Sidrunid

Kui elu annab sulle sidruneid, siis lepi sellega. Ela oma kuradi sidrunite otsas. Ju sa teenisid need siis ära. Mida sa vingud?! Jära oma sidruneid ja nuta. Aga mulle meeldivad sidrunid. Jah, mul pole selle hunnikuga midagi peale hakata, aga vahel on maru hea võtta. Paned suhkrut peale ja jõle hea tuleb. Elan oma sidrunitega. Panin nad sahvrisse hoiule. Väga hästi saan hakkama. Vahel võtan jälle ühe, viilutan ära ja panen pintslisse. Mõnikord annan sõbrale kah, kui kade meel pole. Mida kuradit sa vingud?! Saa hakkama nendega. Õpi nendega elama. Pane tee sisse näiteks.

Ei tahaaaa

Nii mina. Ma lihtsalt ei tee mitte midagi. Kõik on edasi lükatud. Kõik on tegemata. Ma lihtsalt ei suuda. Keskenduda. Ennast kokku võtta. Ma võin mõelda, et ma pean, et mul on vaja...aga see läheb kohe üle. Järgmine hetk ma mõtlen, no mis juhtub, kui paar päeva jään hiljaks. No ma teen homme. Nädala pärast. Kuu aega on aega. Suva, sinna on aega. See pole nii oluline. Ma ei viitsi praegu. Ma ei jõua. Sisendan endale, et ma olengi selline hädapätakas ja siis ma ei teegi. Ja nii ongi kõik tegemata. Ja juba praegu on asjad hunnikuks kogunenud. Ja ma ei tee ikka midagi. Ja see kuhi suureneb. Kõige hullem asi on see, et ma saan ise väga hästi aru. Ma teadvustan seda täielikult. Aga ma ikka ei tee. Ma tahaks endale peksa anda. Raputada. Sõimata. Aga ei saa.

Hahaaaahahhaaa

HahahahahahahahahahaHaHAHAHAHahahahahahaHAAHAHAHAHahahahahahahahahahahahahahahahahahahahaaaaaaaaaaaaaaaaaahahahahaaHAHAHAHAHAaaaaaaaaaaaaaa

Naljakas.

Nii uni. Nii väsind. Midagi ei suuda. Kõik on pooleli. Kõik on tegemata. Pole jaksu. Pole motivatsiooni. Täielik junn.

-hädapätakas

hea meel

Kas tuleb kunagi aeg, kui ma teen kõike, mida ma pean tegema, hea meelega?
Täiega tõsine ja eluline küsimus. Hetkelises elus ma teen enamus asju, mida ma pean tegema, üsna vastumeelselt või siis lihtsalt tundetult. Aga ma tahaks aega, kui ma pean tegema selliseid asju, mida ma teen tõesti hea meelega. Et tegevused, mis on mulle nö. kohustuslikud, toovad mulle rõõmu ja põnevust ja muid häid emotsiooni ning tundeid. Seda ma tahan. Aga see on nii püüdmatult võimatu.

P.S. Ma feilisin challengi. Teatavatel põhjustel.
-hale

Puid alla!

Davai! Vaatab, kas vajun ära või mitte. Esimene päev edukalt läbitud! Kes ühineb?

Võtame kõike sõna sõnalt ja rohkem sõnu me ei kuula.

uued asjad. uued olukorrad. asjad on muutunud. keeruline. raske. pidev väsimus. ei viitsi. ei viitsi praegu kirjutada midagi. ei viitsi üldse. olla. olemas. meh
kõik on uus septembri kuus

Miks ei ole kõik korras?
Kus on perfektsus?

Nunnu

Lihtsalt nunnu

I will be your end

junn

Kaks piiksujat hiirekest

Kaks piiksujat hiirekest
Hiilisid salamahti eide sahvri
Eit teadis, et nad on seal
Hiirekesed ei teadnud, et ta teab
Nad olid hiirvaikselt
Kahekesi
Mõlemad ühte moodi hallid
Hallid nagu hiired
Kaks piiksujat hiirekest olid koos
Neil oli hea
Hallid hiirekesed piiksusid vaikselt
Hõõrusid ninasid kokku
Nende vurrud kõditasid teineteise külgi
Kaks piiksujat hiirekest olid õnnelikud
Eit lasi neil olla
Hiirekesed ei märganud ohtu
Hiirekestel oli aega vaid teineteisele
Nad ei näinud märke
Hiirekestel oli armastus
Aga taadi maailmas ei lugenud see midagi
Hiirekesed olid nii naiivsed
Eit oli nende poolt
Taat mitte
Hiirekesed hiilisid
Olid varjus
Taadi eest
Ühel ööl läks üks hiirekestest eide sahvrist välja
Teine hiireke ei tahtnud et ta läheks
Aga ta läks ikka
Hiireke oli kurb
Väga kurb
Hommikul ei olnud teine hiireke ikka veel tagasi
Hiireke läks vaikselt piiksudes teda otsima
Ta leidis hiirekese
Hall hiireke oli langenud taadi lõksu
Hiireke oli üleni verine
Lõksu raud oli talle otse pähe löönud
Kolju oli purunenud
Pehme karv oli läbi imbunud verest
Hiirekese siseelu voolas laiali
Lõks oli täis imbunud hiirekese mahlast
See oli võigas vaatepilt
Hall hiireke piiksus vaikselt
Ta oli kurb
Kurvem kui enne
Ta armastus oli surnud

(siin ei ole sõnu)

Sõnad

Ropud sõnad

Sõimu sõnad

Küsisõnad

Karjatused

Eneseväljendamine

...

Kuidagi kurb on.
Lihtsalt

Tahan koera. Soovitatavalt kutsikat.

Sebes

Ma vihkan seda bussi wifit! Miks ta ei või lihtsalt ilusti töötada? Ahhh??? Ma tahtsin filmi vaadata. aaaga no eiii. Veits saab Adventure time'i vaadata. Aga ikka hakib. Junn.
Ma tahan burxi. Endiselt.
Mu lääts on kuidagi halvasti. Ebameeldiv.
Suvi on kohe läbi. Nii paha. Ma pole pmst mitte midagi teinud see suvi. Kasutu.
September on hirmutav. Kool. Täiesti tundmatu asi. Mida? Kus? Kuidas? Appi?! Pluss kohe töö ka. Või no trennid. Pean hakkama kolm korda nädalas batuute lahti tegema. Hirmus. Ja veel koolidesse minema lastele mesijuttu rääkima, et neid trenni saada. Kommionu.
Aku saab varsti ohe tühjaks. Nii palju ta siis peabki. ok
Lähen närvi
Eh

ehhhhh

Mees ja naine istuvad verandal ning joovad õlut. 
Järsku katkestab mees vaikuse ja hüüatab: “Ma armastan sind!”
“Kas seda ütlesid tõesti sina või rääkis õlu sinu eest?” küsib naine.
“Mina seda ütlesin küll,” selgitab mees, “aga oma õllele!”

