Ahhaa, olen psühhopaat

Ahaaa.
Jajaah. Pikutan. Põrandal. Kaltsuvaiba peal. Taneli kaltsuvaiba peal. Hahh. Jep. Mul on jälle see mingi imelik psühhopaatiline energiliselt aktiivne tuju, mis mul ikka aeg-ajalt on. Skoor.
Pool rummi on läinud. Peaks ennast kunagi kokku lugema. Hah, kõlab imelikult onju!? Siiski mitte. On ju mitu mind. Erinevad küljad, tujud, stiilid. Miks mitte need kokku lugeda.
Tanel mängib bassi. Cool. Mina pikutan ja kirjutan. Tegelt see pole ju päris pikutamine. Lihtsalt laman. Pikutatakse voodis ju. Onju. Eks ju. Eksju. Onju eksju on parem, kui onju, eksju. Haah.
Mis teed?
Vahva! Ma ka.
Kuidas läheb?
MUL KAA!!
Nii lahe.
Ma ei ole imelik.
Tegelt  vist ikka olen.
Nüüd Tanel loeb, mis ma kirjutan. Ta on nii nunnu. Muide. Interesting fact! Did you know, that me kinda käime. Haahhh. That's something new!
Mu kõht teeb häält.
Mu kanni on hea katsuda. Jee.
Lähen homme Stella juurde. Nii nunnu. Pole amme Stella pool käinud. Saan talle oma kingituse ära anda.
Lõikasin täna juukseid. Heeh. Või no ajasin. Veits lõikasin ka. Hehh.
Ei midagi.
Tanel tõi jäätist. Nii nunnu.
Häälestasin kitarri ümber. Rain songi tuuningusse.
Sõin salatit, mille Tanel sai oma isa sünnipäevalt kaasa.
Kusjuures... mul on täna nimepäev. Õnnitlege nüüd mind!
Jeee
Mis siis veel.
Nunnu.
Ma ei teagi.
Plää plää plää
Asjad
Kas head või halvad? Või äkki hoopis veel paremad? Küsimus kõigile. Eriti härjapõlvlastele. Ma ei tea miks. Tanel sunnib mind jooma. Okei.
Rumm sai otsa.
See oli pool.
Ahi on kuum. Fakt.
Õues on pime. Fakt.
Joint on vahel hea. Fakt.
Tanel on armas. Fakt.
Sellele ei saa vastu vaieda. Fakt.
Selles postituses on palju Tanelt. Fakt.
Tanel  mängib hästi bassi. Fakt.
Kitarri ka. Fakt.
Mul läks suits silma. Fakt.
Vasakusse.
Olen kuulnud ütlust, et kui suits läheeb vasakusse silma, siis keegi vihkab sind. Ja kui läheb paremasse, siis keegi armastab sind. Huvitav. Aga miks mitte vihata ja armastada korraga. Ma ei tea, mis mul viga on, aga väga hea variant mu meelest.
Alkohol on saatana veri.
Aga mis siis saatanal viga on? Satanism või kristlus. Mis seal vaheg.on? Üks õpetab armastama kõiki ja ühtlust. Teine õpetab armastama iseennast. Seisma enda eest. Tegema seda, mis on sinule parem. Kumb tundub parem variant? Satanism on kuidagi ahvatlevam. Hoolida endast. Teha, mis on endale parem. Egoism. Nartsissistlik. Mina. Ilmselt. Miks mulle meeldib ennast
Peeglist vaadata? Imelik. Väga ego. No see selleks. Okei.
Mis ma siin pläran. Okei. Aitab kah.
Thank you for coming.
Good night Karlova!!!!
Tsau!
Musi kalli pai.

