Thursday, November 28, 2013
Kohutava maitsega tee
Tegin mingit seedimiseteed. See maitseb kohutavalt. Loodan, et see siis aitab ka midagi. Plzzz. God, help me please.
Käisime täna klassiga vanglas. Super cool oli. V.a. see, et õues oli külm ja seismisest väsis ära. Arvan, et enamus meist jõudis arusaamale, et vanglas on ikka sitaks hea olla. Sul on soe (seal oli sitaks soe), hea söök on nina all, saab tasuta õpet (ülikool ja värgid särgid), tasuta ravi (Hambaarst nagu, see on muidu ju miljon), trenn, raamatukogu, kirik. Nagu kõik on olemas. Jumala pöörfi elu ju. No see on muidugi halb, et lähedasi ei näe ja oma kongis on suht kitsas, pluss seda jagatakse. See on jah jama ja õue saab ainult tund aega päevas, aga muu on suht ok. Et, kui ma elus läbi ei löö ja minust ei saa midagi, siis lihtsalt teen nii, et ma jääks vangi. Skoor!
Sain meie näidendis peaosa. Keeruliseks läheb veits. Vist.
Laupäeval on vanaisa sünnipäev, mis on kombineeritud ka vanaisa ja vanaema pulma-aastapäevaga. 45. Kaua. Niisiis peab olema Laupäeva õhtuks adekvaatne.
Põhapäeval on Tartus võistlused. Olen ajakohtunik. Järgmine nädalavahetus on Tallinnas võistlused. Seal olen ka kohtunik. Loodan, et ka aja oma, see on lihtsam kui tavaline kohtunik. Nohh jahh. Mul on musta pintsakut vaja.
See tee on mõru. Väkk.
Ajaloos on homme kontrolltöö. Ei oska. Mingid mõttetalgud on ka. Matemaatika või mida, ma ei saanud midagi aru tegelt, kui seda seletati.
Gaaad, see tee on ikka nii halb.
Keeruline
Kas see oli Naksitrallides, kus üks tegelastest jõi hästi mõrudat teed? Vist oli. Sammalhabe tegi Kingpoolile teed, sest ta külmetas. Vist oli midagi taolist. No mul on nüüd sama. Ainult, et ma ise tegin endale seda mõrudat teed.
Lugesin Triinale unejuttu.
Söön suhkrut.
Halb on
Sunday, November 24, 2013
Lohutus
Kussu kussu
Maga vaikselt lapsukene
Rahu rahu
Kõik saab mööda
Uinu vaikselt päntajalg
Äiu äiu
Kussu kussu
Mata maha murekene
Rahu rahu
Kõik saab mööda
Pühi kuivaks oma palg
Äiu äiu
Kussu kussu
Ära enam värise
Rahu rahu
Kõik saab mööda
Hoia sirge oma selg
Äiu äiu
Kussu kussu
Lootuskiir veel säriseb
Rahu rahu
Kõik saab mööda
Tuleb peagi armas helg
Kurb pealkiri
Pühapäev on. Kaunistasin mõned pipargoogid. Jõulud tulevad. Mingi 4 nädalat veel.
Eile oli Ülikooli aulas esinemine. Kooriga. Naislaulupäev. Tartu esindus naiskoorid esinesid. Väga hästi läks. Väga cool. Isegi Tõnis käis kuulamas :D
Pärast läksime perega Reidlate juurde. Rasmusel oli sünnipäev. Ta sai 13. Sai süüa. Jeee. Rasmus ütles mulle, et Artur Rehi on lahe. Kõige parem Youtuber. Mul on hea meel.
Reedel oli Aapo sünnipäevapidu. Cool oli. Nii palju ägedaid kostüüme. Mul ka. Üks hetk kiskus veits kahtlaseks, aga äkki läheb mööda. Peab minema. Suht fun eniveis. Õhtu lõppes, jah eem, ta lõppes. Palun vabandust Kastani ja Veski tänava inimeste eest, ma ei tahtnud teid häirida. Ja sina suvaline noormees, kes sa küsisid Kassitoomel minu käest, kus on Krooks, loodan, et sa leidsid selle üles.
Suht sitt.
Ehhh
Oleksin äärepealt eile kaose tekitanud. Päris jube. Nägin sellest kujutluspilte. Kõik olid nii ehmunud. Mina olin hullunud. Nad ei saanud midagi aru. Segaduses. Ja mina märatsen. Kuid ma suutsin end vaos hoida. Taltsutada. Vaevu, kuid siiski. Raske oli. Olin väga lähedal murdumispunktile. Riivasin seda. Hämmastav. Seda ängi ja viha on nii palju. Pragusel hetkel ma ei saa enam aru, kuidas ma sain selline olla, aga ma tean, et peagi tuleb see jälle.
Vaim tuleb peale. Selline halb vaim.
Halb ilm on.
Thursday, November 21, 2013
Põnevil
Täna oli koolis suht mõttetu. Kooris oli hea. Täna oli nii hea hääl. Hea oli laulda. Ruttu kodust läbi. Emps oli kodus :o ohh vaaoouu. Teda pole kunagi kodus, suht harva näeme. Njh. Mari kirjutas Uru gruppi, et tuleb intensiivne ja füüsiline proov. Ja tuli ka. Meid oli hästi vähe tho, ainult 8 pluss siis veel Mari ja Ilmar. Alguses tegime soojendust ja siis hakkasime paaris igasugu vigureid tegema. Sai jälle hüpatud, kareldud, tõstetud, vigurdatud. Tegime igast püramiide ja monstrumeid. Need kõik näevad välja nii kuulid ja rasked, aga kui tegema hakata, siis on täitsa tehtav. Homme ilmselt valutan üleni. Mul on juba väga pikka aega vasaku jala sisereiel mingi rebend või asi. Venitamisel super valus. Ja mida ma täna tegin? Veitasin muidugi. Eniveis ootan homset. Selgus, et ma sain raha, niiet ma saan juukseid lõpuks värvida. Jessss!!! Pluss õhtul on Aapo sünnipäev. Mul on siaks lahe kostüüm. Super cool. Me veel Annikaga ei tea, mida me kingime, aga pohh. Põõnevv! Noh. Kurat, kunstis on homme töö. Oh well. Pohh. Määrisin ja mökerdasin oma kanni Diclaciga sisse ja nüüd jään õndsale unele.