purjusenöör

Asjad
erinevad
Riimid
Salmid
Luuletused
Siim piim kingaliim
For example
Lihtne!
Või siis mitte
Kunst
Asi
Mõttetu?
Võibolla
Alkohol
Mõjutus vahend?
võibolla
Nimed
Nimetused
Asjad
Muri Miku Murr
Üheselt mõistetavad
Mihkel   Muhkel   munadega pähkel
For example
Annu Mannu Mann Munn
Mõnitus?
Kõigest tuletus
Ta järjekordselt suri oma järjekordselt sõjaretkel.
Surm
Hetkeline?
Lõplik?
Igavene?
Asi
Ma olen joobes
See ei tule nii nagu peaks
Oleks kaine
oleks teistsugune
Asjad
Alkohol
Naps
Siider
Vein
Asjad
Purjus sireen
Ma teadsin, et see saab minu omaks!
Teadsin algusest peale!
Esimesest silmapilgust!
Asjad.
Silmapilk
Armastus esimesest silmapilgust?!
Asi
Ilalõug
Asi
Andke mulle selline koduloom!
Asi
Kirjutan raamatu...

Kunagi oli mul roosa huulepulk

Olen väsinud. Tegin täna kolm pool tundi süüa. Iga päev ei suudaks. Kuidas ma küll nii oma peret kunagi üleval pean, kui isegi süüa ei jõua teha. Jusver.
Emme õmbles mulle ilusa telefonikoti. Armas. Ta tuli mulle kääridega kallale. Pügas mind veidi. Mitte palju.
Mari helistas täna. 6. septembril on esinemine.
Käisime täna vanaema Leelo sünnipäeval. Nagu alati on seal kuidagi meeleolukas. Lillod ja nende olekud, naljad ja muud asjad. Mul olid emaelevandid kõrvas. Ema emaelevandid.
Mul on ilus nuga.
Pole ammu kitarri mänginud. Viiulit ka mitte. Ma ei oskagi enam mängida.
Hea liha tuli.
Suvi on peaaegu läbi. Mida ma teinud olen?
Tahaks juukseid värvida.
Kõht on täis.

Kunagi oli mul roosa huulepulk

Wow, see oli peaaegu 10 sekundit.

Suremis protsessid

Kurbus on ilus
Vahel valus
Mõnikord omamoodi hea

*

Mu pea valutab.
Kolm minutit tähelepanu. Rekord!!!!
Vääris tubakas, 20€ gramm. 
Sellised Nad ongi.
Kirjutaks raamatu.
Olgu, lühijutu.
Novelli.
Kellele sa kirjutad?
Endale, aga muidugi!
Kellele siis veel?
Keda huvitaks?
Pffft. Ei kedagi muidugi.
Tulge palun maapeale tagasi!
Kuhu kadusid Teie kaks jalga?
Mu pea ikka valutab.
Mitte tugev kirvevalu.
Vaikne. Painav.
Läbipaistvad riided.
Läbipaistvad inimesed.
Päike ajab ka varjus kulmu kortsu.
Ebameeldiv.
Ebamugav.
Mida Sa jaurad?
Keegi ei saa niikuinii aru.
Segane.
Möla.
Mõistmatu.
Milleks?
ISEENDALE!!!
Miks Te aru ei saa?
Miks mina aru ei saa?
Küsimused.
Jälle need küsimused!
Kuna see lõpeb?
Mis? - Sa küsid.
See! Kõik! Asjad!
Appi! Ma varsti enam ei jõua.
Mu pea!!!
Tuul. Külm.
Silmad on kissis.
Kananahk. Päike.
Roosa mikrobuss.
Kurgid.
Mida veel?
Kannatust.
Lihtsalt kannatust.

Keegi ei tea ja see kes teab ei anna teada

Jälle on tuju. See rahulik. Tahaks midagi kirjutada. Midagi jagada. Aga ei oska. Midagi ei ole öelda. Sõnu kuidagi ei tule. Rahulik ja ilus muusika käib. Kuidagi imelik on olla. Kõik ongi kuidagi hästi rahulik. Samas kuidagi mingi pinge on. Midagi salakavalat. Ilmselt tegelikult mingi pettekujutelm. Aga mida endale ette kujutada? Mis võiks olla minu soovunelm? Midagi liigvõimatut? Midagi liighead? Midagi liigilusat? Miks mul alati tekivad siia sellised kahtlased küsimused? Keegi ei tea niikuinii vastuseid. Kuidas sellised teemad üldse kujunevad? Alustan juttu sellega, et mul ei ole midagi öelda ja siis hakkan küsima mingeid täiesti lambiseid küsimusi, millele keegi vastust ei tea. Psühhopaat. feofsfasdpsdääsfpsdmcasofäpsdsc ofnasodf sodfj asofjj aiodj i fhaiefa dkhfaü dsihf aiosfü aijf. Näteks. Hull. sofp wedÜ SOD SFOJPSE O JOFW siof hahahahahahaha'aAHAHAHAHhahahaahaaaaaaa. Päkapikud ja ükssarvikud. Näiteks. Oeh. Peaks mingi tegevuse leidma. Õppima. Õppimine. Jusver. Ülikool. Oiappi. Kuna? Kus? Kuidas? Keegi ei tea ja see kes teab ei anna teada.
Terviseks!...

Kuidas teha nii,
et kõik olekski radirii
ja miks ka mitte vahel radiridiraa?

Update

Mõtlesin, et teen väikese update'i.
Nii. Olen palju Narvas olnud. Olen vähe Tartus olnud. Hansapäevad olid. Vabatahtlik taaskord. Tore oli. Käisime emme, Sannu ja Triinaga Soomes. Tallinnas olime ka. Linnanmäkil käisime ka. Vahva oli. Välja arvatud see Triina pidev vingumine.
Narva Bike oli ka. Ehk siis aasta sellest, kui kohtusin Kristjaniga. Väike aastapäev. Nunnu.
Hetkel sõidan jällegi Narva. Ja ma lähen nii närvi, et mu spotify juksib ja hakib mu Pokineni. Gaaaasshhhh!
Ok. Näeme kuskil.
Bye.

Böö

Lõpuks pandi mõned Uru hooaja lõpetamise pildid üles. Suht halvad teised, aga vähemalt midagigi. Mõtlesin, et sokutan mõne siia ka. Aga pilte on ainult Hansu ja Grete etendusest, Viimasest töötajast on ainult paar pilti proovist. Kahju. minu pornostseene ei olegi. No kellelgi kindlasti on, aga no mina pole näinud. Noh jah, mis seal ikka.