Blööhhh

Hmm. eeem. jah. noh.
Et. Jah.
Ma nüüd kohe ei teagi. Värgid.
Ei olegi midagi väga öelda. Mustad jõulud olid. Ei midagi erilist. Mustad.
Hah, nagu tumedad, sünged. Mustad.
Tahaks rikas olla. Lihtsalt niisama. Nagu, miks mitte?
Mul on vägi tekitada kaost. Tegelikult igal ühel on. Aga nad ei mõtle sellele. Nad ei näe seda. Aga ma näen seda nii selgesti. Mängin peas selle kõik läbi. See on võrratu. Sellised väikesed kaosed. Inimesed on endast väljas. Karjuvad. Keegi võibolla nutab. Hah.

Nautige:
http://www.youtube.com/watch?v=OZ6jTT8qYvI
Päris hea onju. Meie kokasaade. Skoor. Nii tore, et Laura vend mu lollakad näod välja lõikas. Skoor.

Nõme film hakkas. Naljakas, aga niii nõme. Piinlik.
Mu glögi on ära jahtunud.
Ma ei oska midagi öelda.
Tanel, sa oled nunnu. Just saying.
Musi Kalli Pai!

Jah, ma olen joonud

Mind ei huvita, mida teised mõtlevad.

Aia

Mul on lihase rebestus.

Õige!

Mul on kõige lahedam onu!!!!

Flegmaatiline või morbiidne

Toas on jahe. Panen puhuri tööle. See hakkab puhuma kuuma ja kuiva õhku. Varsti on raske hingata, sest kuiv õhk on nina seest täiesti ära kuivatanud. Kuiv. Kuiv. Kuiv. Õues on märg. Vähene pettelumi on ära sulanud. Kõik on porine ja pruun. Ja märg. Sain vanaemalt nelinurkseid teeküünlaid. Viis tükki. Ma polnud selliseid varem näinud. Avastasin, et mu lunchboxis on tänasest alles jäänud võileivad. Ma ei taha neid. Isu ei ole. Joon lihtsalt vett. Silmad on väsinud. Tegin ettekandeid. Lõpuks sain valmis. Bioloogias mürareostusest ja eesti keeles vabal teemal. Valisin teemaks riietumisstiilid. Tegelikult lihtsalt stiilid. Räägin kuuest ekstreemsemast stiilist. Ikka ja jälle mõtlen, et mis stiili küll mina olen. Määratlematu. Ei tea, mille homme päkapikud toovad? See võiks olla midagi eriti head. Mu suur tumesinine küünal saab peagi otsa. Kahju. See annab palju valgust. Tuba on hämar. Mitmed lambid on katki. See kuivus on nüüd käes. Tilgutasin küünla leegi kõrvale vedela vaha sisse näpuotsaga veetilga. See oli seal natuke aega ja siis kadus. Aurus. Lihtsalt niisama. Ma pole ammu viiulit mänginud. Neljapäeval on koolis pidu. Ma ei tea, mida selga panna. Kooli puhvetis müüakse väikeseid tik-taki taolisi komme. Need maitsevad nagu seep. Miks nii öeldakse? Kas siis igaüks on kunagi seepi maitsnud? Ma ei usu. Äkki on seep hoopis teise maitsega. Äkki on seep maitsev. Vähetõenäoline, aga kui proovinud ei ole, siis ei saa ju kindel olla. Mu jõulukaktus on peaaegu lõpetanud oma õitsemise. Alles on vaid üks ilus roosa õis. Teised on kuivanud. Ja jõulud pole veel käeski. Kui see viimane õis ka kuivab, siis on jõulud läbi. Jõulud on läbi kümne päeva pärast. Kalendri järgi. Kas see õis peab nii kaua vastu? Ei. Kindlasti mitte. Olen väsinud. Mitte just ilmtingimata füüsiliselt. Ma mõtlesin, et sa tahtsid midagi rääkida. Lootsin. Aga, mis seal enam. Tahaksin osata hästi kitarri mängida. Ka viiulit. Ja klaverit. Oskused. Nii vaimustavad asjad. Aga mul ei ole püsivust. Olen kärsitu. Ei jõua oodata. Samas teatud olukordades olen ma väga kannatlik. Huvitav. Imelik. Soovin paremat enesedistsipliini.  Tahtsin mujalegi kirjutada, aga ma ei jõua. Uni tikub peale. Mul on halb nahk. Mul on palju arme. Väikeseid. Mitte eriti märgatavaid. Vaid paar on sellist, mida märkab. Näiteks mu vasakul põlvel on üsna suur arm. Mitte väga, aga ikkagi. Parema jala sääreluu peal on ubes viie sentimeetri pikkune arm. Võibolla isegi veidi lühem. Umbes pool sentimeetrit lai. Võibolla isegi veidi peenem. Õlgadel on palju väikeseid ümmargusi armikesi. Teadagi millest. Üks noormees küsis kunagi mu käest, et kas need on põletusarmid. Ma ütlesin, et ei. Siis on veel piklikud armid mu parema käe seljal. Mingi loom oleks nagu küünistanud. Mingi loom küünistaski. Küsitakse, kas see oli kass. Ma vastan, et ei. Ka mu vasakul küünarnukil on arm ja ka mu lõua otsas, aga need on vähemärgatavad. Ja mu mõlemal pöidlal on arm. Üks mu lemmik arm on pikki mu parema käe veeni. See on umbes kaks sentimeetrit pikk ja kaks millimeetrit lai. Ei, ma ei lõikunud ennast. See oli tegelikult väike õnnetus. Sealt ei tulnud üldse verd. Mis on veidi naljakas. Armid on huvitavad asjad. Meenutused. Mingil määral. Hommikul peaks pead pesema. Uni tikub ligi. Mujale ma ei jõua kirjutada. Kuigi ma tahtsin. Mul oli täna roheline lainer. On praegugi. Ma ei võta kunagi enne magama minekut meiki maha. Halb komme. Tahaks šokolaadi fondüüd. Vahukommidega. Ma pole ammu vahukomme söönud. Kas mul on palju trükivigu? Pole ammu midagi suurt joonistanud. Või maalinud. Mu aknal on põder. See põleb kollaselt. Jõulune. See annab läbi oranži ruloo sooja ja mahedat valgust tuppa. Mu parema saapa lukk jääb vahel mu mantli serva külge kinni. Tagumise. See kirjaklamber. Mul on pikk mantel. Saapad ei ole pikad. Õigem oleks öelda kõrged. Öelda. Ütelda. Mu toas on lilla õhupall. Peaksin magama. Ilmselt teengi seda varsti. Üsna pea. Kohe. Nüüd. ...