Emme tegi nii head sööki. LIHAAA!!!
Do svidanija
Monday, November 18, 2013
Kahe peaga mees
Turn all those good thoughts away
Sunday, November 17, 2013
Ma pole enam laps
Ilus pärastlõuna.
Eile oli suht tšill. Tutvusin paari toreda inimesega. Ühega ma olevat Krooksu Halloweenil isegi kohtunud. Võimalik. Nad olid niiiii toredad. Väga armsad. Numpsikud.
Õhtu algas Taneli, Tauno ja Philipsiga Trepis. Naljakas oli. :D
No ja siis läks kõik edasi kuhugi suunas. Tšill bill grill. Igasuguseid inimesi kohtasin. Nagu ikka.
Eniveis.
Kuidagi vastik on olla. Tahaks krõpsu.
Kõik hakkab kuidagi korduma. Oma erinevustega, aga ikkagi on kõik kuidagi varsti sama.
Friday, November 15, 2013
Uus boiler
Eile saime koorist varem ära ja sis ma jõudsin kodust läbi käia enne Urgu. Olen siis kodus ja mul on veel mingi 20 minti jäänud, et minna. Siis on kõne...Tanel. Umbes nii: "Mäletad ma rääkisin sulle kunagu ühest ballist, noh, see on täna." Päris naljakas. No ja siis ma mõtlesin, et miks mitte. Niisiis, mul oli mingi 15 minti, et otsida kleit ja kingad ja teha end üldse talutavaks. Siis jooksin Urgu. Tegime Ilmariga läägimist. Siis tulin sealt varem ära, et minna Tammesse ballile. Jõudsime sinna mingi 2 tundi hiljem. Noh, poole ajast olime õues. Tantsisime ka. Päris tore oli. Suht lamp ja random, aga jeeee. Vaheldus Zavoodi öödele. Naljakas oli veel see, et Taneli paps mängis laval mussi ja meie tantsisime. Pärast rääkis Tann temaga paar sõna juttu. Ja siis ma avastasin, et ma tean tema isa. Nii huvitav, kui väike ikka maailm on. Pärast kiikusime Tamme staadionil. Hehh. Hommikul ärkasin 7.32. Äratus oli 6.41. Ärge küsige. Mõtlesin, et fakk, ma ei jõua soome keelde. Aga siis ma mõtlesin, et kurat..pean jõudma. Niisiis kippet käppet riide ja asjad kokku. Jõudsin auto peale ja kõik oli titi-miti. Voodist 15 minutiga kooli. Hästi. Soome keeles oli meid 3. Nagu päriselt. Kahe klassi peale kokku. No muidugi nendest, kes võtsid selle kursuse. 3. Ok, Anna Lea ja Siim tulid ka poole pealt. Niiet lõpuks 5. Aga noh jahh, ok. Matas oli mingi test. 54 küsimust. Jeee. Nüüd pean Arsisesse proovi minema. Poistega proov. Hmm, täna on reede ju. Võiks teha midagi. Aga ma ei tea, mida. Või kellega. Jama. Jep, probleem on kellega. Kus. Kuidas. Ehhhh.
Avastasin, et igasugused legendidest ma mütoloogiast tegelased on nii põnevad. Näiteks kreeka mütoloogiast igasugused vähem tuntud kõrvaltegelesaed on jumala lahedad. Näiteks Lamia. Täiega kuul. Ja siis Kuningas Arturi legendist Morgan Le Fay ehk Fatamorgana. Ta oli Arturi poolõde, võlur, preestrinna ja veel sada asja. Õudaslt põnev. Leidsin sellise lehe : http://csis.pace.edu/grendel/projs993a/arthurian/morgan2.htm Sattusin jumala ekstaasi seda lugedes. Haigelt chhhuuuulll. Seal on öeldud, et ta pmst on kuninganna ka. Või siis saab Avaloni kuningannaks. Mõtlesin, et ma saaks olla tema siis oma kostüümikal. Pean veel mõtlema.
Ok, proovi tuleb minna.
Fatahukalinaburticia!

Wednesday, November 13, 2013
Tekikott
Sain ju oma pildid kätte. Peaks need korralikult sisse skännima ja värki. Kõrvutama eelmiste aastate piltidega. Hehh. Aga, et oleks mingi aimdus, siis topin siia telefoniga tehtud eriti halbu pilte, kust midagi aru ei saa. Et siis pilt Tõnisega ja pilt Stellaga. A ühe pildi panen veel. Teostasin Stella eksperimenti. Tegelt oli nii, et tal kukkus pliiats maha. Mina siis ütlesin, et tera läheb niiviisi katki. Ta ütles, et ta tegi eks perimenti, et kas ikka läheb. Noh tegi nalja. Aga mina võtsin ta sõnasabast kinni tahtsin asja siis kontrollida. Niisiis võtsin oma noa, nägin vaeva ja saingi ta pliiatsi pooleks. Selgus, et mul oli ikka õigus. Pliiatsi tina oli tõesti katki. Pärast liimisin pliiatsi muidugi kokku tagasi, super attaciga. Jamh.