Viimase töötaja proov

 Hansu ja Grete kummardamine

 Kurjad haldjad Hansu ründamas

 Tšill ja matemaatika enne kõike

 Hans ja Grete cast

 Arrrgghhh

 Unenägu

 Hans ohverdas end metsale

 Mets. Close enough

 Grete metsas

 Boss

Ja siis oli mul järsku kaks pead

Nohjah. Mõned piktuurid. Tahaks teise etenduse pilte ka. Päu väu niu niu. Mis seal ikka.

Ülehomme on laulupeole sõit. Vahva. Loodan, et ilmad on ilusad.
Lähme Sannu, emme ja Triinaga kunagi varsti päevaks Soome. Vist ka Linnamäele. 

Eeem...

Ma ei oska rohkem midagi öelda. 

Tsau pläu musi kalli böö

Korraks

Suru alla
Sa suudad
Las olla
Elad üle

Sa oled tugev
Nii juhtubki
Vahel on nii
Sul ka

Ma saan aru
Tema saab ka
Me oleme sarnased
Alati

Kõik on hästi
Väike mõõn
Tasane
Tuleb tõus

See on ju kõigest minu avatud ja haavatav hetk

Kui ma suureks saan siis enam

ma tugev olema ei pea. 

Ei pea olema ma kenam,

vaid lihtsalt iseenda vastu hea. 

Sest mu süda tahab sooja,

sees kui tuksub ta.

Ma palun sinult, looja

mind ikka uskuda.

Hämmastav, kuidas keegi saab teha nii õnnelikuks, samas ka nii palju haiget.

Will you still love me when I'm no longer beautiful?

Praegu

Tahaks tõmmelda ja joosta ja karjuda ja peksta ja häälitseda ja röökida ja hüpata kuskilt alla ja lüüa ja kriisata ja nutta ja trampida ja rebestada ja küünistada ja murda ja siis lihtsalt olla. Olla vees. Vaikselt. Võibolla ümiseda. Võibolla nutta. Võibolla uppuda.

Tellingutele!

Narva minek. Tore ju.

Asjad

Õudsalt tahaks midagi kirjutada. Aga mul ei ole midagi kirjutada. Probleemne.
Ootan pühapäeva. Siis on Vilve juures kurekella lõpupidu. Poistekoori poisid tulevad ka, mõned. Saab tore olema. Tünnisaun ja järv ja söök ja orienteerumine ja laulmine ja lõke ja kõik lahe.
Tantsisin eile veidi issiga. Oli Tartumaa tantsupäev, mida paps korraldas ja pärast oli Püssirohukeldri hoovis simman. Ta õpetas seal rahvale tantse ja siis lõpus tantsisime veits.
Mul ei ole tõesti rohkem midagi öelda.
Vabandust

Jah

Nii hea. Need sõnad. See mõte. Love it. You just got to. Väga väga hea. Üks lemmikuid. Jah. 

Mul ei ole midagi öelda

Kohupiimakreem

Mu pea valutab jälle. Ja mu musi on ära. Tahaks krõpsu. Emme tellis mulle uued läätsed. Mingi tüüp andis mulle linnas Jack Daniel'si pudeli, milles oli veel veits sees. Nägin Antsu täna linnas. Viisin õpikud ära. Andsin kapi võtme ka ära. Olen väsinud. Kristjan tõi mulle Lätist käevõru. See on armas. Kuradi pea. Teist ööd järjest. Aia. Loodan, et saan täna ikka magada. Sandril hakkas 8 minutit tagasi sünnipäev. Palju õnne suur väike venna! Postitasin talle seinale pildi. Lõikusin seda vaevaga. Nüüd on ta sünnipäev juba tund aega kestnud. Vahva. Uni on. Ja krõpsu tahan ka. Appi. Ja mu pea ei jäta mind rahule. Vastik. Paks nagu kohupiimakreem.

Olen lootu

Mul ei ole lugu. Ma pean reedel mingi loo rääkima. Lihtsalt niisama mingi suvalise loo. Meil on Uru luuleraamatu esitlus Tallinnas Grafica Povera raames. Meie lavastus on selline, et neljakesi, kes me lähme istume laval ja sööme. Ja siis räägivad kõik järjest enda väljaavalitud loo. Loevad enda ühe luuletuse ka. Midagi sellist. Aga mul ei ole lugu. Mul ei ole midagi rääkida. Mul on nii sündmustetu elu. Räägin sellest, kuidas ma hommikul võileiba tegin? Aaaa, õigus, ma ei tee hommikuti võileibu. Räägin sellest, et mul ei ole millestki rääkida. Oeh. Keeruline. Olen lootu. Mis küll teha?

Tahaks rikas olla. Rikkam kui praegu.

Mu pea valutab.

Väsinud

Käisin üle pika aja maal. Seal oli ilus. Kõik oli nii roheline ja elav. Tegin veidi tööd ja siis õhtul sai sauna. Mõnus oli. Saun ja õlu ja grillitud vahukommid. Tõesti vahva. Pärast mängisin kitarri ja laulsin. Tore oli. Ainult sääsed hakkasid kiusama. Päeval oli nii palav. Lõõmavalt palav.
Ei tea, mida tänase õhtuga peale hakata. Lähen võibolla Triinaga mänguväljakule. Aga olen väsinud. Aga peaks ikka minema. Pea valutab.
Väsimus on. Igatsus on. Oeh.
 Ma ei tea

Pean minema

Kohutavalt palav ilm on. Ja neid tuleb veel. Õhk liigub vaevu. Väike poiss sõidab tänaval tõukerattaga. Ma ei suuda keskenduda. Liiga palav on. Tahan midagi teha. Ujuda. Olla kuskil. Appi. Tõsiselt! Miks kedagi ei ole? Suvi. mis saab? Kas saab? Kus saab? Miks? Ma ei saa enam midagi aru. Olen segaduses. Mis jura ma ajan? Oh issand jumal. Ole vait, Merlin!
Ma pean minema dušši alla...

