Naerata

Nagu ma juba Kristjanile ja Tanelile rääkisin, on naeratused vaimustavad asjad. Miks me naeratame? See on nii huvitav. Emotsiooni väljendus. Kõik naeratused ei ole ilusad ja toredad. Paljud on võltsid, sunnitud ja üldse mitte päriselt mõeldud. Need naeratused ei ole ilusad. Ilusad on naeratused, mis tulevad loomulikult. Need, mis tulevad südamest. Need, kui silm läheb õrnalt särama. Väike sädelus käib läbi. Eriti head on need naeratused, mis panevad ka teisi naeratama. Need on nakatavad. Mul on olnud selliseid olukordi, kus ei ole üldse tuju. Meel on pahur ja ei taha kellegagi rääkida. Ja siis tuleb keegi ja naeratab nii siiralt. Võib olla tuttav aga ka täitsa võõras. Ükskõik, kas siis tänaval või kuskil mujal. See üks siiras naeratus teeb tuju kas või millimeetri võrra paremaks. Ausalt. See on ju ilus, kui keegi vaatab sulle silma ja naeratab. Hästi siiralt ja see väike sädelus tekib nende silma. See läheb südamesse. Minu arust nii armas. Igal ühel on olemas see naeratus. Kõik ei ole pruukinud seda leida. Kõik ei ole pruukinud seda näha. Aga uskuge mind. See on olemas. Mina olen näinud. Naeratage!
Ma tean, et see tundub nõmeda positiivse jutuna, aga siiski. Mina ka saadaksin sellist juttu lugedes kõik kukele. Aga vahel on selline tuju, tunne.  On olemas ka ju naerueraapia. Ja see tõesti toimib. Naeratage vahel ja asjad võivad paremaks minna.

Naerata!