Tuesday, November 12, 2013
Õunapuuussid
Urus oli huvitav. Mingi hetk olin torumees. Vesi hakkas näkku purskama. Maru märg oli. Ja siis oli mul selline maru tõhus hobune. Hehh. Ilmar kutsus osasid privaatselt koridori peale midagi tegema. Nii põnev. Mina ja Sass tegime ka huvitavaid asju seal. Igasuguseid füüsilisi harjutusi. Tõsteid. Selgub, et Ilmar teeb veel eraldi kolmanda näidendi. Tan tan taaaaa. Ja ma olen seal ka osaline. Saan tõstetud. Tegime tõesti igasugu asju. Sass püüdis mind ja kergitas jne. Siis proovisime kolmekesi (Annika liitus) teha püramiidi sarnast asja. Ok, pigem torn. See ei toiminud väga - tasakaal oli halb ja ma ei saanud eriti kuidagi sinna kõige üles. Ilmar küll tõstis mind, aga päris sirgu ma ei saanud. Aapoga tegime samuti huvitavaid harjutusi. Hakkame varsti näidenditega peale. Juba tahan.
Tegime Anna Lea ja Stellaga oma homse süvamuusika esituse valmis. Nii tublid.
Süüa tahaks.
Jäätist
Qui tacet, consentit
Täna on teisipäev. Sain just arvuti õpetuses viie. Olen nii arvuti pro jeeee.
Väitluses pidasin koosolekut. See pidi olema mingi 15 minutit. Meil venis pmst terve tunni pikkuseks. Aga nalja sai.
Kõht on tühi. Süüa ei ole. Raha ei ole. Koju saan kell pool kümme. Praegu on kell pool neli. Elagu nälgimine! Ma ei viitsi midagi teha. Täna on veel koor ja siis on veel Uru proov.
Sain oma klassipildi ja sõbrapildid kätte. Klassipilt pole just kõige parem, aga sõpsukad on nunnud. Võibolla kunagi toimetan need siia ka.
Tahaks jäätist. Mmmm. Söök, võrratu söök...
Maailmas on nii palju andekaid inimesi. Nad teevad selliseid asju, mille peale ise ei tuleks. See on hämmastav. Jagasin facebookis ühe fotograafi asju...vaimustav. Milline anne! Kunst, ma armastan sind!
Tund saab läbi kohe varsti.
Ma on kuidagi imelik tunne.
hmmm
Luule, see vaimustav ja hingevõttev loomingu vili
Mul ei ole eriti midagi rääkida.
Homme peame tegema väitluses koosolekut. Koospolekut. Hehh. Polekut. Nali. Mina olen koospoleku läbiviija. Hehh. Boss
Mu päevikule koguneb järjest igasuguseid huvitavaid asju. Üks lagritsa Jelly Bean näiteks on seal. Ja Joyce lusikas. Mu juuksepusa. Pastaka vedru. Walkingi kupong. Sellele on liimitud mingi ligi või isegu üle 80 asja. Pisidetaile on palju. Sees ka. Mu päevikus on öö.
Teen mingit asja. No mul on hunnik luulekogusid kummuti peal. Teen nüüd nii: Võtan suvalt ühe, teen suvalise koha pealt lahti ja kirjutan esimese salmi või paar esimest rida. Lihtsalt niisama. Ilmselt ei ole väga põnev, aga eks näis. Näiteks 5 korda.:
1) Ernst Enno - Igatsus
Rändavate vete ääres,
rändavate vete ääres,
palukmarja varte süles
üksi karjapoisi pasun
laulu luikab pilvi üles-
2) Juhan Sütiste - Härg
Ta juba loodud oli nudipäine
ning vereehtne valkjast põhja tõust.
uut võõrast kaest pilk roheliselt jäine
ja voltidesse tõmbus tüse lõug.
3) Karl Eduard Sööt - Must lind
Kui sa teravasti, tasa kuulad,
kuuled õhus nagu kahinat,
kuuled üleval mu pea kohal
nagu linnutiiva sahinat.
4) Jakob Tamm - Kuuvalge
Ma seisin öösel õues
ja vaatasin väljale:
kuu paistis kõrgelt alla,
tõi selgust silmile.
5) Hendrik Adamson - Mälestuste maja
Keset kenä orgu
väike vana maja,
usse all om uibu,
akne taga tõne.
Pää mul vajop norgu:
ammulännu ajast
une istuv' uibun,
ümmer kõnniv' kõne.
Keset kenä orgu
väike vana maja.
Noh, üks põnevam, kui teine. Kolmas jälle üldse mitte. Eks see ole kõigega nii. See Must lind oli küll hea vedamine. Ok, teen ühe vel. Mul hakkas põnev. Äkki tuleb veel midagi hästi tuttavat. ...
trummipõrin...
*) Henrik Visnapuu - Heinakuu öö
Tuuletu heinakuu öö
hämaran poolunen magab.
Kalda all kaskede taga
kuusõõri kullane vöö.
Ok, ei tulnud tuttav. Aga hakkasin vaatama seda kogu. Leidsin ühe huvitava. Mõtlesin, et kuna juba on nii luuleline postius, siis kirjutan selle siia.
Henrik Visnapuu - Laske mul olla kurb
Laske mul olla kurb. Kurbus jumalast on
kingitus meile siin. Kurbust kõigile! On
südamen õnn ja piin. Laske mul olla kurb.
Laske mul olla kurb. Sina, ken oled nüüd,
sina, ken läksid jo. Vaiki kurbusen nüüd,
tund on õnnis ning maa. Laske mul olla kurb.