Jumala aupaistes sügavad kaevud

Hämmastav. Kirjutamata eluseadused. Neid on lõputult. Kõik teame. No näiteks kõik Murphy seadused. Midagi taolist. Ja no näiteks see:
Elad oma tavalist elu. Kõik läheb normaalselt. Siis läheb veidi paremini. Wow, lahe. Läheb veel paremini. Elu on okei, tore. Kõik on hästi, enam-vähem. Oled isegi äkki õnnelik. Võibolla. Mingitel hetkedel. Igatahes läheb hästi. Aga vot siis, ahahahhaa, jõuab kätte loo tipp-punkt, kust alates hakkab asi jälle teist rada minema. Kõik hakkab järjest langema. Järjest halvemini. Sitemini. Vahel jupp-jupp haaval. Vahel  krahdi kõik korraga. No hetkel siis kõik korraga. Ja siis ongi kõik järsku sitasti ja perses. Jeee. Eluseadused!!! Woohoo, kes neid ei armastaks!?! Nagu nad ütlevad: ei ole halba ilma heata ja vastupidi. Ja eluseadus on siis ka selline, et kui midagi läheb hästi, siis midagi läheb varsti halvasti ka. Muidugi peaks see ka vastupidi toimima, et kui kõik läheb nüüd sitasti, siis varsti peaks jälle midagi hästi minema. Aga no sellele ei saa ju lootma jääda. Istun siin augus ja kõik on perses ja siis järsku tuleb mingi jumala aupaiste ja kõik on hästi? Haha. Vaimustav. Aga äkki see töötab vastupidi ka. Vahet ju tegeltenam ei ole. Niiet samas võib loota kah. Aaggghh. Nojah. Aga ma kurat ei saa aru, miks just nüüd? Miks kõik korraga?
*Roppsõna*

Aitäh!

Järgmine tõestus sellest, kui halb, külm, õel, tige ja kuri inimene ma olen. Suur tänu. Täna tuleb mul küll suurepärane uni. Armastan teid ka!

Algused

Aeg läheb tõesti kiiresti. Vahel võiks kiireminigi minna. Tahaks, et see lõpetamise jant oleks juba läbi. Tahan juba teada, kas ma sain hakkama. Kardan. Muretsen.
Samas ei taha ka, et see läbi saaks. Siis tuleb jälle otsustada. Mida? Kuhu? Ühe lõpp on teise algus. Ma kardan alguseid. Mulle ei meeldi algused. Mulle ei meeldi lõpud. Mulle meeldib olla keskel. Kindlalt. Turvaliselt. Olen hale. Kartlik. Mul pole julgust. Alustada. Kardan alustada midagi uut. Peaaegu, et ükskõik, mis valdkonnas. Pealiskaudselt, jah, okei. Sügavamalt....ei aitäh. Kardan. Ei oska. Tahan olla kohe keskel. Kindlalt. Turvaliselt. Ilma alguste ja lõppudeta. Miks ei saa nii olla? Aidake mind keegi! Päästke!

Sobib?

Mu tee on jälle mee värvi.

Olen väsinud, aga õnnelik.

Peaksin olema.

Arvan, et olen. 

Loodan.

Istun siin,

Lihtsalt niisama.

Mitte mingisuguse põhjuseta.

Alati ei peagi põhjust olema.

Noorus naerab ka põhjuseta.

Ometigi otsin alati põhjuseid.

Selgitusi.

Miks?

Selgus.

Ülehinnatud?

Nagu muud paljud asjad.

Loomulik kaos. 

Ahvatlev.

Mulle meeldib.

Piiritletud segadus. 

Kontrollitud kaos. 

Kõndisin üksi pimedatel tänavatel.

Must, nagu öö ise. 

Läksin sinna suunas,

Kuhu suunas oli minna. 

Teadmatusse.

Pimedusse.

Defineerida tähendab piirata.

Piirata mõtteid.

Tundeid.

Ma ei saa enda omadest aru.

Äkki see ongi hea?

Ma ei piira.

Just teadmatus on see,

Mis meid võlub.

Hea, aga raske ja keeruline.

Vahel valus ja ängistav. 

Salapärane.

Ahvatlevalt õrritav.

Õrritavalt ahvatlev.

Ma ei tea.

Ma ei piira.

Ma ei ütle.

Ma ei defineeri.

Aga see on.

Armstan sind.

Omamoodi. 

Arusaamatult.

Sõnadeta.

Silmades. 

Kas see on halb?

Võibolla valus.

Keeruline.

Tahan mõista.

Ürgne soov defineerida.

Leida põhjuseid.

Selgust.

Aga ei.

Tegelikult pole vaja. 

Tuleb leppida.

Võtta omaks. 

Minna vooluga kaasa. 

Nii on hea.

Mul on hea. 

Sul on hea?

Meil.

On hea?

Armastan sind.

Loomulikus kaoses. 

Teadmatuses.

Defineerimata. 

Omamoodi. 

Sobib?

Aeg

Aeg sammub ära.
Kui vaid saaks seda hoida -
Me ei lahkukski.

Sisemonoloog

Miks me tahame alati seda, mida me ei saa? Just siis vajame asju kõige rohkem, kui on hetk, mil neid ei saa. Inimmõistus. Alateadvus. Miks see teeb meile nii? See on halb. Ebamugav. Ebameeldiv. Kohati isegi valus. Kurb. Piinarikas. Samas on see mingil määral ka hea. Hoiab meid tegevuses. Mõtteis. Paneb edasi tegutsema. Püüdlema. See näitab, et meis on siiski midagi. Huvitav. Keeruline.
Kas te ikka toidate mu kalakesi?

Kohutavalt keeruline on olla nii, kui ei saa aru, mis su sees toimub. Või kui näiteks ei tea ise, mida mõtled. Pidevalt on nii: olen kellegagi. Räägime. Niisama. Ja siis on vaikus. Tavaliselt vaikuses inimesed mõtlevad. Ükskõik siis millest. Ja siis küsitakse, et millest sa mõtled. Et vaikust purustada. Või lihtsalt puhtast huvist. Mina tavaliselt huvist. Aga tihti on nii, et on jällegi seesamune vaikus ja mina mõtlen. Mõtlen, et millest ma mõtlen. Päriselt. Ja siis ma avastan, et mul nagu polegi millestki mõelda. Aga peaks olema. Ja ükskõik, millest ma siis mõtlema hakkan on kuidagi nii sunnitud. Kõik keerleb ikagi selle teema ümber, et mida ma mõtlen ja miks. Ja kui keegi siis küsib, et millest ma mõtlen, siis on kuidagi nii tobe öelda, et mõtlen sellest, mida mõelda või mida vastata, kui sa peaksid küsima. Enamasti ongi esimene mõte: mida ma vastan, kui ta küsib? Mõtlen mõtlemisest. 

Peaks toas kevadpuhastuse tegema. Kõik on väga tolmune ja segamini. Väga. Tolmune. Kardinaid võiks vahetada. Paneks musta kardina. Ilmselt, kui selleni ükskord jõuan, siis teen seda. 

Miks ma ei õpi?

Ma olen nii halb kuidagi. Õudne. Ei, ärge vaielge. Ei ole vaja vastupidist väita. Ma tean küll, mida te ütlete. Pole vaja. Jah, ma pole täielikult ja nii edasi, aga nii mõneski valdkonnas. Ma ise tean. Ja mõni teab veel. 

Ilus roos on. Aitäh!

