Ahhaa, olen psühhopaat

Ahaaa.
Jajaah. Pikutan. Põrandal. Kaltsuvaiba peal. Taneli kaltsuvaiba peal. Hahh. Jep. Mul on jälle see mingi imelik psühhopaatiline energiliselt aktiivne tuju, mis mul ikka aeg-ajalt on. Skoor.
Pool rummi on läinud. Peaks ennast kunagi kokku lugema. Hah, kõlab imelikult onju!? Siiski mitte. On ju mitu mind. Erinevad küljad, tujud, stiilid. Miks mitte need kokku lugeda.
Tanel mängib bassi. Cool. Mina pikutan ja kirjutan. Tegelt see pole ju päris pikutamine. Lihtsalt laman. Pikutatakse voodis ju. Onju. Eks ju. Eksju. Onju eksju on parem, kui onju, eksju. Haah.
Mis teed?
Vahva! Ma ka.
Kuidas läheb?
MUL KAA!!
Nii lahe.
Ma ei ole imelik.
Tegelt  vist ikka olen.
Nüüd Tanel loeb, mis ma kirjutan. Ta on nii nunnu. Muide. Interesting fact! Did you know, that me kinda käime. Haahhh. That's something new!
Mu kõht teeb häält.
Mu kanni on hea katsuda. Jee.
Lähen homme Stella juurde. Nii nunnu. Pole amme Stella pool käinud. Saan talle oma kingituse ära anda.
Lõikasin täna juukseid. Heeh. Või no ajasin. Veits lõikasin ka. Hehh.
Ei midagi.
Tanel tõi jäätist. Nii nunnu.
Häälestasin kitarri ümber. Rain songi tuuningusse.
Sõin salatit, mille Tanel sai oma isa sünnipäevalt kaasa.
Kusjuures... mul on täna nimepäev. Õnnitlege nüüd mind!
Jeee
Mis siis veel.
Nunnu.
Ma ei teagi.
Plää plää plää
Asjad
Kas head või halvad? Või äkki hoopis veel paremad? Küsimus kõigile. Eriti härjapõlvlastele. Ma ei tea miks. Tanel sunnib mind jooma. Okei.
Rumm sai otsa.
See oli pool.
Ahi on kuum. Fakt.
Õues on pime. Fakt.
Joint on vahel hea. Fakt.
Tanel on armas. Fakt.
Sellele ei saa vastu vaieda. Fakt.
Selles postituses on palju Tanelt. Fakt.
Tanel  mängib hästi bassi. Fakt.
Kitarri ka. Fakt.
Mul läks suits silma. Fakt.
Vasakusse.
Olen kuulnud ütlust, et kui suits läheeb vasakusse silma, siis keegi vihkab sind. Ja kui läheb paremasse, siis keegi armastab sind. Huvitav. Aga miks mitte vihata ja armastada korraga. Ma ei tea, mis mul viga on, aga väga hea variant mu meelest.
Alkohol on saatana veri.
Aga mis siis saatanal viga on? Satanism või kristlus. Mis seal vaheg.on? Üks õpetab armastama kõiki ja ühtlust. Teine õpetab armastama iseennast. Seisma enda eest. Tegema seda, mis on sinule parem. Kumb tundub parem variant? Satanism on kuidagi ahvatlevam. Hoolida endast. Teha, mis on endale parem. Egoism. Nartsissistlik. Mina. Ilmselt. Miks mulle meeldib ennast
Peeglist vaadata? Imelik. Väga ego. No see selleks. Okei.
Mis ma siin pläran. Okei. Aitab kah.
Thank you for coming.
Good night Karlova!!!!
Tsau!
Musi kalli pai.

Blööhhh

Hmm. eeem. jah. noh.
Et. Jah.
Ma nüüd kohe ei teagi. Värgid.
Ei olegi midagi väga öelda. Mustad jõulud olid. Ei midagi erilist. Mustad.
Hah, nagu tumedad, sünged. Mustad.
Tahaks rikas olla. Lihtsalt niisama. Nagu, miks mitte?
Mul on vägi tekitada kaost. Tegelikult igal ühel on. Aga nad ei mõtle sellele. Nad ei näe seda. Aga ma näen seda nii selgesti. Mängin peas selle kõik läbi. See on võrratu. Sellised väikesed kaosed. Inimesed on endast väljas. Karjuvad. Keegi võibolla nutab. Hah.