Laske mul olla kurb. Sina, jumala käest
nukker ja vaikne Ing! Võtke kinni kõik käest,
tõmmake ümber mu ring. Laske mul olla kurb.
Laske mul olla kurb. Kurbusen jumala hääl
kõneleb minule hääd. Vaikne jumala hääl,
hinge kui helin jääd. Laske mul olla kurb.
Et jah. Nii.
Peaks magama, aga mul ei ole und. Jõin kohvi enne. Õiemini pmst mochaccinot. Tavaliselt mulle kohv ei mõju. Ilmselt kohe varsti olen unine. Juba ma kuidagi tunnen, et silmad on väsinud ja kisuvad kinnipoole. Rauno arvuti klaviatuur ei tööta väga hästi, mingi vahel jätab osad tähed lihtsalt kirjutamata, kuigi ma klahve vajutan. Tnx fain. Jätab mulje nagu ma ei oskaks kirjutada. Pfft.
Ma tahan veel seda random lulekogu asja teha, aga ma valin nüüd veits. Et kui mingi väga selline oh jah satub, siis võtan uue. Kui teid ei koti siis te ei pea ju lugema omeigi. Pffft
27) Jaan Kärnen - Tulevikku
Ei taha ma praegu surra veel,
sellest veidrast maailmast minna,
ja kuigi sageli nukker on meel,
puhu ahastus haarab rinna.
39) Heiti Talvik - Sügiselaul
Miski külm ja miski puhas
hingas hetkeks läbi hiite.
Varavalgel nähti luhas
härma hõbedasi niite.
Issand, kui ilus ja armas ja lihtne
91) Juhan Smuul - Mälestusi isast
Tol korral ringi jooksin alles särgis,
täis lapsemõtteid oli kahupea,
või vänderdasin hanekarja järgi,
vits peos, sest mine isahane tea.
Paps luges kunagi seda vahel. Lampi. Kõvasti.
72) Anna Haava - Nõmmelill
Kanarbikus kasvasin,
sambla süles sirgusin,
kaste külm mind kaisutas,
pilve puhkel paisutas:
olen nõmmelill.
Kui olin väike ja kui me vendadega tegime pahandust või midagi sellist, siis andis isa meile karistuse. Me pidime päeva jooksul õppima selgeks koos luuletuse ja selle siis ettekandma. Ma ei mäleta sllest eriti midagi, lihtsalt ma tean, et see oli nii. Kõik mida ma mäletan on see, kuidas me elutoas rivis seisame ja loeme: Olen nõmmelill. Nõmmelill, nõmmelill ...
100) Juhan Liiv - Nõmm
Igav liiv ja tühi väli,
taevas pilvine;
juan tulles metsa ääre,
tuleb nõmmetee.
Võtsin selle, sest ma lihtsalt ei oleks saanud neid teisi, mis ma leidsin siia poolikut kirjutada.
See on nii hämmastav. Võtan ja sirvin neid luulekogusid ja olen nii nagu oh, ma ei oska seletada...armunud. Kuidas nad on saanud niimoodi kirjutada. See on hämmastav. Ma tahaks need kõik siia ümberkirjutada. Jagada teiega oma imetlust. See on päriselt hämmastav. Nii sügavad. Nii ilusad. Nii lihtsad. Nii tabavad. Kuidas on see võimalik. Luule. Ohh. Ma olen hakanud tegema nii, et loen neid luulekogusid ja kui leian luuletuse, mis mulle meeldib, siis ma panen sinna lehekülje külge selle väikese värvilise kile ribakese nagu järjehoidjaks, saate aru küll, mis asju ma mõtlen, onju. Noh. Ja nüüd ma sirvisin näiteks Anna Haavat ja Juhan Liivi ja ma tahaks peaaegu iga lehekülje külge selle klepribakese panna. Kõik on lihtsalt nii hea. Loomingu inimesed, kes te teete surematuid asju. Neid, mis tõesti kestavad ja ei kustu. Need, mis jäävad mõtetesse ja südamesse. - Ma armastan teid! Tahan neid kõiki siia kirjutada. Võibolla kunagi vaikselt lisan mõndade postituste lõppu. Vaimustav. Siia vist ei tasu, sest see on juba nii poeetiliselt küllastunud postitus.
oh. Luule.
Peaks nüüd rahunema ja ennast magama luuletama.
Sunday, November 10, 2013
beež
Noh. Mis siis ikka. Rahulik päev oli. Tegin šokolaadi korvikesi. Äkki teen telefoniga lõppu ühe pildi, aga ilmselt ei ole sealt midagi aru saada. Eniveis. Pidin pead köögis pesema, sest vetsus läks boiler katki uuhuu. Mingi nädal aega pole sooja vett. Jeee. Mis siis veel. Ütlesin Brianile ära. Arutasin seda projekti asja empsiga ja Joycega ja Stellaga ja Sandriga ja oleks mõne kindla inimesega veel tahtnud sellest rääkida, seda seletada, kuulda nende arvamust, aga noh....jah. Jõudsime otsusele, et see ei toimiks praegu.
Ja ei midagi eriti rohkem.
Varbad külmetavad.
Uni on.
Homme on füüsikas töö. Ma ei oska midagi. Issand, milline uudis. :O
Mu tuba on külm. The winter is here. Hehh. Niisiis külmetan kuni kevadeni. Kevade keskpaigani äkki umbes.
Hmm
Mind kummitab Mari Pokineni laul - Loll. Õudsalt. Hea lugu though. Kuulake. Ma ei viitsi siia panna. Aga jah. Peaks tuttu minema. Homme on ju koolipäev ja puha. Ja see on ju praegu minu jaok kõike olulisem asi. Eksole.