Mul on hea meel. Olen kohati rõõmus. Rõõmsam kui varem. Tihedamini. Kirjutasin kunagi õnnelik olemisest. Seda, mida ei olnud. Väga pikka aega. Aastaid. Kirjutasin sellest, sest mul küsiti küsimus: Kuna sa viimati õnnelik olid? Artur küsis. See on teine teema. Igatahes. Siis ma mõtlesin veidi selle peale. Polnud kunagi nii mõelnud. No igatahes kirjutasin sellest siis kunagi. Ja nüüd on see kuidagi taas päevakorda tulnud. Stella küsis. Mitte päris nii, aga õnnelik olemise kohta. Ja nüüd ma olen selle peale paar päeva jälle mõelnud. Peaaegu. Jah. Üsna. Võib nii öelda. Õnnelikkuse pisted. Üle väga väga pika aja. Aastate. On õnnelikud hetked. Olen õnnelik. Küll mitte veel koguaeg, aga midagi on. Varsti. Kristjan on süüdi. Aitäh sulle. 

Ma ei taha seda tomatit enam. Õunad on ka nii üle viskand. Lihtsalt üldse ei taha õuna enam. Ei teagi, mis mul viga on. 

Kõht on suht täis, aga ikka ajad sööki näost sisse. Mis on inimestel viga? Taltsutamatud. Ei suuda ennast ohjeldada. Enesedistsipliini puudumine. Tunnistan. Võtan omaks. Tõstan käe püsti. "Minu!"

Vesi on hea. Vesi on nii õudsalt hea. Suured tänud sulle, kes sa vee leiutasid. 

Tomat sai otsa. 

Vali lihtsam tee...

Ma ei viitsi. Olen endaga nii läbi. Ma lihtsalt ei jõua. Ei ole otseselt palju teha, aga jaks on lihtsalt otsas. Nii natuke on lõpuni jäänud, aga no mingi sein on ees. Lihtsalt ei jõua. Ma ei suuda ennast kokkuvõtta. See on jube. Ma ei tea, mis ma peaks peale hakkama. Nii keeruline. Kõik on kuidagi nii imelik. Appi. Ma ei saa midagi aru. miks ma nii väsinud olen koguaeg? Jube.
Milline oleks lihtsam tee?

ÄAÄÄAÄAÄAÄAÄAÄAÄAÄÄ

"MERLIN!!!! KOTT PÄHE!!! K O H E!!!!!!!!!!!

Ta on ilus

Minuga on juhtunud igasuguseid asju. Ma olen ennast leidnud erinevatest situatsioonidest. Olen viinud ennast erinevatele emotsionaalsetele tasanditele. Aga nii pole varem juhtunud. Vähemalt mitte nii süvitsi. See oli imelik. Ma olin nagu transis. Veidi hirmutav. Millest see tuleb? Ma vahel ei saa üldse aru, miks ma selliseid asju teen. Ma ei kontrolli seda. Ma oleks nagu marionet, kelle nööre tõmmatakse. Tunnen  end küll nii. Nii nagu mul poleks mingit võimu toimuvate asjade üle. Et ma ei liiguta ennast ise. Kõik need kohad, kus on vaja käia ja tegemised mida tõesti vaja teha, neid ei tee mina. Ma oleks nagu mingi robot. See on sisse kodeeritud. Mina olen nukk ja keegi teine liigutab mind. Viib mind kohtadesse. Paneb tegutsema. See on veidi hirmutav.
Leidsin ennast seismas suure peegli ees. Lihtsalt niisama. Vaatasin endale silma. Alguses lihtsalt niisama, nagu ikka, kontrollid, milline välja näed. Ja siis muutus midagi. Mingi vaim oleks nagu minusse tunginud. Pilk muutus. Tuimaks, võib öelda. Tõsiseks. Veidi kurvaks. Ma hakkasin rääkima. Endast. Iga lause algas sõnadega: "Ma näen...". Näiteks "Ma näen tüdrukut, neidu, pigem isegi noort naist. Ma näen lillasid juukseid. Ma näen rangluid." Ja nii edasi. Alguses lihtsalt tavalistest asjadest. Aga siis muutus asi sügavamaks. Ja ma ei kontrollinud seda, mis tuli mu suust välja. Keegi teine pani need sõnad mu huulile. "Ma näen silmi. Siniseid. Mustaks värvitud silmi. Veidi ülepakutud. Samas ilusad. Ma näen kurbust. Varjatud kurbust. Näen nähtamatuid pisaraid. Kurvad silmad. Aga nii head valetajad. Petlikud. Salapärased. Kui tahta. Kurvad valetavad silmad. Ma näen pisaraid. Need voolavad mööda põski alla, suhu. Need maitsevad soolaselt, samas mõrudalt. Ma näen kurbust. Ma näen tüdrukut, kes ei saa midagi aru. Kes ei tea, mida teha. Ma näen segaduses tüdrukut. Ta ei tea, mida tahta....Ma näen huuli. Salapäraseid huuli. Näen esile manatud naeratust. Näen suurt suud. Näen heledaid hambaid. Sirged. Tänu plaadi kandmisele. Näen tõsist ilmet. Kurba. Näen sügavale silma. Näen, et nägu moondub. Näen hirmu. Ta on ilus" Ja ma ei mõelnud üldse, mida ma räägin. Ma ei saa aru, kust see tuli. Mida see tähendas. Astusin paar sammu taha poole, varju. Ajasin iseendale hirmu nahka. Järsku hakkas külm. Nüüd umbes kümme minutit hiljem sellest kirjutades ei saa ma ikka aru, mis just juhtus. See ei tundu midagi erilist ja ilmselt väga kahtlane ja üldse ajuvaba. Aga midagi see oli. Ma ei oska seda tunnet kirjeldada, mis minus oli.  Ma ei tea, miks ma seda siia kirjutan. See on väga imelik. Aga ma pidin selle välja laskma. Olen nii segaduses.
Mida teha?

Laisk

Mul oli eesti keele tunnis väike heureka moment. See oli huvitav. Aaaga ma ei viitsi sellest kirjutada. Boohoo.
Olen laisk. Mwahahahaaaaa....teemasse. Heureka oli sellega seoses. Anyway...
Ma ei teagi. Miks ma üldse jauran? Ma pole viimasel ajal mitte midagi tarka kirjutanud. Kohutav. Laiskus. Samas oleks nagu, millest kirjutada. Aaaaaga, ei viitsi. Hehh
Piuuu
Et ühesõnaga ma ei viitsi
laisk
iu
väkk
väähhhh
grrr
iu
sure

Ettearvamatu kiuslik akrobaat?

