Die potato

Tahaks lõuata ja karjuda.

Sain scripti kätte. Nüüd saab hakata näidendit pähe õppima. Esietendus 11 veebruar. Jamh. Veits segane on see tho. Emps ütles ka, et tundub mingi mõttetu. Thaj. Võta siis näpust. Ega sellest ei saagi esimese korraga aru. Nojah.
Homme on kool. Ma ei taha. Kohe üldse ei taha. Loll kooli lõpp läheneb. Ei taha.
Aasta vahetus oli huvitav. Tšillisin Taneli ja poistega. Teistsugune kui tavaliselt.
Mul on halb tuju. Ma isegi ei tea miks. Tegelt veits tean. Või noh pmst teangi. Aga mis seal vahet on. Pohh. Ole siis oma sita tujuga. Kuidas see teisi peaks puudutama.
Türa.
Ma olen nii ebaviisakas.
Vabandust.
Samas, keda kotib?!
Ok. Olin täna natuke tubli. Hästi natuke. Kui ma kogu vaheaja lebotasin maha pmst, siis viimasel päeval tegin midagi kasulikku ka. Oma praktilist tööd kirjutasin. Mhm. Ei midagi erilist tho. Ühe luuletuse lisasin kogusse jne.
Mul on nii palju teksti vaja pähe õppida. Ok, tegelt mitte nii palju, aga üsna ikka. Peaosa ikkagi ju. Heh. MA võiksin sellega hakkama saada, See oleks tore.
Vastik!
Aaahaghajhshvüaoiwdnäoia vjöew!!!!!!!!
Die potato!
Ahhh, ma ei viitsi