EDUCATION!
Oh well,
head ööd.
Saturday, November 9, 2013
Noorkuu ja külm sügisõhtu
Mõtlesin, et teeks sellise ringi või tunni või midagi, kus õpetakski noorematele, et kuidas tuleb teksti esitada. Nii, et selle mttest saadaks aru, et oleks põnev kuulata, kuidas rhvaga suhelda jne. See on neil väga vajaka.
Pärast ansambli proovi põrkusin Stella ja Mariaga kokku. Nad läksid Habibi. Ma läksin ka. Ma polnud varem Habibis käinud. Võtsime vesipiibu siis. Piparmündi ja arbuusi tubakaga. Istusime siis seal. Maria tegi siidrit välja. Tšill. Siis saatsin nad Feel Goodi ära. Seal oli Tõnis Mägi ja Chalice'i kontsert. Siis läksin koju. Ja siis kutsus Brian mind punkerisse. Seal oli 27 brotherhoodi mingi pidu. Ta kirjutas mulle, et Where you at? You should be here. Tons of people here. Call when you arrive. Ja see oli suht kõik. No more information. Non needed. Niisiis, bikeritega pidu. Jee. Suht kapid olid seal jah. Sai siis joodud ja kopse rikutud ja veidi tantsitud ja näideldud ja tutvusi tehtud ja tõsist juttu ka räägitud. Brian tegi mulle ettepaneku. Nagu Selles mõttes et jah.... Küsis, kas ma tahan ühes projektis osaleda. Projektiks oleks mina. Teha minust old school punk rock girl, who would be the coolest girl in Estonia and then go global. Connected with music. Aga siis ma pean tegema kõike, mida nad mul käsevad teha ja pmst pühendama mingi 10 aastat sellele. Ma ei tea, mida teha. Seda on keeruline seletada, mis see täpsemalt on. Eniveis. Eks näis. Esmaspäeval teeme proovi orsmthng. Koju jõudsin kell 8 pmst. Rääkisime Ristoferiga veel igast asju. Kahtlaseid asju. Ta may be teeb mulle varsti ühe needi juurde. ihihihh. Rääkisin Mariaga ka. Kui ta saab nõelad endale, siis teeme mulle tätoka ka ära kunagi. cool.
Mu kõht on nii täis. Seda juhtub harva. Käisime tuleva isadepäeva puhul vanaemal ja vanaisal külas. Onu Jaanus ja Leila olid ka. Pluss siis veel Arabella ja Taaniel. Süüa sai. juua ka. Ma ei suuda kaua sellises seltskonnas olla. See on kuidagi ahistav. Tahaks karjuda.
Sain ansambli proovis täna oma DVD kätte. Selle, kus on peal see asi, mille filmivõtted, meil suve alguses olid. Teise ansambli lood on ka seal peal. Homme vaatan. Täna on nii uni.
Tho seltskond kutsus välja. Kes seal siis olidki..Tõnis, Philips, Tauno keegid veel. Tahaks minna küll, aga ma olen päriselt nii väsinud. Väga. Kohe kukun.
Uni
Thursday, November 7, 2013
Pigem õudne lõpp kui lõputu õudus.
Või siis: Pigem lõputu ilu kui ilus lõpp.
Väga liigutavad pildid: http://meeldib.ee/2013/11/30-voimsaimat-fotot-mis-kunagi-pildistatud/#axzz2jzWdxWCm Vaadake ja nutke.
Koolis oli kohtumine tähtsate kultuuri tegelastega. Paavo Nõgene ja Helen Sildna. Suht khuul oli.
Esinemine oli. Enne seda sõime Stellaga minu pool pitsat ja vaatasime mu uue armastuse videosid. Sellest hiljem. Siis tegime musid punaseks ja läksime Hämasse. Esinesime kooriga muusikaõpetajatele. Mõnus oli. Härmas on nii hea saal. Hea akutikaga. Hea oli laulda. Ma isegi ei põdenud väga oma soolo pärast. Kah mul soolo...pffft. Aga jahh. Siis jooksin ruttu kodust läbi, sest ma läksin sinna ju oma miniseliku ja super kõrgete kontsadega, aga ma ju ometi ei mõelnud, et ma pean Urgu ka minema, niisiis jooksin kodust läbi toppisin püksid ja pluusi kotti ja jooksin Urgu. Jäin hiljaks veits, aga no ma hoiatasin ette. Tegime grupi kaheks. Need grupid, kellega me näidendeid tegema hakkame. Ma olen vanemas ehk tudengite grupis. Jee. Tegime narratiivi. Oiiii. See on midagi sellist : http://www.youtube.com/watch?v=FHzOmcxNefA Et siis on kaks näitlejat, neil antakse koht või isikud või siis see, mis juhtus (enamasti on see nii, et üks on varas ja teine detektiiv). Esimene räägib oma mõtetest..nt. see oli 5 aastat tagasi, kui ta varastas mu pastaka ja nüüd ma leidsin ta lõpuks... ja siis nad hakkavad stseeni tegema vahepeal rahvale oma mõtteid öeldes. Kõik on impro. See peab olema naljakas ja etteaimamatu. Sa saad teisele vabalt käkki keerata..nt. .. ta seisis seal poes, millegi pärast polnud tal pükse jalas...ja automaatselt pole teisel siis pükse jalas. See tundub lihtne, aga tegelikult see on niiiiii raske. Sa pead pmst improma kahte liini, seda, mis toimub ja seda, mida sa mõtled. See ei tohi venida ja kohapeale seisma jääda, mida kahjuks meil koguaeg juhtub. enivei jah. See Whose line is it anyways..seal on üldse palju selliseid asju, mida meie ka teeme. Põnev. Aga lhtsalt nemad on nii head, tundub, et see oleks nagu käkitegu...issand, kui raske see tegelikult on.
