Emotsioon

Hetkel käib Coldplay - Paradise
Rahulik on. Tee ja keeks.
Dream of paradise. Mhmm.
Peaks uurimustöö materjalid kokku otsima. Ei, ups, sorry. Praktilisetöö. Ma ju vahetasin ära.
Luuletused.
Küünal põleb. Armas. Mulle meeldivad küünlad. Tuli. Soe. Kuma.
Tuunisin veits oma päevikut jälle.
Tahaks joonistada. Ma joonistan viimasel ajal suht tihti.
Tahaks pikutada. Kellegi kaisus. Mõnus oleks.
Gümna pidu oli suht mõttetu.
Otsused. Kokkulepped.
Järsku on kõik kadunud.
Hakkan kahes ansamblis nüüd käma.
Mu käsi on valus. Nahk.
Peaks blondeeriat ostma.
Igatsus.
Tahan ära minna. Või siis tegelikult mitte. Tahan ise paigale jääda, aga tahan, et teised ära läheksid. Ja siis tahan, et need teatud inimesed, keda ma tahan enda juurde, oleksid siin, kui ma neid tahan.
Olen nii väsinud. Kõigest.
Mu kott on paljas.
Kus sa oled? Mida sa teed? Kuidas sul läheb? Mis siis sai? Mida sa edasi teed? Jääd?
See, et ma ei ütle midagi, ei tähenda seda, et ma ei mõtle midagi.
Ma tahaks kuidagi ennast tühjendada. Aga ma ei oska. Miski ei aita. Karjuda? Juua? Märatseda? Nutta? Joosta? Peksta? Magada? Suitsetada? Süüa? Olla? Mõelda? Joonistada? Laulda? Kriipida? Kratsida? Piinelda? Veritseda? Hulluda? Lõhkuda? Visata? Sõimata? Miski ei aita.
Peaks raamatut lugema.

Kurk

Nii, selle video kohta. Ei midagi erilist. Lihtsalt meil oli Stellaga veits aega ja siis ta vaatas oma blogi vanu postitusi. Ta leidis 2 mingit videot, mis me kunagi tema juures tegime. Õudsalt naljakas. Vaatasime neid. Üks on niisama möla ja teine on see, kus me laulame. Niisiis meil tuli mõte, et me vaatame neid videosi ja samal ajal filmime ennast, et nagu oma reaktsioone ja värki. Aga see tuli maru pikk, sest need teised videod olid ka pikad ja mitte midagi ei olnud kuulda, sest oli ju see mulin, mis käis ja siis meie mulin ja Triina karjus ja Sander mängis klaverit ja siis oli pudru ja kapsad. Ja siis me tegime mingi kokkuvõtte, et midagigi teha. Aga me feilisime. Jälle. Hahh. Hea, et me laulu videot ei kuulanud või järgi ei teinud. No jah siis.

Tegime asja

MUL EI OLE AAAEEGGAAA, AGGGAGGAAAAA......

Tegime Stellaga nalla. Vaatasime ta blogist mingit vana videot, mis me tegime ja siis nüüd pläpläplää, ma ei viitsi. Kunagi hiljem seletan. Äkki. Võibolla, kui mul tuju tuleb. Ok

Nautige seda sitta!

Tahan pissile.

Igal pool mujal on alati parem kui siin ja praegu.

