Thursday, November 7, 2013

Pigem õudne lõpp kui lõputu õudus.

Mõtlema panevad sõnad.
Või siis: Pigem lõputu ilu kui ilus lõpp.
Väga liigutavad pildid: http://meeldib.ee/2013/11/30-voimsaimat-fotot-mis-kunagi-pildistatud/#axzz2jzWdxWCm Vaadake ja nutke.
Koolis oli kohtumine tähtsate kultuuri tegelastega. Paavo Nõgene ja Helen Sildna. Suht khuul oli.
Esinemine oli. Enne seda sõime Stellaga minu pool pitsat ja vaatasime mu uue armastuse videosid. Sellest hiljem. Siis tegime musid punaseks ja läksime Hämasse. Esinesime kooriga muusikaõpetajatele. Mõnus oli. Härmas on nii hea saal. Hea akutikaga. Hea oli laulda. Ma isegi ei põdenud väga oma soolo pärast. Kah mul soolo...pffft. Aga jahh. Siis jooksin ruttu kodust läbi, sest ma läksin sinna ju oma miniseliku ja super kõrgete kontsadega, aga ma ju ometi ei mõelnud, et ma pean Urgu ka minema, niisiis jooksin kodust läbi toppisin püksid ja pluusi kotti ja jooksin Urgu. Jäin hiljaks veits, aga no ma hoiatasin ette. Tegime grupi kaheks. Need grupid, kellega me näidendeid tegema hakkame. Ma olen vanemas ehk tudengite grupis. Jee. Tegime narratiivi. Oiiii. See on midagi sellist : http://www.youtube.com/watch?v=FHzOmcxNefA Et siis on kaks näitlejat, neil antakse koht või isikud või siis see, mis juhtus (enamasti on see nii, et üks on varas ja teine detektiiv). Esimene räägib oma mõtetest..nt. see oli 5 aastat tagasi, kui ta varastas mu pastaka ja nüüd ma leidsin ta lõpuks... ja siis nad hakkavad stseeni tegema vahepeal rahvale oma mõtteid öeldes. Kõik on impro. See peab olema naljakas ja etteaimamatu. Sa saad teisele vabalt käkki keerata..nt. .. ta seisis seal poes, millegi pärast polnud tal pükse jalas...ja automaatselt pole teisel siis pükse jalas. See tundub lihtne, aga tegelikult see on niiiiii raske. Sa pead pmst improma kahte liini, seda, mis toimub ja seda, mida sa mõtled. See ei tohi venida ja kohapeale seisma jääda, mida kahjuks meil koguaeg juhtub. enivei jah. See Whose line is it anyways..seal on üldse palju selliseid asju, mida meie ka teeme. Põnev. Aga lhtsalt nemad on nii head, tundub, et see oleks nagu käkitegu...issand, kui raske see tegelikult on.
Surnud beebide eesnahad. .. midagi Urust.
Eniveis.
Olen nüüd kodus ja jään kohe magama. Ma olen nii väsinud. Homme on ajalugu. Kontrolltöö. Suur. Ja ma ei oska mitte midagi. Ja ma ei jõua õppida. Õpetaja pani terasse materjale üles. MILJON!! Nagu päriselt. Lõputult materjali. Ma vist ei saa väga head hinnet. Ma lihtsalt jään kohe magama. Ma ei suuda keskenduda õppimisele. Sabotöör olen ka muidugi vaimustav, aga ikkagi.
Räägime siis mu uuest armastusest...heh.
Tegelt on nii, Sander näitas mulle eile neid videosid. VAIMUSTAV!!! Päriselt. See pole võimalik. Nii hea!!!! Ok, no mida ma keerutan nagu härjapõlvlane ümber ektoplasma...ära küsi... armasus on üks grupp..Pentatonix. Nad on a capella ansambel ja teevad erinevaid covereid. Haige. Uskumatu, mida saab inimene oma pilliga teha. Ehk siis oma keha ja häälega. Ma ei saa öelda, et ainult oma hääle või suuga, sest heli tekitatakse kogu kehaga, vähemalt siis ülakehaga. Tervest kehast sõltub see hääl, mis sinust väljub. Aga see on juba teine teema, millest võiks rääkida. Eniveis. Kas tõesti on võimalik laulda nii hästi. Nii kõrgelt-meesterahvas. Nii täpselt. Ja nii madalalt ja ilust ja perfektselt-see bassilaulja....oumaigaad... Love him.
Kindlasti vaadake nende videosid. PÄRISELT!!! Nad võitsid koos Lindseyga ka youtube auhindade jagamisel parima coveri, looga radioactive. Super khuul. Panen ühe loo siia ka...ma ei tea, millist valida. Äkki panen selle, mida ma esimesena kuulsin. Samas nad on seal hoopis teistsugused, sest see on no muusikavideo ja puha, aga lõpus nad räägivad veits juttu ka ja seal nad on normaalsed, niiet siis näeb, millised nad päriselt on. Piik kahtlane jutt. Ma ei saa ise ka aru. Magan otsapidi. Eniveis. Khuul. Ja see bass. ..saödfhSÖFHAÖSHFÖA.. selle jaoks pole sõnu.
Otsustasin just, et panen kaks videot. See, mida ma nägin esimesena ja siis selle, mis on lihtsalt fantastiline. eeem. jah.
Side lõpp



Great stuff! Love it!

No comments:

Post a Comment