Surnud beebide eesnahad. .. midagi Urust.
Eniveis.
Olen nüüd kodus ja jään kohe magama. Ma olen nii väsinud. Homme on ajalugu. Kontrolltöö. Suur. Ja ma ei oska mitte midagi. Ja ma ei jõua õppida. Õpetaja pani terasse materjale üles. MILJON!! Nagu päriselt. Lõputult materjali. Ma vist ei saa väga head hinnet. Ma lihtsalt jään kohe magama. Ma ei suuda keskenduda õppimisele. Sabotöör olen ka muidugi vaimustav, aga ikkagi.
Räägime siis mu uuest armastusest...heh.
Tegelt on nii, Sander näitas mulle eile neid videosid. VAIMUSTAV!!! Päriselt. See pole võimalik. Nii hea!!!! Ok, no mida ma keerutan nagu härjapõlvlane ümber ektoplasma...ära küsi... armasus on üks grupp..Pentatonix. Nad on a capella ansambel ja teevad erinevaid covereid. Haige. Uskumatu, mida saab inimene oma pilliga teha. Ehk siis oma keha ja häälega. Ma ei saa öelda, et ainult oma hääle või suuga, sest heli tekitatakse kogu kehaga, vähemalt siis ülakehaga. Tervest kehast sõltub see hääl, mis sinust väljub. Aga see on juba teine teema, millest võiks rääkida. Eniveis. Kas tõesti on võimalik laulda nii hästi. Nii kõrgelt-meesterahvas. Nii täpselt. Ja nii madalalt ja ilust ja perfektselt-see bassilaulja....oumaigaad... Love him.
Kindlasti vaadake nende videosid. PÄRISELT!!! Nad võitsid koos Lindseyga ka youtube auhindade jagamisel parima coveri, looga radioactive. Super khuul. Panen ühe loo siia ka...ma ei tea, millist valida. Äkki panen selle, mida ma esimesena kuulsin. Samas nad on seal hoopis teistsugused, sest see on no muusikavideo ja puha, aga lõpus nad räägivad veits juttu ka ja seal nad on normaalsed, niiet siis näeb, millised nad päriselt on. Piik kahtlane jutt. Ma ei saa ise ka aru. Magan otsapidi. Eniveis. Khuul. Ja see bass. ..saödfhSÖFHAÖSHFÖA.. selle jaoks pole sõnu.
Otsustasin just, et panen kaks videot. See, mida ma nägin esimesena ja siis selle, mis on lihtsalt fantastiline. eeem. jah.
Side lõpp
Wednesday, November 6, 2013
Iu, tomatikoored
Sander feilis. Nii toredalt naljakas oli. Me vahel keerame kahekesi ära ja siis naerame täiega. Kaks lolli. Nii vaimukat lolli.
Olen tubli, sain raamatu läbi ja vastasin täna ära ka. Eks näis, mis hinne tuleb. Terve klassi peale oli raamat loetud kuuel inimesel. Saate aru? Ajuvabadus.
Joonistasin oma pilti veits edasi. Õigemini varjutasin.
Homme on meil koolis kohtumine kahe kuulsa inimesega. Üks oli mingi naisterahvas, ma ei mäleta nime, ja teine on Paavo Nõgene. Meil kästi hästi palju küsimusi küsida.
Homme on esinemine ka. Miina Härmas mingil muusikaõpetajate asjal, konverents või midagi. Üle riigi tulevad muusikaõpetajad kokku ja valitud koorid esinevad. Ma olen valitud kooris. Pweiiip. Jään vist Urgu hiljaks.
Eile oli Urus lahe. Tegin narratiivi. Ja siis tegime pildialbumit. Olin pildis, jutustati Harry Pottery lugu ja siis lampi haaras Ilmar mu sülle... huvitav. Veits ehmatasin, aga pohh, impro, just go with it.
Reedel on koolis etluskonkurss. Lapsed loevad luuletusi. Mina olen žüriis. Olen tähtis. Jeeee.
Aapo kutsus sünnipäevale. Üks näitejuhtidest. Kostüümikas. Pean olema mingi valitseja. Keeruline. Aga tundub fun. Olen kuulnud, et Aapo peod on eepilised. Something to look forward to.
Well.
Sander proovis teha browni in a mug...ei õnnestunud. Ei soovita ka eriti. Pointless.
Šokeerisin ennast ja teisi...mul oli täna seljas roosa kampsun. Jep. Jube jube jube.
Mu päeviku peal on rohkem super attacki, kui kuskil mujal. Bioloogia õpetaja kommenteeris mu barankat.
Jahe on.
Peaks midagi tarka tegema.
Mu toas on hämar.
Kenat õhtust aega.
Sandri aknalaual Sandri kasvatatud tomatikoorega minitomatid:
Monday, November 4, 2013
Tonight we'll bring the dead to life.
Mängisin viiulit. Tuli välja isegi. Liimisin oma päevikule jälle igasuguseid asju külge. Nt. ühe katkise märgi, lukupea, pastaka vedru, tiku, mingi plasik rõnga, lapiku mängunupu, joindi paberite tuusti. Mõtlesin, et liimiks ühe baranka ka sinna. Aga miks mitte. ... Liimisin baranka päeviku peale. See nüüd kuivab. See on mooniseemnetega rõngik. Heh. Ma pean ülehomseks raamatu läbi saama. Lugeda on veel...115 lehekülge. Olen oma graafikust tublisti maas. Mu laualamp ei tööta enam hästi. Vilgub, nagu mõnes õudusfilmis.