Hämmastav, kui rumalad on inimesed. Vägagi hämmastav.
Istun siin ja mõtlen selle peale. Mu veendumus järjest süveneb. Ega ma ei ütle, et mina ei ole. Olen küll ja lausa vägagi. Kuidas küll parandada. Nii ennast, kui teisi. Harida end, muuta oma käitumist ja kombeid. Raske. Ja ega see ei olegi võimalik. Üksikisiku puhul võib olla tõesti, aga terve kogukonna..hmm. Ei. Et sünniks uus tervem kogukond. Aga et oleks uus rahvastik tuleb praegusest lahti saada. Kuidas seda teha? Sõda. Jah, sõda. Tundub jube ja hirmus, aga mõelge, mis pärast seda oleks. Võib olla kohutavad muutused. Riigipiiride kohalt ja valitsused jne. Aga äkki muutub asi hoopis paremaks. Inimesed hakkaksid jälle väärtustama seda, mida peab. Kõik ehmuksid ära. Võrdlust võib tuua näiteks õunapuuga. Oli vist. Et, kui puu enam ei kanna hästi, tuleks seda ehmatada. Lüüa nael tüvesse. See annab rauda ja sammuti ehmatab. Tulemusena võib puu hakata uuesti korralikult vilja kandma. Vist oli midagi sellist. Igatahes. Teeme sellise koonduslaagri, kuhu kogume kokku kõik need kõige hullemad. Ma juba tean mõnda, kelle ma sinna saadaksin. Ma ei saa aru, kuidas on inimkond nii kaugele jõudnud. Ma lihtsalt ei saa aru. Kuidas need väärtused nii paigast ära läksid. Kuhu kadusid kombed ja austus? Mis ajast kaheteistaastased näevad välja nagu sõna otseses mõttes litsid? Vabandust väljenduse pärast, aga mõte jääb samaks. Miks? See ei ole hea. Palun kasvatage oma lapsi õigesti! Armasage üksteist! See, et mina seda ei suuda ja ei oska, ei tähenda, et teie seda tegema ei peaks. Ma olen nõus end ohverdama. Kandke kõik viha, kurjus, õelus, kurbus, äng ja depressioon minusse üle. Ma hoian seda endas või lõpen koos sellega. Endast mul on suva. Siis on teil hea. Peaasi, et teil oleks hea. Olge terved inimesed. Armastage ja hoolige. Austage. Minu pärast. No hetkel on minust kõigil suva, aga siis, kui olen kogu teie elu saastava olluse enda kaela võtnud ja teid päästnud, siis. Et minu ohverdus ei oleks ilma asjata. Just mina võiksin olla see, kes kannab seda, sest mina ei saaks ise hakkama sellega, mida ma teilt palun. Äkki teie saate. Seda raskust peaks kandma üks inimene. Mina. Mul oleks ääretult raske ja piinarikas, aga mul oleks hea vaadata, kuidas te elate õiget ja head elu. See korvaks kõik. Nii eneseohverduslik. Uskumatu. Mina. Samas tegelikult ma olen ka. Teistele nähtamatult. Teatud asjades kindlasti mitte, kui siiski. Ma tahan, et teistel oleks hea. Ma tahan teha nii, et teistel oleks hea. Jah.

Midagi põnevat. Mõnus meloodia. Mõnusad sõnad.

:(:

Mul oleks liimi vaja. Parandaks mõned asjad ära. Tuuniks päevikut. ja veel nii mõndagi.
Käisin empsiga silla all joomas. Jep. Läksime poodi ja siis läksime silla alla. Mujal oli märg. Sõime kotlette ja banaane ka. Emps tegi pilti isegi. Gaad. Tõsised pompsud, ema ja tütar, silla all. Ei, kõik on korras.
Sõin hästi ära sulanud jäätist.
Mul ei ole meiki peal. Midagi uut. Kasisin ennast veits ja ei viitsinud uut teha. Nii harjumatu.
Sain uued prillid. Ei saa neid eriti kanda, sest silmad hakkavad valutama. Jama. Päikeseprillid sain ka, miinusega. Niiet ma näen päkeseprillidega. Wauu.
Peaks tuba korrastama veidi. Õppima ka. Kitarri mängima ja laulma.
Täna on Kariibimere piraadid telekas. Neljas osa. Peaks salvestama.