Porimülgas

See raamat on endiselt väga põnev.
Pühapäeval oli nunnu päev vanaema ja vanaisa juures. Vanaema korraldas nende pulma-aastapäeva puhul laste ja lastelastega lauamängu päeva. Alguses sime praadi ja värki ja siis mängisime mänge. Armas oli Naljakas ka. Mängisime Imagot ja Aliast. Ohh, kui vahva.
Olin reedel Taneli juures. Tegime süüa. Nunnu oli. Tegime ühe otsuse.
Laupäeval tegime Stella ja Lauraga minu juures inglise keele jaoks kokasaadet. Menüüs olid lihapirukad. Nämm. Pärast tegime Lauraga ühe viinakoksi kah. Absolut blackcurrant. Mmm. Pärast läksime Oliveri poole. Suht lux kodu. Aga seal olime mega vähest aega. Nad läksid Atti. Mina ei läinud.
Tegelikult on juhtunud igasugu põnevaid asju vahel. Tegelt, kas just põnevaid. Mõni põnevam ja mõni vähem või üldse mitte põnev. Imelik, kuidas inimeste arust on erinevad asjad põnevad. Selle üle peaks kunagi pikemalt filosofeerima. Viimasel ajal tekib nii palju mõtteid, mille üle võiks pikemalt mõelda, aga kurat aega ei ole. Ja siis pärast on need meelest läinud.  Jama.
Tahaks siia veel igasuguseid asju kirjutada, aga kõike päris ei saa siia kirjutada. Siis peab need kuskile mujale kirjutama.
Paar päeva veel, siis on vaheaeg.
Homme on Lille maja jõulupidu. Esineme seal Uruga. Mängime puid. Kuusepuid. Iga näitleja unistus - mängida puud. Aga see on nii tore tegelikult. Vahva. Kolmapäeval on Arsisega esinemine, poiste ansambliga. Neljapäeval on koolis jõulupidu, stiiliga maskiball, ja pärast seda on kaheteistkümnendike oma pidu. Rentisime pleissi jälle. Õpetajatesse. Reedel on jõulujumalateenistus ja õhtul poistega esinemine jälle. Reede õhtul on ka Briani brotherhoodi jõulupidu. Ehk siis bunkeris joomine. Laupäeval on pidulik õhtusöök Reidlatega. Peab koristama. Pluss seal vahel on veel kool, mingid ettekanded, tööd. Minu nädal. Jee.
Mu silmad on väsinud.

