Laual on poolik õlleklaas. Õlu on lahtunud. Väikeses sangadega kausis on mandariinikoored, üks hammustatud juustuküpsis ja küüslaauguleiva pulk. Kaminas hõõgub punaselt puuhalg. See ei lähe enam põlema. Ajab ainult suitsu. Telekast käib film. Raudmees 2. Koolis oli mõttetu. Nagu alati. Pidin juhendajale oma praktilisetöö täiendatud variandi saatma. Ma ei leidnud seda arvutist. Läksin närvi. Tahtsin midagi visata. Lüüa. Peksta. Siis aitas mind vend. Me leidsime selle. Saatsin ära. Kõik sai korda. Olen unine. Aga tahan filmi näha. Tegelikult peaks oma teksti pähe õppima. Homme on proov.
Mul on nii palju küsimusi. Erinevatele inimestele. Ühtedele kindlatele. Mõnega pole mitu kuud suhelnudki. Kuid siiski tahaks nii mõndagi küsida. Ma ei saa aru. Segaduses. Kõige ajuvabam ongi see, et ma ei saa ise aru, millest ma aru ei saa. Ma ei taju lihtsalt. Saan aru, et midagi on, aga mis, seda ei tea. Raske.
Lihtsalt, miks?
Lähme homme KGB kongide muuseumi. Ilmselt mitte kõige põnevam. Samas, mine sa tea.
Ei tea.
Mitte midagi.
No comments:
Post a Comment