Panen mingeid imelikke laule siia viimasel ajal koguaeg. Huvitav
Aga need lihtsalt käivad ja kummitavad.
Ma ei viitsi.
Mul ei ole midagi tarka kirjutada. Hakkan jälle kirjutama seda mõttetut möla. Tegin seda ja seda. Pffft. Tuleb kirjutada ikka tõsist sügavat juttu, millest keegi aru ei saa. Aga hatkel mul pole tuju, viitsimist, inspiratsiooni ja värke, et midagi filosofeerida. Sorry. Tean, te olete löödud.
Anna andeks.
Kena õhtu jätku.

Ei saa aru

Ma ei saa aru.
Ma lihtsalt ei saa aru.
Ma tahaks aru saada,
aga ma ei saa.
Ma lihtsalt ei saa aru.
Kuidas see küll nii on?
Mis toimub?
Ma ei saa aru.
Ei.
Lihtsalt ei saa.
Mkm

I'm drunk cuz I've been drinking. And I'm drinking to be drunk.

Hakkame emmega veni villima. Uhuhuhuhuuuuuuuuu
 Üks tõsine vein. Ikka 5 sentimeetrise tolmu kihi all.

Ja siis, kui see saab tehtud. Joome ennast emmega täis. Jeeee

Enivei. I'll keep you posted. Või nagu. Ma nüüd siis tegutsemise vältel kirjutan. Jee

Niii. 35 liitrit. 15 õuna ja 20 mustsõstra.
Lasime veini ühest pudelist välja. Õunavein. Täiega kange. Ja hapu. Seda ikka natuke juua, siis laksib ära küll.

Aitasin empsil pudelitesse kallata.

Nii, teine pudel.
Huuuuuhhhhhhh!!! No see ei kõlba kuskile. Esimene vein oli ka veits üle käinud, aga see on küll täitsa äädikas. Liiga palju käinud. Ei kõlba juua. Niiet 20 liitrit läks aia taha.

Et siis 15 liitrit õunaveini. Wiihii.
Äkki lähen linna ja võtan pudeli kaasa. Degusteerima. Jeee.

Panin pudeli külma. Äkki jahtub maha.

Hehhh. Vahetage nimed ära.
Barankad jeeeee.
Peaks sättima.
Aga ma ei teagi, kuhu ma lähen. Mul ei olegi kuskile minna. :(
Jama värk.
Mis siis veel saab, kui talv tuleb.
Ei tea.
VEINIII!!!!
Ciao bella!!!

My life goes on so slow

Käisin kolmapäeval klubis. Oioioioi. Retrol. Enne seda tšillisin Arturiga veits. Ta ehmatas ära, kui mind nägi. Vähemalt mulle tundus nii. Samas, mida ma ka tean. Onju. Siis saime veel Rivo ja Annikaga kokku. Artur läks ära. Siis me tšillisime kolmekesi. Ja siis ühinesime casual seltskonnaga. Ehk siis niinii, Karl, Tauno, Tanel, Philips, Alver oli vist ka, ja siis veel mingid jorsid. Illukasse jõudsime mina, Stella ja Tanel. Tantsisime ja värki. Panin Taneli tantsima. Success. Pärast veel linnas veits. Emme ütles, et ma hiilisin koju 5.20. huvitav. Magasin 2 tundi ja siis kooli. 5 tundi koolis ja siis jooksma. Teatejooks. Jee. Ei, ma ei surnud. Mkmmm.
Enivei. Täna vist ka linna. Ilmselt. Tõenäoliselt. Kindlasti.
Siin kodus ju ei saa olla.
Silmakirjalikkus.
Ma ei viitsi rohkem midagi välja mõelda siia. Ma võiks, aga ma ei taha. Ja ei viitsi.

No jah.
Ei no kõik on korras.