Nautige:
http://www.youtube.com/watch?v=OZ6jTT8qYvI
Päris hea onju. Meie kokasaade. Skoor. Nii tore, et Laura vend mu lollakad näod välja lõikas. Skoor.

Nõme film hakkas. Naljakas, aga niii nõme. Piinlik.
Mu glögi on ära jahtunud.
Ma ei oska midagi öelda.
Tanel, sa oled nunnu. Just saying.
Musi Kalli Pai!

Jah, ma olen joonud

Mind ei huvita, mida teised mõtlevad.

Aia

Mul on lihase rebestus.

Õige!

Mul on kõige lahedam onu!!!!

Flegmaatiline või morbiidne

Toas on jahe. Panen puhuri tööle. See hakkab puhuma kuuma ja kuiva õhku. Varsti on raske hingata, sest kuiv õhk on nina seest täiesti ära kuivatanud. Kuiv. Kuiv. Kuiv. Õues on märg. Vähene pettelumi on ära sulanud. Kõik on porine ja pruun. Ja märg. Sain vanaemalt nelinurkseid teeküünlaid. Viis tükki. Ma polnud selliseid varem näinud. Avastasin, et mu lunchboxis on tänasest alles jäänud võileivad. Ma ei taha neid. Isu ei ole. Joon lihtsalt vett. Silmad on väsinud. Tegin ettekandeid. Lõpuks sain valmis. Bioloogias mürareostusest ja eesti keeles vabal teemal. Valisin teemaks riietumisstiilid. Tegelikult lihtsalt stiilid. Räägin kuuest ekstreemsemast stiilist. Ikka ja jälle mõtlen, et mis stiili küll mina olen. Määratlematu. Ei tea, mille homme päkapikud toovad? See võiks olla midagi eriti head. Mu suur tumesinine küünal saab peagi otsa. Kahju. See annab palju valgust. Tuba on hämar. Mitmed lambid on katki. See kuivus on nüüd käes. Tilgutasin küünla leegi kõrvale vedela vaha sisse näpuotsaga veetilga. See oli seal natuke aega ja siis kadus. Aurus. Lihtsalt niisama. Ma pole ammu viiulit mänginud. Neljapäeval on koolis pidu. Ma ei tea, mida selga panna. Kooli puhvetis müüakse väikeseid tik-taki taolisi komme. Need maitsevad nagu seep. Miks nii öeldakse? Kas siis igaüks on kunagi seepi maitsnud? Ma ei usu. Äkki on seep hoopis teise maitsega. Äkki on seep maitsev. Vähetõenäoline, aga kui proovinud ei ole, siis ei saa ju kindel olla. Mu jõulukaktus on peaaegu lõpetanud oma õitsemise. Alles on vaid üks ilus roosa õis. Teised on kuivanud. Ja jõulud pole veel käeski. Kui see viimane õis ka kuivab, siis on jõulud läbi. Jõulud on läbi kümne päeva pärast. Kalendri järgi. Kas see õis peab nii kaua vastu? Ei. Kindlasti mitte. Olen väsinud. Mitte just ilmtingimata füüsiliselt. Ma mõtlesin, et sa tahtsid midagi rääkida. Lootsin. Aga, mis seal enam. Tahaksin osata hästi kitarri mängida. Ka viiulit. Ja klaverit. Oskused. Nii vaimustavad asjad. Aga mul ei ole püsivust. Olen kärsitu. Ei jõua oodata. Samas teatud olukordades olen ma väga kannatlik. Huvitav. Imelik. Soovin paremat enesedistsipliini.  Tahtsin mujalegi kirjutada, aga ma ei jõua. Uni tikub peale. Mul on halb nahk. Mul on palju arme. Väikeseid. Mitte eriti märgatavaid. Vaid paar on sellist, mida märkab. Näiteks mu vasakul põlvel on üsna suur arm. Mitte väga, aga ikkagi. Parema jala sääreluu peal on ubes viie sentimeetri pikkune arm. Võibolla isegi veidi lühem. Umbes pool sentimeetrit lai. Võibolla isegi veidi peenem. Õlgadel on palju väikeseid ümmargusi armikesi. Teadagi millest. Üks noormees küsis kunagi mu käest, et kas need on põletusarmid. Ma ütlesin, et ei. Siis on veel piklikud armid mu parema käe seljal. Mingi loom oleks nagu küünistanud. Mingi loom küünistaski. Küsitakse, kas see oli kass. Ma vastan, et ei. Ka mu vasakul küünarnukil on arm ja ka mu lõua otsas, aga need on vähemärgatavad. Ja mu mõlemal pöidlal on arm. Üks mu lemmik arm on pikki mu parema käe veeni. See on umbes kaks sentimeetrit pikk ja kaks millimeetrit lai. Ei, ma ei lõikunud ennast. See oli tegelikult väike õnnetus. Sealt ei tulnud üldse verd. Mis on veidi naljakas. Armid on huvitavad asjad. Meenutused. Mingil määral. Hommikul peaks pead pesema. Uni tikub ligi. Mujale ma ei jõua kirjutada. Kuigi ma tahtsin. Mul oli täna roheline lainer. On praegugi. Ma ei võta kunagi enne magama minekut meiki maha. Halb komme. Tahaks šokolaadi fondüüd. Vahukommidega. Ma pole ammu vahukomme söönud. Kas mul on palju trükivigu? Pole ammu midagi suurt joonistanud. Või maalinud. Mu aknal on põder. See põleb kollaselt. Jõulune. See annab läbi oranži ruloo sooja ja mahedat valgust tuppa. Mu parema saapa lukk jääb vahel mu mantli serva külge kinni. Tagumise. See kirjaklamber. Mul on pikk mantel. Saapad ei ole pikad. Õigem oleks öelda kõrged. Öelda. Ütelda. Mu toas on lilla õhupall. Peaksin magama. Ilmselt teengi seda varsti. Üsna pea. Kohe. Nüüd. ...