Ma värvisin juukseid. Ohh üllatust!!! ... Ei. Lilla siniste triipudega. Olen lahe. Jee.
Eem eemm, ma ei tea, mida kirjutada. Well fuck.
Nonnii. Tahaks midagi head. Kommi. Ei. Šokolaadi. Jaaa! Ja jäätist. Mhm.
Vaheaeg saab läbi. Midagi kasulikku jälle ei teinud. Muidugi väljaarvata ansamblite ja ooperi proovid ja ooperi etendus ka. Järgmine etendus on 30. märts. Kunagi siis hakkame Uru proove ka jälle tegema ja siis on need etendused ka. Veits muudame seda. Natu natu.
Olin täna Kristjani juures. Öösel. Täpsustav lisainformatsioon. Ma e tea, mis te sellega peale hakkate.
Eile langes jälle üks. No seda oli aimata, aga mitte päris ka. Ja siis eile selgus, et ikkagi. Tunnistas üles. Oeh. Vaesekesed. Ma ei saa aru. Ikka. Ja. Jälle.
Printisin oma töö välja. Ma ei oska seda kuidagi kokku köita. See on nii keeruline ja ilge tõmblemine. Tundub kerge, et mis seal siis ära ei ole, aga tegelt on see jumala hull jamamine.
Kunsti ettekande peaks ära tegema. Jura.
Ma ei viitsi.
Olen nii kohutavalt laisk.
Raunol on homme sünnipäev. PALJU ÕNNE!
Loeks raamatut. Läheks voodisse. Magaks. Läheks linna? Ei. Homme on poiste ansambliga proov. Mu randmed on veits läbi. Parem on hullem, aga vasak annab ka vahel tunda. Mu side on Kristjani juures. Mhhh. Noh jah, mis seal ikka.
Uni tuleb.
Come and get it if you want it,
Ellie's all dressed up like she promised,
Anna she don't care what's wrong or right.
Janey's gonna live forever,
Sally's gonna get drunk whatever,
Everybody round our house tonight.
See lugu käis. Vahva lugu. The Feeling - Hundred sinners. Mwahaa. Gonna get drunk whatever... haahh.
Miks ma mingit jura toodan. Täiesti mõttetu möla. Gaad.
Miks mul see blogi üldse on? Paneks põlema selle. Aga, kuidas vot seda ei tea. Hehh.
Mida kuradit?
Noh, kas me täna deepi juttu ka paneme? Ei? Mis toimub? Merlin ei kirjuta mingit masendavat mõistujuttu. Kuhu te Merlini panite? Kus on päris Merlin? Ahh???
Psühho much?
- Jep
Tere.

Nii palju küsimusi, aga mitte ühtegi vastust

Miks ma alati mõtlen, et ma pean siia midagi masendavat ja kurba kirjutama? Miks olen üksi olles nii melanhoolne ja kurb? Miks ma ammu ühtegi luuletust kirjutanud pole? Miks ei tee ma oma vajalikke töid ära? Miks olen ma nii laisk? Miks ma ei ava ennast? Miks ma peaksin end avama? Miks sina end ei ava?Miks peavad inimesed mind armastusväärseks? Miks on nii palju vastustetta küsimusi? Miks on armastus?

Mis saab edasi? Mis on varjus kõige selle taga, mida me varjame? Mis on see miski, mis inimesi paelub minus? Mis juhtub, kui seda enam ei ole? Mis on varjul nende müüride taga? Mis mul viga on? Mis on su lemmikvärv? Mis võib juhtuda? Mis saab siis, kui ma end avan? Mis on elu mõte? Mis on armastus?

Mida ma tegema pean, et tunneksin end hästi? Mida ma leian, kui müür langeb? Mida ma varjan? Mida ma kardan? Mida sina varjad? Mida sina kardad? Mida sa loodad? Mida mina loodan? Mida ma ütlema peaks? Mida teised arvavad? Mida te leiate? Mida ma igatsen? Mida sina igatsed? Mida toob endaga kaasa avanemine? Mida on armastus?

Kus on õnn? Kus on elu? Kus on see, mis ongi see kõige parem? Kus on kodu? Kus ma peaksin end avama? Kus peitub, see, mida kõik otsivad? Kus on lõpp? Kus on algus? Kus on paradiis? Kus on põrgu? Kus me oleme? Kus ma olen? Kus sa oled? Kus on vastused kõigile küsimustele? Kus on elu mõte? Kus on armastus?

Kas ma peaksin end muutma? Kas sina arvad nii? Kas on üldse lõpp? Kas on üldse algus? Kas on olemas paradiis? Kas on olemas põrgu? Kas õnn on kuskil peidus? Kas kõik leiavad lõpuks selle, mida nad otsivad? Kas ma peaksin end avama? Kas sa avad ennast mulle? Kas elul on mõte? Kas me oleme koos? Kas on armastus?

Juua tuleb mõistuse piires, aga õnneks on inimmõistus piiritu.

Tihii

http://www.isiksus.planet.ee/?leht=vastus&tyyp=esfp&j=17&n=17&p=22&t=19&i=13&e=26&s=22&f=20

Saage targaks. Lugege see eepos läbi ja siis teate minu kohta kõike.
Ok, tegelt seal on mõni möödalaskmine ka. No enamus on õige, aga veits lappab osati.

Ma ei viitsi.
Tegelt oleks nii mõndagi kirjutada, aga ma lihsalt ei viitsi.
Sowwrrryy

Bye

See on käes

Nüüd on see hetk käes. See, mida me kõik nii kaua oodanud oleme. See vaimustav hetk, kus kõik tuleb ringiga tagasi. Jah. Uskuge või mitte, aga ta on lõpuks jõudnud. Lõpuks on ta kohal! Siin, meiega. Hõissaa! Olgu õnnistatud see rõõmupäaev. Lipud lehvigu ja laual olgu piduroad. Kõik korraga! Hip-Hip-Hurraaa!!! Jah, tõesti, see on nii. See aeg on käes, kui kõik tuleb tagasi. Nüüd on see minuni jõudnud. Nüüd keerab see elu minu vastu. Nüüd on see aeg, kui asjad hakkavad veel rohkem allamäge minema Vaimustav. Eks ole. Minu arust ka.
Sitt.

Aitab.