Piu piu piu

Jälle. Ükskord ma juba tegin sellist. Aga too oli ruudukujuline ja seal ei olnud naerunägu. Mis ma siis sain....Trummipõrin....aaa, muide, ma tean, et see ei ole ju mingi puhas tõsi.....trummipõrin jätkub.....
TALENTED - ANDEKAS
SWEET - MAGUS, ARMAS
GENUINE - EHTNE, PUHAS, TÕELINE
CURE/ SECUREST / INSECUREST - RAVI / KINDLAIM / EBAKINDLAIM
Ma ei tea seda viimast, sest alguses ma nägin cure, siis securest ja siis insecurest. No milline see võiks olla, ei tea. Kõik võivad olla. Üks noormees ütles mulle kunagi, et ma olen nagu mingil määral ravi. No mitte päris nii, aga nagu, et mina saan asju paremaks teha, et ma suudan tema jaoks olukorda parandada või siis vähemalt hetkeks korda teha. Teine, no ma olen endas üsna kindel teatud asjades. Olen ikka vahel täitsa kindlameelne. Ja minu peale võib kindel olla. Kuid pean siiski ütlema, et teatud asjades see ju ikkagi nii ei ole. Erandeid on ikka. Ja siis see kolmas, ebakindlaim. Eks ma ole ebakindel ka. Enese oskustes ja võimetes. Ilmselt. Otsuste tegemisel ka.
Homme klubbi. Stella ja Taneliga. Aga nagu ma aru sain tulevad vist Karl ja Annika ka. Huvitav seltskond. Retrole eniveis. Pilet on attendiga 2 euri. Mul täpselt nii palju ongi. Et siis kaine. Hahhh.
Neljapäeval on teatejooksu võistlused. Mind pandi nimekirja. Ja mitte ainult väikesesse jooksu vaid pean ka pikka maad jooksma. Vist. Aga ma ju ei jõua. Eelmine aasta jooksin ka. Surin. Suren ülehomme ka.
Käisime Vargamäel ja Paides. Naiss.
Täna oli näitetrupiga esimene kokkusaamine. Tutvusime ja värki. Mingid tutvumismängud olid.
*Sass teeb kodus mustsõstratest koduveini.
*Ta kass suri hiljuti ära.
*Tema aias olev pirnipuu läks pooleks ja murdus maha.
Milline kolmest faktist on vale. Mwahahahaa.
Ma ei saa neljapäeval proovi minna, sest mul on proov. Oehh. Ansambli proov. Mingid proovid kogueag. Kooriproov, ansambli proov, uru proov. Ime, et ei ole veel trenni proov. Hahh. Olen nii vaimukas. Nagu täna ka seal Tammsaare juures. "Silmad jäid kinni." "Kas mul?" "Ei, Antonil." Pffftt. Nii naljakas. Ja te saite kõigest aru. Onjuuu.
Ma ei viitsi inka kodust tööd teha. Fuuukk juuuu.
Tahan raamatut lugeda, sest see on põnev.
Mul on terve pakitäis barankasid. Need on vist Tõnise omad.
Võtsin purgist : We may not have it all together, but together we have it all.
Diipens.
Kirjutasin eile Arturile luuletuse. Hahahahhahahahahahahahahhahahahaaaaaaaaaaaa.
Noojah.
Tahaks raha.
Ja siis jäätist.
Homme. Homme. Homme.
Artur tuleb homme linna. Nagu ma aru sain.
Andresele peaks plug'i ära tegema. Või no tunneli. Mul on veel veits seda savi asja alles.
Mingi hiigel ämblik just ronis mu kitarri karbi peal. Appi. Ma vihkan ämblikuid. Oioioi.

Kas keegi barankasid tahab?

Apppii

Lõpetage see juba äraa!!!!
Mu silmad nii kipitavad ja jooksevad vett.
Rauno tegi süüa. Mingi tund aega tagasi juba. Lõikas sibulat. Ma olin sellest mingi viie valgusaasta kaugusel, aga ikka on junn. Kui kuradi tundlik võib sibula vastu olla. Ma ei jõua enam silmi kissitada ja vesistada. Nii halb. Õudne piin. Appi!
Homme ei ole kooli. Lähme gümnaasiumiga Vargamäele. Tammsaare pleissi üle kaema. Jee
Peaks õue korraks minema. Äkki silmad rahunevad maha.
Pea kah valutab.
Skoor.
Kitarri peaks mängima.
ok

Pisi-tillukesed muutused

Olen ilma meigita hoopis teistsugune. Ei tunne peaaegu äragi.
Lõikasin veits juukseid. Sain oma mulletist lahi. Jeee

Oooiii, kui tuhm pilt. No sorryyy!