Porimülgas

See raamat on endiselt väga põnev.
Pühapäeval oli nunnu päev vanaema ja vanaisa juures. Vanaema korraldas nende pulma-aastapäeva puhul laste ja lastelastega lauamängu päeva. Alguses sime praadi ja värki ja siis mängisime mänge. Armas oli Naljakas ka. Mängisime Imagot ja Aliast. Ohh, kui vahva.
Olin reedel Taneli juures. Tegime süüa. Nunnu oli. Tegime ühe otsuse.
Laupäeval tegime Stella ja Lauraga minu juures inglise keele jaoks kokasaadet. Menüüs olid lihapirukad. Nämm. Pärast tegime Lauraga ühe viinakoksi kah. Absolut blackcurrant. Mmm. Pärast läksime Oliveri poole. Suht lux kodu. Aga seal olime mega vähest aega. Nad läksid Atti. Mina ei läinud.
Tegelikult on juhtunud igasugu põnevaid asju vahel. Tegelt, kas just põnevaid. Mõni põnevam ja mõni vähem või üldse mitte põnev. Imelik, kuidas inimeste arust on erinevad asjad põnevad. Selle üle peaks kunagi pikemalt filosofeerima. Viimasel ajal tekib nii palju mõtteid, mille üle võiks pikemalt mõelda, aga kurat aega ei ole. Ja siis pärast on need meelest läinud.  Jama.
Tahaks siia veel igasuguseid asju kirjutada, aga kõike päris ei saa siia kirjutada. Siis peab need kuskile mujale kirjutama.
Paar päeva veel, siis on vaheaeg.
Homme on Lille maja jõulupidu. Esineme seal Uruga. Mängime puid. Kuusepuid. Iga näitleja unistus - mängida puud. Aga see on nii tore tegelikult. Vahva. Kolmapäeval on Arsisega esinemine, poiste ansambliga. Neljapäeval on koolis jõulupidu, stiiliga maskiball, ja pärast seda on kaheteistkümnendike oma pidu. Rentisime pleissi jälle. Õpetajatesse. Reedel on jõulujumalateenistus ja õhtul poistega esinemine jälle. Reede õhtul on ka Briani brotherhoodi jõulupidu. Ehk siis bunkeris joomine. Laupäeval on pidulik õhtusöök Reidlatega. Peab koristama. Pluss seal vahel on veel kool, mingid ettekanded, tööd. Minu nädal. Jee.
Mu silmad on väsinud.

Mul on pehmed ja siledad jalad!?