Esietendus ei läinud nii hästi, kui oleks võinud. Viljandis läks see eest väga hästi.
Olen väsinud. Mitu mitu päeva magamata. Tahaks magada hästi palju ja hästi mõnusalt.
Vanaema ostis mulle jope. Ütles, et sünnipäevaks. Kui tüüpiline see on. Kuna on mu sünnipäev?
Sõin 5 šokolaadi muffinit.
Laual on kaks mädanemisäärel õuna.
Närtsinud lill on vaasis. Kollane.
Olen Kristjani ja Martiniga viimasel ajal väljas käinud. Imelik.
Tahaks tätoveeringut. Ja veel neete. Ja auke. Juuksed võiksid lahedad olla.
Täna oli nõme päev. Väga.
Uni on. Väga.
Homme on koolis aktus. Peaks midagi viisakat selga panema?
Tanel käis korra siin. Tal oli bass kaasas.
Sõin 3 kanapihvi ketšupiga.
Jõin õunamahla.
Mu laual on mini-Tanel oma bassiga. Bassil tulid keeled küljest.
Emme tõi mulle silmapliiatsi ja rohelise ripsmetuši. Mulle meeldib.
Tahan krõpsu ja vahukommi.
Nukker.
Deep.
KUS ON PEIDUS KÕIK AIAPÄKAPIKUD?
Aga härjapõlvlased?
Keda kotib?
KEDA KOTIB?
Ilmselt mitte kedagi. Miks peakski? Päriselt ka nagu. Keda kurat peaksid kottima mingid facking härjapõlvlased. Mõistus tule koju! Mis teil viga on, inimesed?! Ärgake!!! Neid pole olemas? Kas on üldse keegi, kes usub härjapõlvlastesse. Või aiapäkapikkudesse? Milleks? Milleks nad on? Milleks me oleme? Milleks üldse see kõik? Keda kotib? KEDA KURAT KOTIB?

M I N D !

MIND KOTIB!!!!! Tehke nüüd, mis tahate minuga. Tehke, mis tahate, sest mind kotib! Jah. Uskuge või mitte! Jaaaa!!!! Härjapõlvlased! Aiapäkapikud! Ükssarvikud! Ahjualused! Kratid! Fantoomid! Kükloobid! Hatifnatid! Viplalad! Teletupsud! Haldjad! Lohed! Nõiad! Sitapead! Värdjad! Idioodid!...

Tahaks magada.
Nii väga. Lihtsalt.
Lihtsalt.
Nii.
Väga.
Selgust! Andke selgust!
EI! Seda on liiga palju palutud. Sa nõuad liiga palju! Kelleks sa end õige pead?! Sina?! Sa oled tühi koht!!!! Sinu asi pole midagi paluda!
Ma ei palu midagi.
Ma ei tohi.
Liiga palju. Liiga palju!!! LIIGA PALJU!!!!!!! LIIIIGA!

Aitab.

Kõik.


Mis toimub? Sina ei saa aru. Tema ei saa aru. Nemad ei saa aru. Mina ei saa aru. Meie ei saa aru. Keegi ei saa. Segadus. Segaduse ja valu külvaja. Vaimustav.
Surev tunne.
Jah. Sul on õigus.
Sul on täiesti õigus. Ma saan sinust aru. Väga hästi. Ei pruugi tunduda nii, aga ma saan. Ma tean. See kõik on nii vale.
Ma olen selle ära teeninud.
Sügav pisaratemeri.

Aitab.

Hinga endast välja

Huvitav. Aeg on möödunud. Nii kohutava kiirusega. Tõesti. Aega nagu polekski olnud. Pidevalt on kiire. Pidevalt on vaja midagi teha. Pidevalt on vaja kuskile joosta.
Olen üsna palju asju endale ettevõtnud. Peale kooli on veel koor, Urg, kaks ansamblit ja ka ooper. Ooperi esietendus on 5. märts. Orkestriga on proov 4. märtsil. Hommikul ja õhtul. Rääkides esietendustest, siis Uru esikas on juba järgmine nädal. Järgmine teisipäev ehk 11. veebruar on Tartu Uues teatris etenduse "Viimane töötaja" esietendus. Olen veidi närvis. Või no, mis veidi, ikka päris palju. Nii kardan, et hakkan toppama ja et mul läheb sassi. Oehh. Eks vast läheb hästi.
Joyce on Eestis. Ta tuli laupäeval. Läheb ära homme. Nii tore on teda jälle näha.
Eile oli nii hea päev. Üle pika aja oli koolis okei olla. Pole ammu nii naernud. Pärast kooli tšillisime Stellaga. Käisime Crepis Maria juures, hiljem tuli ka Joyce sinna. Nii tore oli. Kahju, et ta ära läheb. Nüüd saab masendus jälle maad võtta. Juba sirutabki ta oma pikki kombitsaid üle minu. Nii keeruline.
Aga elu läheb edasi. Isegi kui tekib nö. vaimne seisak või emotsioonide auk, siis ega asjad nõuavad tegemist. Ei saa jätta vajalikku tegemata. Ikka peab jooksma proovist proovi. On lihtsalt nii.
Tegelikult on üsna halb. Ei oskagi seletada miks. Aga on. Pidev kurbus. Tahaks nutta. Tihti. Ilma otsese põhjusetta. Ilmselt ikka on põhjus. Lihtsalt kõik asjad kogunevad. Kuhjuvad üksteise otsa. Ja siis nad ei mahu enam ära. Nad tahavad välja, aga ma ei lase. Ja siis mingi hetk nad lihtsalt paiskuvad välja. Nii halb. Ma ei taha, et see oleks nii. Mida ma pean tegema, et mul ei oleks nii? Mida? Ma ei oska!
Ohh, mis siin ikka halada. Ega see vist midagi paremaks ei tee.
Ei. Ei, ma ei mõsta. Ma ei saa aru.
Las ta jääda.
Huuuuuuhhh - hinga endast välja...

?

Miks ma mõtlen surmast?

Tere

Ma ei teagi, mida kirjutada. Ei viitsi ega taha sellist tavalist mula ajada, et istun koolis ja igav on või et süüa tahaks jne. Kuigi see kõik on tõsi.
Reedel oli mul esimene ooperi proov. Osalen ooperis Werther. Tundub põnev. Aga tänu sellele ei ole mul üldse aega enam eriti.
Käisin laupäeval matustel. Kurb oli. On endiselt.
Ahh jahh. Okei. Tund lõpeb.
Ehk kirjutan varsti midagi uuesti. Püüan aega leida ja end kokku võtta.

Ei saa aru

Kurb on. Tuim on. Ma ei tea, kuidas olla. Raske. Tugi. Ei. Mina. Valus. Ei jõua. Peab. Pean. Ära küsi. Ei ole vaja. Ära ütle midagi. Samas räägi kõigest. Mis toimub? Kuidas? Appi. Ei. Mul ei ole vaja. Ma saan hakkama. Jah. Läheb üle. Midagi saab ikka korda. Peab saama. Saab. Jah. See on ainult praegu nii. Need hetked. Lähevad mööda. Peavad minema. Peab ootama. Kannatama. Jah. Ootama...