Ma ei viitsi homme kooli minna. Vähemalt saab hommikul veits magada. Kolmandaks tunniks ikkagi. 

oleks mul eile raha olnud, siis oleksin ma Jõgevale läinud. Aga mul ei olnud. Bööö

Ma olen igalt pool karvane. Ja need karvad torgivad. Juuksekarvadest räägime siinkohal. 

Ok, peaks veel midagi kasulikku tegema. 

Sau

Piirist piirini

See on hämmastav. Kui kiiresti saavad asjad muutuda ühest äärmusest teise. Kuidas õnn ja kurbus käivad käsikäes. Alati, kui juhtub midagi eriti head, peab kohe ka midagi halba juhtuma. Pole head ilma halvata. Kui oled nii õnnelik, et pisarad hakkavad voolama. Nii väga õnnelik. Ja siis kohe järgmisel hetkel oled nii kurb, et tahad kõik maailma orud täis nutta. Ühest nutmispiirist teiseni. Ja kui kiiresti see juhtub. Uskumatu. Miks see nii on? Kuidas küll on nii, et osad inimesed võivad nii kohutavalt sulle haiget teha või siis jällegi teha sind nii õnnelikuks. Muuta su tuju ja meeleolu absoluutselt vastupidiseks. Püüad küll end välja lülitada. Olla tuim ja külm. Ei näita tundeid välja. Kuid eks igal ühel ole oma nõrk koht ja murdumispunkt. Ja kui selleni jõuda, siis on raske jälle oma maski tagasi ette panna. Nii raske. Milleks üldse emotsioone ja tundeid?

*

Ma pole ammu nutnud,
kuid täna juhtus see taas.
On õnn end maha matnud,
pole jälgegi temast maas.

OLGE PALUN VAIT!
LIHTSALT PALUUNNN
OLGE VAAAIIIIITTTTT!!!!!!
PALUN

OUU MAAIII GAAADDDD

TÄNA OLID URU NOORTETEATRI KATSED. OI, KUI NÄRVIS MA OLIN. VÕEHHH. MA PIDIN NII IMELIKKE ASJU TEGEMA. JOOSTES LAULMA. LUGEMA LUULETUST MÄNGIDES, ET MA OLEN ÄRA HELLITATUD 5-AASTANE TÜDRUK, SIIS LUGEMA LUULETUST NII, ET MA OLEN MARUTÕBINE KOER. SIIS PIDIN PANTOMIIMI TEGEMA JA VEEL MINGEID ASJU. MA EI MÄLETA ENAM. PÜKSID SAID TOLMUSEKS IGATAHES. AGA SEE TASUS ÄRA. PALUN ÄRGE RIKKUGE MU TUJU. NO SELGE TEID EI KOTI, AGA PANGE ENNAST PÕLEMA! JEEEEE. SEST MINA OLEN NÜÜD URU NOORTETEATRI VII HOOAJA NÄITETRUPIS. FUCK YEAH! BEAT THAT! ÕÕNNHHHH! NÜÜD LINNA TÄHISTAMA. OSTAB ÜHE VEINI JA MÖLLU NOH! LETS GET WEEEIIISSSTEEEEDDDD!!!!