Täna oli huvitav päev. Ma avastasin et asdf. Käisin mata kontrolltööd kuulamas, sain teada et elevandil on kõrvad. Skoor! Olen tore. Aitäh, headaega.

Asjalood

Pole ammu mingit adekvaatset juttu kirjutanud. Hah
Eile oli kooli jõulukontsert. Nii hästi läks. Päriselt. Väga väga hästi.
Ma peaks oma praktilist tööd tegema. Pole seda väga kaua aega juba täiendanud. Süümekad. Pean tegema kaks ettekannet ka ära. Oi. Asjad kuhjuvad. Mu matemaatika keskmine hinne on praegu 1,7. Jah, päriselt. Haige, kas pole. Ise veel olümpiaadidel käinud. Miks ma ei õpi? Homme on kontrolltöö. Aga seda ma vist isegi oskan, sest olen tööd kaasa teinud.
Pean oma karakterile eluloo mõtlema. Või nagu, milline ta on. oioi.  Homme on selle näidendikirjutajaga kohtumine. Põnev põnev. Ja siis lähen Taneli juurde. Põnev põnev.
See on nii nõme, et alati on nii, et kui plaane ei ole ega midagi, siis ei kutsu ka keegi kuskile jne. Või kui tahaks minna kuskile, aga ei ole midagi kuskil teha. Ja siis, kui on plaanid tehtud või kui ei taha minna kuskile või ei saa, siis kõik kutsuvad kuskile ja on igast üritusi. Miks see alati nii on? Mingid lollakad kokkusattumised ja ühele päevale kuhjumised. Nõme!
Tahaks krõpsu. Söön hoopis jäätist. Aga tahan krõpsu. Raske juhus.
Mul oli teisipäeval enne Urgu veits aega ja siis ma käisin igasugustes imelikes poodides. Sellised pudi-padi poed. Ostsin endale ühe raamatu. See maksis 32 senti. Mulle meeldis selle raamatu esimene lõik. Selle pärast ostsingi. See on ühe kirjaniku lühijuttude kogumik. Need on veits omavahel seotud, aga õrnalt. Väga huvitav raamat. Hea leid. Seal on üks hästi lühike jutt, mis pani mind mõtlema. Ennast süüdi tundma. Mitte, et ma muidu end süüdi ei tunneks, aga rohkem veel. Et, kas mina teen seda. Kas keegi tunneb nii minu pärast. Võimalik. Kurb.
Kuhu kadus lumi?
Mulle meeldivad küünlad. Väga väga. Need on nii mõnusad. Elav tuli. Küünlad on nii fantastilised leiutised. Igasugused lõhnaküünlad ka. Ja osad on nii ilusad, et ei raatsigi põletada. Ma võik koguaeg ringi käia nii, et põlev küünal on mu juures. Hõljub, nagu Harry Potteris. Ma armastan küünlaid. Küünlad ruulivad!
Tahan krõpsu!
Teen kalapulkasid hoopis.
Pärast poole.
Ok, peaks ettekannet tegema. Panen pulgad ahju ära ja siis hakkan tegema. Olen tubli.

Laulame kooriga seda lugu. Sellest ei saa vist väga aru, aga mulle täiega väga meeldib see lugu :

There is a way that I'll forget

Or something like that.
Mõtlesin, et sitta kah. Viskas kopa ette...kiilakaks ära ....

No jah. 

Juhtub. Leppige sellega.

Leppige kõigega, mis teile ette söödetakse. Ja olge õnnelikud ka kõige selle juures. 

See on sõbralik soovitus. Või siis pigem käsk. 

Eks vaadake ise.  

Palun lubage mul lahkuda

Mis toimub? Ma ei taha siin olla. Appi. Mis saab? Nii halb. Üldiselt on suht sitt seis. Paar asja on, mis on peaaegu okei. Paar asja, mis veel panevad tundma, et mingi lootus on. Midagi loob.
Okei, mu tujud on nii muutlikud. Hetkel ma lihtsalt tahaks nutta.
Mida ma teinud olen? Mida ma teinud ei ole?
Nii muserdavalt ängistav, aga ma lihtsalt ei jõua midagi teha. Olen nii jõuetu. Ei jõua seista. Palun püüdke mind kinni. Keegigi. Kukun. Tuul puhub. See läheb must läbi. Tõmbab minust kõik välja. Viib endaga kaasa. Jätab midagi ikka mu sisse. Jääb kripeldama. Aga see pole halb. See on keeruline. Raske seletada.
Mida ma toodan?
Tahaks joosta. Lihtsalt. Mäest alla. Käed laiali. Pisarad vastu tuult lendlemas.
Appikene
Peaks ära lõpetama ja füüsika õpetajat kuulama.
Aga mind ei huvita.
Tahan šokolaadi.