Mul on pehmed ja siledad jalad!?

Täna oli huvitav päev. Ma avastasin et asdf. Käisin mata kontrolltööd kuulamas, sain teada et elevandil on kõrvad. Skoor! Olen tore. Aitäh, headaega.

Asjalood

Pole ammu mingit adekvaatset juttu kirjutanud. Hah
Eile oli kooli jõulukontsert. Nii hästi läks. Päriselt. Väga väga hästi.
Ma peaks oma praktilist tööd tegema. Pole seda väga kaua aega juba täiendanud. Süümekad. Pean tegema kaks ettekannet ka ära. Oi. Asjad kuhjuvad. Mu matemaatika keskmine hinne on praegu 1,7. Jah, päriselt. Haige, kas pole. Ise veel olümpiaadidel käinud. Miks ma ei õpi? Homme on kontrolltöö. Aga seda ma vist isegi oskan, sest olen tööd kaasa teinud.
Pean oma karakterile eluloo mõtlema. Või nagu, milline ta on. oioi.  Homme on selle näidendikirjutajaga kohtumine. Põnev põnev. Ja siis lähen Taneli juurde. Põnev põnev.
See on nii nõme, et alati on nii, et kui plaane ei ole ega midagi, siis ei kutsu ka keegi kuskile jne. Või kui tahaks minna kuskile, aga ei ole midagi kuskil teha. Ja siis, kui on plaanid tehtud või kui ei taha minna kuskile või ei saa, siis kõik kutsuvad kuskile ja on igast üritusi. Miks see alati nii on? Mingid lollakad kokkusattumised ja ühele päevale kuhjumised. Nõme!
Tahaks krõpsu. Söön hoopis jäätist. Aga tahan krõpsu. Raske juhus.
Mul oli teisipäeval enne Urgu veits aega ja siis ma käisin igasugustes imelikes poodides. Sellised pudi-padi poed. Ostsin endale ühe raamatu. See maksis 32 senti. Mulle meeldis selle raamatu esimene lõik. Selle pärast ostsingi. See on ühe kirjaniku lühijuttude kogumik. Need on veits omavahel seotud, aga õrnalt. Väga huvitav raamat. Hea leid. Seal on üks hästi lühike jutt, mis pani mind mõtlema. Ennast süüdi tundma. Mitte, et ma muidu end süüdi ei tunneks, aga rohkem veel. Et, kas mina teen seda. Kas keegi tunneb nii minu pärast. Võimalik. Kurb.
Kuhu kadus lumi?
Mulle meeldivad küünlad. Väga väga. Need on nii mõnusad. Elav tuli. Küünlad on nii fantastilised leiutised. Igasugused lõhnaküünlad ka. Ja osad on nii ilusad, et ei raatsigi põletada. Ma võik koguaeg ringi käia nii, et põlev küünal on mu juures. Hõljub, nagu Harry Potteris. Ma armastan küünlaid. Küünlad ruulivad!
Tahan krõpsu!
Teen kalapulkasid hoopis.
Pärast poole.
Ok, peaks ettekannet tegema. Panen pulgad ahju ära ja siis hakkan tegema. Olen tubli.