Had a little heart attack

Laual on poolik õlleklaas. Õlu on lahtunud. Väikeses sangadega kausis on mandariinikoored, üks hammustatud juustuküpsis ja küüslaauguleiva pulk. Kaminas hõõgub punaselt puuhalg. See ei lähe enam põlema. Ajab ainult suitsu. Telekast käib film. Raudmees 2. Koolis oli mõttetu. Nagu alati. Pidin juhendajale oma praktilisetöö täiendatud variandi saatma. Ma ei leidnud seda arvutist. Läksin närvi. Tahtsin midagi visata. Lüüa. Peksta. Siis aitas mind vend. Me leidsime selle. Saatsin ära. Kõik sai korda. Olen unine. Aga tahan filmi näha. Tegelikult peaks oma teksti pähe õppima. Homme on proov.
Mul on  nii palju küsimusi. Erinevatele inimestele. Ühtedele kindlatele. Mõnega pole mitu kuud suhelnudki. Kuid siiski tahaks nii mõndagi küsida. Ma ei saa aru. Segaduses. Kõige ajuvabam ongi see, et ma ei saa ise aru, millest ma aru ei saa. Ma ei taju lihtsalt. Saan aru, et midagi on, aga mis, seda ei tea. Raske.
Lihtsalt, miks?
Lähme homme KGB kongide muuseumi. Ilmselt mitte kõige põnevam. Samas, mine sa tea.
Ei tea.
Mitte midagi.

Nonnii

7000 vaatamist. Vaat kus lops!
Vahva
Keep up the good work, mates!
Johhaidii

Whaaat

X 6 mi, for that last post. Keegi häkkis sisse vist. Eem jamhh. Ok

Veel nunnum postitus

Tere.
Ma olen nunnu. Ma ise ei usu seda, aga ma vist siiski olen, millegipärast mulle kinnitatakse seda koguaeg. Um, Pink Floyd ruulib, see on mahe, samas keegi nahunii ei mõista, aga keda kotib onju?! Jäätist tahaks. Tegelt peaks taara ära viima, ainuke probleem, et seda mingi kuus kotti ja mul siiamaani veel ainult kaks kätt. Hues. Eks ma mõtlen välja midagi. Olen nunnu. Mu poiss ei ole üldse nunnu, kohutav.
Kõik on hästi. Bööhööö.
aitäh, headaega.
Yolo.

Nunnu postitus

Nunnu sisu

Oummmm

Oummm oummm
mmmmm
ooouuummmm
ommm
oommm

oouuummm
mmm
oummm
oouuuummmmmm

oumm
oommmm
mmmm
oooo
uu
mmm

oummm

- Mediteerin

Oummmm
oumm
ummmm
ommm
umm

Rahu Merlin
Rahu
Hinga
oummm
uuu
huuuu
sisse
välja
uuu
huuuu

oummmm

Niii
Rahune
Ta juba jäi vait
mhmm
uuuhhhh
Rahu

No türa ma ei saa aru, mida on vaja plõksida. Kurat sinu enda viga. Appiii!!! Sure ära! Nahhui sa haugud?! On veel midagi öelda või? Kurat, sa ajad mind nii kettasse! Kes sa omast arust oled? Lits! Ära arva endast nii hästi. Pekki. Kuidas? Lihtsalt kuidas? Kuidas sa saad nii teha ja nii arvata? Sa pole midagi muud, kui üks mõttetu hoor! Mul isegi ei ole kahju seda öelda. Aaggghh. Miks on selliseid vaja?

Oummmm
Rahu
ummm
Ok, see vist ei aita.
uuhhh

Midagi sai nüüd välja elatud.
Vaimustav.

Ilusat päeva jätku.

Naerata

Nagu ma juba Kristjanile ja Tanelile rääkisin, on naeratused vaimustavad asjad. Miks me naeratame? See on nii huvitav. Emotsiooni väljendus. Kõik naeratused ei ole ilusad ja toredad. Paljud on võltsid, sunnitud ja üldse mitte päriselt mõeldud. Need naeratused ei ole ilusad. Ilusad on naeratused, mis tulevad loomulikult. Need, mis tulevad südamest. Need, kui silm läheb õrnalt särama. Väike sädelus käib läbi. Eriti head on need naeratused, mis panevad ka teisi naeratama. Need on nakatavad. Mul on olnud selliseid olukordi, kus ei ole üldse tuju. Meel on pahur ja ei taha kellegagi rääkida. Ja siis tuleb keegi ja naeratab nii siiralt. Võib olla tuttav aga ka täitsa võõras. Ükskõik, kas siis tänaval või kuskil mujal. See üks siiras naeratus teeb tuju kas või millimeetri võrra paremaks. Ausalt. See on ju ilus, kui keegi vaatab sulle silma ja naeratab. Hästi siiralt ja see väike sädelus tekib nende silma. See läheb südamesse. Minu arust nii armas. Igal ühel on olemas see naeratus. Kõik ei ole pruukinud seda leida. Kõik ei ole pruukinud seda näha. Aga uskuge mind. See on olemas. Mina olen näinud. Naeratage!
Ma tean, et see tundub nõmeda positiivse jutuna, aga siiski. Mina ka saadaksin sellist juttu lugedes kõik kukele. Aga vahel on selline tuju, tunne.  On olemas ka ju naerueraapia. Ja see tõesti toimib. Naeratage vahel ja asjad võivad paremaks minna.

Naerata!

Die potato

Tahaks lõuata ja karjuda.

Sain scripti kätte. Nüüd saab hakata näidendit pähe õppima. Esietendus 11 veebruar. Jamh. Veits segane on see tho. Emps ütles ka, et tundub mingi mõttetu. Thaj. Võta siis näpust. Ega sellest ei saagi esimese korraga aru. Nojah.
Homme on kool. Ma ei taha. Kohe üldse ei taha. Loll kooli lõpp läheneb. Ei taha.
Aasta vahetus oli huvitav. Tšillisin Taneli ja poistega. Teistsugune kui tavaliselt.
Mul on halb tuju. Ma isegi ei tea miks. Tegelt veits tean. Või noh pmst teangi. Aga mis seal vahet on. Pohh. Ole siis oma sita tujuga. Kuidas see teisi peaks puudutama.
Türa.
Ma olen nii ebaviisakas.
Vabandust.
Samas, keda kotib?!
Ok. Olin täna natuke tubli. Hästi natuke. Kui ma kogu vaheaja lebotasin maha pmst, siis viimasel päeval tegin midagi kasulikku ka. Oma praktilist tööd kirjutasin. Mhm. Ei midagi erilist tho. Ühe luuletuse lisasin kogusse jne.
Mul on nii palju teksti vaja pähe õppida. Ok, tegelt mitte nii palju, aga üsna ikka. Peaosa ikkagi ju. Heh. MA võiksin sellega hakkama saada, See oleks tore.
Vastik!
Aaahaghajhshvüaoiwdnäoia vjöew!!!!!!!!
Die potato!
Ahhh, ma ei viitsi