Rage...

Tee põhjani

Kui mõtled, et asjad hakkavad just korda minema, siis oled sa kuskil väga valesti läinud. Asjad ei lähe korda. See on asjade omapära. Ja isegi, kui tundub, et asjad on nüüd korras, siis sa eksid rängalt. Probleem on varjustaadiumis ja temale sobival hetkel ta ilmutab end. See on üsna keeruline, kuid ka huvitav teema. Asi, mida saab enam-vähem ette ennustada, kuid võib ka kõvasti mööda panna. Kui jõuab kätte see aeg, kui see mingi probleem avastab, et ta võiks end näidata, siis hakkab asi peale. Kõik on ilgelt halb. Lahendusi ei leia. Tunned end abituna. Langed veelgi sügavamale. Võib juhtuda, et oled selles masendavas staadiumis mõnda aega. Siis mingi hetk võivad hakata asjad liikuma paremuse suunas. Ilmuvad mingid lahendused. Kuid ärge laske end petta. See on soovunelm, kujutelm, unistus, illusioon. Oled peaaegu, et jälle õnnelik. Kuid tegelikult läks probleem jälle varjustaadiumi. Kogudes endasse juurde veel masendavat materjali. Ja siis hakkab ring algusest peale. Lumepall hakkab veerema. Mingit aega oled selles 'peaaegu korras' staadiumis, mis on tegelikult petlik, ja siis hakkad jälle langema. Kuid asjal on veel üks aspekt - iga kukkumine on järjest hullem. Augus olemine on järjest pikem. Kujutatud lahendused on järjest kaugemal. Ja nii me jõuamegi sellesse staadiumi, mida kutsutakse depressiooniks. Kas pole mitte põnev?  Minu meelest nii huvitav.

Kohutava maitsega tee

Suht suremise tunne on. Kõht valutab õudselt. Nagu krambis oleks. Hingata ei saa korralikult. Väga halb on.
Tegin mingit seedimiseteed. See maitseb kohutavalt. Loodan, et see siis aitab ka midagi. Plzzz. God, help me please.
Käisime täna klassiga vanglas. Super cool oli. V.a. see, et õues oli külm ja seismisest väsis ära. Arvan, et enamus meist jõudis arusaamale, et vanglas on ikka sitaks hea olla. Sul on soe (seal oli sitaks soe), hea söök on nina all, saab tasuta õpet (ülikool ja värgid särgid), tasuta ravi (Hambaarst nagu, see on muidu ju miljon), trenn, raamatukogu, kirik. Nagu kõik on olemas. Jumala pöörfi elu ju. No see on muidugi halb, et lähedasi ei näe ja oma kongis on suht kitsas, pluss seda jagatakse. See on jah jama ja õue saab ainult tund aega päevas, aga muu on suht ok. Et, kui ma elus läbi ei löö ja minust ei saa midagi, siis lihtsalt teen nii, et ma jääks vangi. Skoor!
Sain meie näidendis peaosa. Keeruliseks läheb veits. Vist.
Laupäeval on vanaisa sünnipäev, mis on kombineeritud ka vanaisa ja vanaema pulma-aastapäevaga. 45. Kaua. Niisiis peab olema Laupäeva õhtuks adekvaatne.
Põhapäeval on Tartus võistlused. Olen ajakohtunik. Järgmine nädalavahetus on Tallinnas võistlused. Seal olen ka kohtunik. Loodan, et ka aja oma, see on lihtsam kui tavaline kohtunik. Nohh jahh. Mul on musta pintsakut vaja.
See tee on mõru. Väkk.
Ajaloos on homme kontrolltöö. Ei oska. Mingid mõttetalgud on ka. Matemaatika või mida, ma ei saanud midagi aru tegelt, kui seda seletati.
Gaaad, see tee on ikka nii halb.
Keeruline
Kas see oli Naksitrallides, kus üks tegelastest jõi hästi mõrudat teed? Vist oli. Sammalhabe tegi Kingpoolile teed, sest ta külmetas. Vist oli midagi taolist. No mul on nüüd sama. Ainult, et ma ise tegin endale seda mõrudat teed.
Lugesin Triinale unejuttu.
Söön suhkrut.
Halb on