OII PLÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ

Eeem..eemm .eeeee

Mis seal ikka

Linnas oli vähe inimesi. Nägin veel Egmondi ja Remi viimast korda ära, enne, kui nad Inglismaale ära tõmbavad. Siis tšillisin Rivo ja Raineriga. Mõtlesime Raineriga, et me saaks käia koos suitsul vahetunni ajal. Tema tuleb Kunsti koolist ja mina Karlovast, saame poole peal kokku ja tšill noh. Hahhh. Eks näis. Nali naljaks või kui ei olnud nali siis härjal sarvist.
Olen haige. Endiselt. Selle 8 tunniga pole midagi muutunud. Võibolla isegi hullemaks läinud. Skoor.
Lähen võibolla reedel Uru teatri katsetele. Pean ette valmistama laulu, proosapala ja paar luuletust, loodan, et kahest piisab. Valisin enne juba lullad välja ja ühe katkendi leidsin ka. Ei tea, mis laulu laulda. Sandriga otstasime enne, et kuna mu luuletused ja proosa on suht mased, siis peaks laul ka olema, sest muidu ei sobi kontekstiga kokku. Äkki Raagus sõnad orsmthng. Eks näis. Luuletused on pmst peas. Teksti äkki saab ka kuidagi. Salvestasin selle endale telefoni, et saan seda kuulata järjest. Äkki jääb pähe. Lauluga on omad lood. Ei tea, kas saatega võib laulda. Näiteks kitarriga.
Teater teater teater. Nii cool.
Ma ei oska matemaatikat. Mis on juhtunud?
Peaks magama minema.
Ma ei viitsi praegu mingit diipi mase asju kirjutada. Milleks?
Hahhhh!
Ok
Tsao-kakao

Ma ei saa enam midagi aru

Mul on suremis tunne. Hapniku puudus. Hingamisraskused. Mul on hapniku puudus, sest mul on hingamis raskused ja tänu hingamis raskustele on mul hapniku puudus ja kõige selle tulemusena on mul suremis tunne.
Vaimustav.
Kõik on nii korras ja hästi, nagu ka väitluse tunnis välja tuli. Muutusi pole vaja! Kõik on fantastiline.
Arvuti tund. Nii mõttetu.
Tahan oma nina maha lõigata ja ninaõõnsused välja rebida. Ei midagi erilist.
Kui küsida kelleltki, et mis teed ja siis ta vastab, et 'midagi erilist'. Ma saan aru, et ta mõtleb 'ei midagi erilist'. Aga siis ma kohe tahan teada, et mis on see midagi erilist, mida ta teeb. Kui see on nii eriline ja puha.
Imelik
Tund lõppeb ära.
Boohooo
Nüüd vaba tund ja siis koor. Okei.
Tsauh

Kapsas

Panen mõned täpsustavad pildid.
Käisin maal põllu peal mängimas. Otsisin vakset kohta ja mujalt ei leidnud, kui kuskil keset suurt heina.

Suht mõnus oli. Aga mul ei tulnud eriti midagi välja. Ei olnud lauluhäält nii väga. Hääl ei olnud lahti. Ja väsinud olin ka. Veits mase oli ka. Ühesõnaga sada probleemi. Niisiis ma lihtsalt pikutasin seal. Mõnša. 

Karli ja Taneli biifdai parti oli ju ka reedel. Aga ma vist isegi kirjutasin sellest midagi. Mina läksin jälle oma piltidega, sest ma ei oska midagi teha. Miks ma siis pildid kinkisin seda ma ka ei tea. Enivei, ma püüan ikka teha nendest ise telefoniga pilti enne, kui ära kingin, et mulle jääks ka mingi mälestus sellest, mida ma olen teinud. Karli pildist tho ma ei teinud pilti. Kiireks läks. See oli ju täitsa värske, kui ma selle talle viisin. Kuigi see oli üks väärakamaid asju, mida ma teinud olen. Enivei Tannile kingitud piltidest ma tegin pilti. Ühe panen siia ka, aga teist mitte, sest see on nagu kolmanda klassi õpilase tehtud töö. Vesivärvidega. Oumaigaad. Enivei see pilt : 

Kahtlane, ma tean. Taha kirjutasin Alendri ühe lühikese luuletuse. Ma isegi ei tea miks. 

