et ma tegin väga hästi.
No kui laval said esinejad otsa, läksin kõndisin veel laadal ringi. Kadi-Liis ei viitsinud sinna tänamispeole tulla, niisiis pidin Sanrdiga ringi tšillima. Kella kuueks läksime siis Atlantise kõrvale muruplatsile, kus see pidu pidi toimuma. Hiljem pidid esinema ka Apelsin ja Supernova. Ants, projektijuht, pidas väikese tänukõne ja Tairo jagas kätte tänukirjad. Sander sai väikese preemia ka, sest kõigi kavamüüjate vahel oli selline nö. võistlus, et kes rohkem müüb saab pisikese preemia. No ja Sander müüs kõige rohkem Ta müüs 58 kava, iga kava maksis 1 € ning preemiaks sai ta 25 euri. Vedas nahal. Mingi viiekas peaks mulle olema, sest mina ju ka aitasin teda. Enivei, kui oma diplomid kätte saime, siis sõime me seal salatit ja arbuusi ja soolaleibasid ning jõime limonaadi või vett jne. Rääkisin Sandri uute sõpradega, kes said ka minu sõpradeks, Lembe ja Oskariga. Rääkisime seal juttu ja siis tuli Tairo nii muuseas ja rääkis meiega veits juttu ja kiitis meid. Tal olid sellised huvitavad talongid, mida ta jagas täisealistele olevustele. Ja siis ta tuli pärast jälle meie juurde, kui meie olime vist ainukesed, kes olid veel meie VIP alal (meil oli seal platsi peal eraldatud lindiga selline ala, kus meil olid siis lauad söögiga jne.) ja küsis, et noh kas siin ei ole kedagi sellist, kes võiks nagu kangemat kraami juua. No ja ta vaatas mulle otsa ja ma siis ütlesin, et ei pärsi veel ei ole, sinna on natu natu veel aega. Ja ta siis küsis, et no kui palju ja ma vastasin, et no aastake. Ja no teised iis ütlesid vastavalt, et 2, 3 või 4 aastat. Meil oli seal imelik seltskond, sest vanused läksid täpselt 14, 15, 16 ja 17. Ja siis tegi Tairo sellist kuidagi kavalat nägu ja andis nagu kuidagi salaja mulle ühe talongi, siis hakkas nagu eemalduma ja siis tuli andis veel ühe. Ütles, et no ega vahet vist eriti ei ole ja et jaga siis oma sõpradega ka. Selle talongi peal oli kirjas, et üks tasuta A.Le Coq Premium, aga tegelikult sai valida, et kas õlu, siider või Gin. Seisime siis veel seal Vip seaaedikus kuni Lembe pidi minema bussi peale. Saatsime siis tema bussijaama ära. Siis läksime platsile tagasi. Oskar võttis oma koti ja siis pidime tema ka bussikasse ära saatma. Mina võtsin ühe oma talongi eest siis siidri ja hakkasime astuma. Käisime korra veel Taskus. Oskar näitas meile imelist vaadet neljanda korruse autoparklast. Vaade bussijaamale, tõesti imeline. Hjeeeh. Siis läksime tema posti juurde. Aga bussi ei tulnud ja ei tulnud. Selgus, et too päev ei lähegi bussi. Niisiis pidi ta ema järgi kutsuma. Mina kui hästi tore ja lahkle inimene, onju, saatsin ta siis Veerikusse, sest sinna pidi talle auto järgi tõttama. Ta ise küll ütles koguaeg, et ta on juba suur poiss ja leiab ise ka tee üles, aga no ma ikka tahtsin teda saata. Tegime siis igast nalju, enamus olid Sanrdi kohta, sest no alguses oli Sander ka meiega, aga siis me nägime linnas ühte sugulast ja rääkisime temaga veits ja nad jäid Sanrdiga kaupsi juures valgusfoori taha, aga meie Oskariga läksime edasi ja Sander ei tulnud meile järgi. Siis me tegime ikka nalja, et kas väike Sander ikka leiab kodutee jne. Noh, Oskari saatsin ära ja siis tulin ise linna tagasi. Et äkki saan oma teise talongi ka ikka ära kasutada, muidu läheb raisku või midagi. Läksin läbi Raekoja platsi ja nägin, et Tairo ja mingid veel võtavad mingeid postamente alla. Mõtlesin siis, et lähen küsin, kas abi on veel vaja. Olen ju vabatahtlik ja puha. Selgus, et neil abi ei olnud enam vaja, aga ma olevat nii armas, et ma abi ikka pakkusin. Üks naine oli täitsa heldinud, sest ta oli nii rõõmus, näe tüdruk tuli ja pakkus abi. Tairo siis ütles ka, et noh kas kontsert sai läbi või mis. Ja no mina ütlesin, et ega ma ei tea, ma siin ka olen ringi kõndinud, et ma just pidin minema uurima. Ta siis küsis, et kas ma oma talongid olen ära kasutand. Ma ütlesin, et no üks on veel alles. Ta ütles, et no mine ruttu ja vaata, et äkki saad selle ka ikka ära kasutada. No ja ma siis läksingi. Kui ma sinna platsile jõudsin oli kõik juba läbi. Rahvast ei olnud enam ja ainult see A. Le Coq'i telgi tädid panid seal oma asju kokku ja siis Anst veits koristad ja siis veel helimehed panid juhtmeid kokku. Küsisin siis Antsult, et kas saan aidata ja tema oli ka nii üllatunud, et oi näe ikka on veel mõni vabatahtlik siin, et kus sa siia said. No ma ütlesin, et jalutasin ringi ja mõtlesin, et kas saab veel aidata. Ta ütles, et no prügi võib ju kokku korjata, sest mingit koristusmeeskonda neil ei ole. No siis ma seal koristasin veel veits platsi. Tädid pakkusid mulle veel järgi jäänud kohvi, aga ma keeldusin sellest. Ja kui enam midagi teha ei olnud, läksin jalutasin läbi linna koju. Olin täitsa surnud. Jalad ka oli ikka niiii väsinud. Rääkisin siis empsile oma seiklustest ja kobisin magama ära. Sain end korralikult välja magada, kuigi kuidagi väsinud tunne on ikka. Nüüd söön värsket oliiviõliga salatit ja hakkan filmi vaatama.
No nii pikka postitust mul vist ei ole kunagi olnud, Oi jusver.
Ei tea, kas keegi viitsib ka seda lugeda?
Aga no mis siis, eks ma kunagi ise loen.
Ma ei kujuta ette, kui palju trükivigu mul siin on.
Aga ok,
Tsauki!
Järgmistel Hansapäevadel kindlasti jälle vabatahtlikuks.