Vaatasin Triinaga Frankenweeniet. Ta läks lõpus jumala hüsteeriasse. Nuttis ja puha. "Sparky..eiii!!! Wäääää!" Norm. Peaks lugema. Teen seda.
Mu laud kuhjus asjade alla:
Sunday, November 3, 2013
Valu, mida tunned täna, on tugevus, mida tunned homme.
Üksindus
Üksindus. See võib olla nii füüsiline, kui vaimne.
Füüsiline üksindus on see, kui oled tõesti nähtavalt üksi. Sinu ümber ei ole kedagi teist. Aga sa tunned end hästi. Sa oled lihtsalt omaette. Tegeled oma asjadega. Kõik on iseeneset korras.
Vaimne üksindus on see, kui sa isegi ei pruugi üksi olla. Oled ümbritsetud inimestest, kuid tunned end siiski üksi. Arvad, et keegi ei mõista sind või siis ei ole päriselt sinuga. Ei ole nagu päriselt samal lainel. Isegi, kui keegi kuidagi nagu jõuaks sinna punkti, tõukad sa ta instinktiivselt eemale, sest sa arvad, et see ainult tundub nii. Ainult tundub, et see keegi mõistab. Sa ise süvendad enda üksindust. Lihtsalt ei lase inimesi ligi. Ei lase ennast aidata.
On ka combo, et sa oled vaimselt nii üksi ja ka füüsiliselt. Istud oma toas oma mõtete ja üksindusega. Kedagi ei ole su ümber. Ja keegi nagu ei mõistaks.
Aga see ei pruugi tõsi olla. Sa ise ei lase neil mõista. Näitad, et väliselt on kõik korras. Milleks muretseda? Te ju näete, et kõik on korras. Kuid sisemuses on teravad killud. Aga kuidas end aidata? Kuidas lasta end aidata? Kuidas seletada teistele, mis sinu sees toimub? See on väga keeruline. Ja selleks ei olegi kindlat moodust. Aga võiks olla. See teeks asjad palju lihtsamaks. Ja siin ongi see punkt, see Berliini müür, millest edasi ei saa. Ja siin see üksindus süveneb. Keegi ei oska aidata. Keegi ei viitsi end siduda teiste probleemidega. Endalgi ju neid küllalt. Milleks veel oma koormat raskendada? Lihtsam on eemale hoida.
Pudrune kauss
Alustasin toa veidi ümber tegemist. See on juhtumisi võimatu, sest ma ei saa midagi toas ümber tõsta. Saan ainult kardinad vahetada ja seinu dekoreerida. Niisiis teen seda, mida saan. Võtsin seinalt oma vanad pildid maha. Siis hakkasin oma teisi pilte läbivaatama, et mida seinale panna. Leidsin vähe, sest olen enamus oma uusi pilte kõik ära kinkinud. Paar leidsin, aga nendest on vähe. Niiet pean oma poolikud lõpuni tegema, et oleks, mida seinale panna. Niiet ma hakkasin poolikt lõpetama ja toa edasise uuenduseni ma ei jõudnud. Niiet mul on praegu lihtsalt tühjad kollased seinad. Skoor.
Varvastel on külm. Krõpsu tahaks.
Homme on esinemine. Ansambliga Väikeses Vanemuises. Saal on täis politseinikke. Mingi üritus, auhinnagala või konverents või mis iganes.
Kooli ei pea minema. Aga võiks, pärast esinemist. Jõuaksin vist isegi mõlemasse inglise keelde ja kehalistesse ka. Ilmselt tantsime.
Pean poes käima.
Tahaks kooki. Torti Mmmm
Mmmmoooooos
Tahan tätoveeringut. Kohe!
Äkki Maria saab mulle teha. See oleks superluks.
Nüüd pean tegema end talutavaks ja õues korra käima.
Piu
Saturday, November 2, 2013
I'm the beast in you, the beast in me
Eile sain siis Ukuga kokku. Tšillisime veits ringi. Kuna meil ei olnud midagi teha siis olime sunnitud olema üsna tavapärase seltskonnaga ehk siis seal oli Egmond, Rem, Diana, Johanna, Ave ja kurat, mul ei tule ta nimi meelde see noh, kes torupilli mängib. Enivei jah. Siis läksime mingi hetk Krooksu. Kohale jõudsime ainult mina Egmond ja Uku. Teised kadusid kuidagi. Tegime Egmondiga staring competitionit. Siis mingi hetk jõudis veel inimesi. uku läks ära. Siis oli mingi segane suva jama. Läksime korraks Zavoodi ka. Tee peal nägin Arturit. Ta jälle ajas oma tavalist juttu oma vene aksendiga: "Sa oled nii ilus. Ohh, selline tüdruk. Miks sa oled sellistega? Ei, nad on head. Sa oled ilus...jne." Kahtlane. Nägin teda täna ka, kui ansambli proovit koju tulin. Otse omal tänaval. Ta teab nüüd, kus ma elan. :O Enivei, olime veits Zavoodis Mareki ja torupillimehega, kurat ma pean ta nime selgeks saama. Siis jõudis Stella linna ja ma läksin talle vastu. Läksime club tallinnasse. Seal oli Tanel Padar & The Sun. Oumaigaad. Tegelt me mõlemad kumki ei viitsinud eriti, uni oli. Ja no ma ei ole väga klubi inimene, samas, kui ma juba seal olen siis ma ikka olen nii et on oldud. Aga kuna uni oli ja mitte mingit ettevalmistust, siis me lihtsalt istusime seal. Natuke tantsisime. Üldse ei viitsinud enam olla ja bändi ka ei olnud veel peal. Ja palun neiud naised tüdrukud...PANGE PÜKSID JALGA!!!! Ma saan asu, et sul on maru ilus vöö ja sa tahad seda näidata, aga pane selle vöö alla püksid või seelik ka. Palun. No lõpuks tuli siis bänd peale, aga meil oli Stellaga kopp juba nii ees. Kuulasime ühe loo ära ja siis tõmbasime uttu. Ma umbes kolm korda kujutasin väga elavalt ette, kuidas ma ühele nendest kiljuvatest tõuklevatest poolpaljastest tüdrukutes lihtsalt täiega virutan. Rusikaga pikku nägu. See oleks nii lahe.