Kunagi eelmine aasta oli koolis joonistuspäev. Ma ka siis käisin kunsti tegemas. Hetkel viibib see koolis seina peal, koos veel ühe teise pildiga. Niiii kahtlane: 

Teine pilt : 

Ma isegi ei tea, miks ma neid pilte siia panen. Olen väsinud. Nii väga väsinud. Mitte ainult selles mõttes, et olen unine, seda ka. Aga üldse. It's a kind of tired that sleep can't fix. Oehh. Kõik need inimmängud. Ma ei taha enam. 

Leidsime maalt surnud nahkhiire. Või noh. Ta elas seal katuse all, mida parandati. Ilmselt ta suri suurest ehmatusest südamerabandusse.

Nunnu. Surnud.

Panin nii palju pilte. Uuhuu. Mõttetuid. Jeeee. 

Just võtsin oma purgist : If you do not create change, change will create you.

Nii mõnigi on mulle öelnud, et ma olen muutunud. Olen muutunud. Mind on muudetud. Kuidas?

Evivei

Kena ööd

Salajane, konfidentsiaalne ja keelatud

Olen väsinud. Jälle kodus. Tegin kohutava avastuse. Jõuame empsi ja õega maja juurde ja siis ma vaatan, et midagi on valesti. Avastasin, et mu vaimustav kardin on eemaldatud. Maja nurgal kasvasid metsviinapuu väädid, vist oli selline asi, mis varjas võrratult mu akent. Nüüd on kõik mu tegemised ilmarahvale näha. Sama hästi võiks siis kummalegi poole akent ka punased laternad panna. Aitäh alumised naabrid, kes te teete remonti.

Sitapead.

Peaks väljamõtlema, mis mu trennist saab. Trenni on vaja teha. 

Olen nii väsinud. 

Totu ja veel hullem. Hahahaa

Sander tõi arbuusi. Triina on väga paha tüdruk. Ma tahan talle haiget teha. Paha. 

Sain endale uue bestiga. 

Pfffffft.

Triina tahab mind ära tappa. Lahe. 

No kui mu oma väike õde tahab, et mind ei oleks, siis on kõik ju eriti korras. Vaimustav. 

Kõik on nii hästi. 

Artur küsis mult ühe küsimuse. Pani mind mõtlema. Päris sügavalt. Jõudsin järeldusele, et nii ei olegi vist olnud. Ilmselt siiski siis, kui väike olin. Mingi kuni kolmanda klassini võibolla olin. Alguses mõtlesin, et eelmine suvi vast olin ka mingi hetk, aga siis mõtlesin jälle, et ei saanud ju olla. isegi, kui muidu elus oli kõik okei, oli kodus ikka mingi skandaal.  Eks need probleemid ju ununevad mõneks hetkeks, kui on tore olla ja mõtted on mujal. Kui sõpradega on lõbus jne. Mõnikord isegi on selline hea tunne. Kuid eks see peagi kaob jälle. Samas kas üheksas ja kümnes klass võisid olla need ajad, kus oli natuke parem. Ei meenugi nüüd kohe. Kool oli siis isegi suht ok. Siis ei olnud neid mingeid teisi probleeme ka eriti. Aga kodus. Hmm, ei mäleta. Ilmselt ei olnud siiski kõik korras. Kuidas küll seda parandada. Tegelikult, ega ma midagi väga teha ei saa. Kool on kool. See on suva. Oma suhete probleemid saan ka ära lahendada, kui väga tahan või kui midagi toimivat välja mõtlen. Aga kodu pereprobleeme ei saa mina küll kuidagi lahendada. Ja kui kodus pole kõik korras ei ole muust ka kasu. Suht fucked up. Ilmselt ei juhtu seda ka nii pea.

Küsimus oli: Millal sa viimati õnnelik olid?

Eks mõelge teiegi. See tõesti paneb mõtlema. Kui sa just mingi eriti õnnelik inimene ei ole, kes näeb kõiges head ja kellel on kõik korras.