Laulame kooriga seda lugu. Sellest ei saa vist väga aru, aga mulle täiega väga meeldib see lugu :

There is a way that I'll forget

Or something like that.
Mõtlesin, et sitta kah. Viskas kopa ette...kiilakaks ära ....

No jah. 

Juhtub. Leppige sellega.

Leppige kõigega, mis teile ette söödetakse. Ja olge õnnelikud ka kõige selle juures. 

See on sõbralik soovitus. Või siis pigem käsk. 

Eks vaadake ise.  

Palun lubage mul lahkuda

Mis toimub? Ma ei taha siin olla. Appi. Mis saab? Nii halb. Üldiselt on suht sitt seis. Paar asja on, mis on peaaegu okei. Paar asja, mis veel panevad tundma, et mingi lootus on. Midagi loob.
Okei, mu tujud on nii muutlikud. Hetkel ma lihtsalt tahaks nutta.
Mida ma teinud olen? Mida ma teinud ei ole?
Nii muserdavalt ängistav, aga ma lihtsalt ei jõua midagi teha. Olen nii jõuetu. Ei jõua seista. Palun püüdke mind kinni. Keegigi. Kukun. Tuul puhub. See läheb must läbi. Tõmbab minust kõik välja. Viib endaga kaasa. Jätab midagi ikka mu sisse. Jääb kripeldama. Aga see pole halb. See on keeruline. Raske seletada.
Mida ma toodan?
Tahaks joosta. Lihtsalt. Mäest alla. Käed laiali. Pisarad vastu tuult lendlemas.
Appikene
Peaks ära lõpetama ja füüsika õpetajat kuulama.
Aga mind ei huvita.
Tahan šokolaadi.

Rage...

Tee põhjani

Kui mõtled, et asjad hakkavad just korda minema, siis oled sa kuskil väga valesti läinud. Asjad ei lähe korda. See on asjade omapära. Ja isegi, kui tundub, et asjad on nüüd korras, siis sa eksid rängalt. Probleem on varjustaadiumis ja temale sobival hetkel ta ilmutab end. See on üsna keeruline, kuid ka huvitav teema. Asi, mida saab enam-vähem ette ennustada, kuid võib ka kõvasti mööda panna. Kui jõuab kätte see aeg, kui see mingi probleem avastab, et ta võiks end näidata, siis hakkab asi peale. Kõik on ilgelt halb. Lahendusi ei leia. Tunned end abituna. Langed veelgi sügavamale. Võib juhtuda, et oled selles masendavas staadiumis mõnda aega. Siis mingi hetk võivad hakata asjad liikuma paremuse suunas. Ilmuvad mingid lahendused. Kuid ärge laske end petta. See on soovunelm, kujutelm, unistus, illusioon. Oled peaaegu, et jälle õnnelik. Kuid tegelikult läks probleem jälle varjustaadiumi. Kogudes endasse juurde veel masendavat materjali. Ja siis hakkab ring algusest peale. Lumepall hakkab veerema. Mingit aega oled selles 'peaaegu korras' staadiumis, mis on tegelikult petlik, ja siis hakkad jälle langema. Kuid asjal on veel üks aspekt - iga kukkumine on järjest hullem. Augus olemine on järjest pikem. Kujutatud lahendused on järjest kaugemal. Ja nii me jõuamegi sellesse staadiumi, mida kutsutakse depressiooniks. Kas pole mitte põnev?  Minu meelest nii huvitav.