Ok, siis läks Stella tuttu ja mina liikusin ka kodu suunas, aga mulle jääb paratamatult Permuda tee peale, niiet seal siis. "MERLIN!" ja siis ma olen jälle mingis seltskonnas ja ei saa edasi liikuda. Sain jälle hunniku komplimente. Minust õhkavat positiivsust ja enesekindlust. Kohe olevat näha, et mind ei huvita teiste arvamus, olen nagu olen ja ma olen äge ja et selliseid võiks rohkem olla. Nii armas, et inimesed selliseid asju ütlevad. Teeb enesetunnet väheke paremaks. Ja sellises seltskonnas on ka hea olla, kus sa tead, et inimestel ei ole sinu vastu midagi ja et nad tahavad et sa seal oleksid. Nad päriselt ei lubanud mul koju minna. Hehh. Nägin Tõnist ka. Ta leidis jälle elu mõtte mu silmadest. Aga see läks tal kohe ka meelest. Philipsit nägin ka korra, aga ta tormas must mööda. Seadsin siis sammud kodu poole. Marek veidi takistas mind, aga siiski lõpuks jõudsin koju ka. Hommikul oli ansambli proov. Ülessaamine oli vaimustav.
Miks ma kirjutan siia selliseid asju, see on ju nii mõttetu ja kedagi ei koti, mida Merlin tegi reede õhtul. Gaad. "Aga siis on ju kungi hiljem endal hea lugeda." PPFFFTTTT
Peaks oma pildi lõpuni joonistama. Aaaa, rääkides piltidest. Ma saan nüüd Halloweeni pilte korrastada. Äkki panen siia ka siis mõne. Ok, hakkangi nüüd siis seda tegema.
Tegin midagi. Ei viitsinud eriti. Ja mul ei ole eriti võimalusi ka.
Enivei, Siis midagi neljapäevast:
Neid ma parem ei kommenteeri. Olin teel koju. Eeemm, jah.
Mõtlesin, et kui ma juba siin piltide paneime juures olen, siis panen mõned vanad pildid ka üles. Suvest.
Lennukist:
Et siis jah. Peaks trenni minema. Pole ammu käinud. Jään ilmselt mingi 45 minni hiljaks, aga see on suht suva.
Ok
Friday, November 1, 2013
Tikk
Midagi Rocky Horrorist:

On reede. Eile oli neljapäev. Eile oli Halloween. Mwahahahahaaaaa
Tulin Urust veits varem ära. Läksime Nelega minu poole. Enne käisime SuperAlkost läbi ja ostime paar pudelikest. Minu pool tuhnisime kappi ja otsisime kostüüme. Mul olid mingid valmis ka mõeldud, aga otsisime veel. Tegime jookidega algust. Lõpptulemus oli päris hea. Nele oli kind off nagu surnud glamuurn vanatädi. Ta nägi päris hea välja. Mina olin pmst must kuri gooti gipsy mutt. Peale panin keebi. Nelele sai rebane kaela. Krooksus tehti meile näod. Paljudel oli nägu nagu nad oleksid peksa saanud. Haavad ja sinikad igal pool. Paljud olid näost lihtsalt valged ja veidi aukus silmad. Zombid. Nele sai ka valge näo ja punased huuled. Mina sain ka veidi heledama palge. Samuti suured mustad silmad, veidi kuldse säraga, kaelale verise haava ja hurmavad mustad huuled. Tahaksin pilte panna, aga esiteks, ei ole mul häid pilte, mingid pimedas telefoniga ainult ja teiseks, rauno arvuti ei ühendu mu telefoniga. Kunagi Sandri arvutis tegelen sellega. Noh siis olime seal ja rääkisime inimestega ja jõime õlli. Nelel hakkas korraks väga halb. Tuli mingi imelik hoog või midagi, aga õnneks see läks üle. Brianiga tšillisime ka veits. Siis keegi Arti rääkis minuga veits. Enivei huvitav oli. Mitte päris see, mida ma ootasin, aga täitsa hea. Pärast läksime Zavoodi. Seal tantsisin Marekiga. Üks tüüp hakkas meile punkte andma. Alguses andis 4. Siis andis veidi rohkem ja lõpuks ütles, et 8, sest tantsides nägi ta lõpuks meie kirge ja see töötas tantsimise kasuks. Mida iganes see siis tähendas. Rääkisime veidi Marekiga juttu ja siis ma läksin koju. Maru uni tikkus peale. Kõndisin siis kodu poole. Ma kõlisesin. Hah. Enivei hommik oli siis taoline nagu eespool detailselt kirjeldatud. Pean hakkama sättima, et minna proovi. Mis ma enda näoga peale hakkan. See näeb ikka cool välja ja ma ei raatsi seda lihtsalt maha pühkida. Aga kahtlane on minna linna sellise grimmiga, kui ei ole mingit sündmust. Enivei, pean midagi tegma.
Well, bye