Goodbye to the people who hated on me
Goodbye to the people who loved me
Goodbye to the people who trusted me
Goodbye goodbye to everybody

Vesi allpool vett

Istun maal, köögis. Või noh niivõrd kuivõrd see köök on. Siiski vist mitte päris. Tegime mahla. Korjasin terve aia õunapuud tühjaks. Neid ei olnud vähe. Käed on kirjuks kriibitud ja peopesad on rakkus. Magasin kaks tundi. Üks järjekordne hommik selja taga. Kuid siiski on iga kord midagi erinevat. Sammuti ka see kord. Kuid see pole tegelikult teile üldse oluline. Siiski, ma endiselt ei mõista. See ei ole ju võimalik. Selliseid asju ei juhtu. Te ei saa aru, millest ma räägin. Aga polegi vaja. Mõtlesin, et lähen lõkke ja kiigu juurde lavale ja mängin kitarri natuke. Ilmselt ka laulan, sest ma ei oska kitarri niisama mängida. Vaid paari lugu. Et siis tegelikult lähen ma laulma ja saadan ennast kitarril. Nii tundub õigem. Pole ammu kitarri mänginud. Viimati vist nädal tagasi. Jah. Oligi nii. Eelmine laupäev. Siiski öö. Teenisime veits raha. Saime vist mingi 25 eurot 20 minutiga. Läks hästi. Eile olin Karli ja Taneli sünnipäeval. Huvitav oli. Pärast liikusime linna. Ka seal nägin mõnda huvitavat inimest. Niivõrd kuivõrd huvitavat. Enamus aega Zavoodis. Põnev. Kuidas omada kontrolli? See on vaimustav küsimus. Kus on lahendused? Ka see on väga hea küsimus. Öeldakse, et lahendus tuleb alati, kas siis varem või hiljem. Aga kuna see siis ikkagi kätte jõuab. Nüüd on juba varem möödas. Hiljem on ka möödas. Mis siis nüüd juhtub. Selle kohta ei räägita midagi. Lahendust ei ole või siis ei taha me seda endale tunnistada. Ma tahan magada. Aga ei saa. Õhtul sauna. Mõnus. Triina lärmab. Ma tahan olla üksi vaikuses. Praegu on selline tuju. Emotsioonitu. Väsinud. Morn. Melanhoolne. Tõsine. Alla andnud. Alistunud. Täielikult.




- Ajades taga kahte jänest, ei saa sa kätte kumbagi.

Ilmselt nii ongi.

Võibolla

Me ei mõista,
mis me ümber toimub.
Kuid püüame aru saada.

Tahaks kõiges võita.
Mu sees midagi toibub.
uued teed vaja rajada.

Kas kiita või laita?
Vaikselt soigub.
Ja seda on mul vaja ka.

Palun, mind õrnat paita
meie pisarate loigus.
Hellust on vajaka.

See veidi aitab.
Võibolla maikuus
ehitame oma majaka.

Päikeseloojangu tõus

Loojangu tõus.
Ja nii ongi. Hakkan allamäge käima.
Olen nüüd kümme korda kuulsam. Postimehes oli täna minust artikkel. Netist ma seda ei leidnud. Niisiis ei saa jagada. Ostke lehte.
Homme on kool. Tunnid. Mul on kokku hetkel olemas 2 vihikut. Ehk siis 8 ainet on olemas. Ühte vihikut oleks veel vaja. Kui mitte kahte. Samas mul on hunnik mingeid eelmise aasta poolikuid. Midagi saab nendega ka korraldada.
Kutsuti täna mitme inimese poolt linna. Kus on teie mõistus? Homme on kool. Totud.
Nii halb.
Väga väga halb.
Mis nüüd saab?
Kohutav.
Vabandada pole mõtet. See ei aita. Lihtsalt sõnad.

Kuid siiski....Mul on nii väga kahju.

Hahhhhh

Kõik on ikka päris halvasti.