Lohutus

Äiu äiu
Kussu kussu
Maga vaikselt lapsukene
Rahu rahu
Kõik saab mööda
Uinu vaikselt päntajalg

Äiu äiu
Kussu kussu
Mata maha murekene
Rahu rahu
Kõik saab mööda
Pühi kuivaks oma palg

Äiu äiu
Kussu kussu
Ära enam värise
Rahu rahu
Kõik saab mööda
Hoia sirge oma selg

Äiu äiu
Kussu kussu
Lootuskiir veel säriseb
Rahu rahu
Kõik saab mööda
Tuleb peagi armas helg

Kurb pealkiri

Kas ma üldse viitsingi siia midagi kirjutada. Mitte eriti.
Pühapäev on. Kaunistasin mõned pipargoogid. Jõulud tulevad. Mingi 4 nädalat veel.
Eile oli Ülikooli aulas esinemine. Kooriga. Naislaulupäev. Tartu esindus naiskoorid esinesid. Väga hästi läks. Väga cool. Isegi Tõnis käis kuulamas :D
Pärast läksime perega Reidlate juurde. Rasmusel oli sünnipäev. Ta sai 13. Sai süüa. Jeee. Rasmus ütles mulle, et Artur Rehi on lahe. Kõige parem Youtuber. Mul on hea meel.
Reedel oli Aapo sünnipäevapidu. Cool oli. Nii palju ägedaid kostüüme. Mul ka. Üks hetk kiskus veits kahtlaseks, aga äkki läheb mööda. Peab minema. Suht fun eniveis. Õhtu lõppes, jah eem, ta lõppes. Palun vabandust Kastani ja Veski tänava inimeste eest, ma ei tahtnud teid häirida. Ja sina suvaline noormees, kes sa küsisid Kassitoomel minu käest, kus on Krooks, loodan, et sa leidsid selle üles.
Suht sitt.
Ehhh
Oleksin äärepealt eile kaose tekitanud.  Päris jube. Nägin sellest kujutluspilte. Kõik olid nii ehmunud. Mina olin hullunud. Nad ei saanud midagi aru. Segaduses. Ja mina märatsen. Kuid ma suutsin end vaos hoida. Taltsutada. Vaevu, kuid siiski. Raske oli. Olin väga lähedal murdumispunktile. Riivasin seda. Hämmastav. Seda ängi ja viha on nii palju. Pragusel hetkel ma ei saa enam aru, kuidas ma sain selline olla, aga ma tean, et peagi tuleb see jälle.
Vaim tuleb peale. Selline halb vaim.
Halb ilm on.

Põnevil

Täna oli koolis suht mõttetu. Kooris oli hea. Täna oli nii hea hääl. Hea oli laulda. Ruttu kodust läbi. Emps oli kodus :o ohh vaaoouu. Teda pole kunagi kodus, suht harva näeme. Njh. Mari kirjutas Uru gruppi, et tuleb intensiivne ja füüsiline proov. Ja tuli ka. Meid oli hästi vähe tho, ainult 8 pluss siis veel Mari ja Ilmar. Alguses tegime soojendust ja siis hakkasime paaris igasugu vigureid tegema. Sai jälle hüpatud, kareldud, tõstetud, vigurdatud. Tegime igast püramiide ja monstrumeid. Need kõik näevad välja nii kuulid ja rasked, aga kui tegema hakata, siis on täitsa tehtav. Homme ilmselt valutan üleni. Mul on juba väga pikka aega vasaku jala sisereiel mingi rebend või asi. Venitamisel super valus. Ja mida ma täna tegin? Veitasin muidugi. Eniveis ootan homset. Selgus, et ma sain raha, niiet ma saan juukseid lõpuks värvida. Jessss!!! Pluss õhtul on Aapo sünnipäev. Mul on siaks lahe kostüüm. Super cool. Me veel Annikaga ei tea, mida me kingime, aga pohh. Põõnevv! Noh. Kurat, kunstis on homme töö. Oh well. Pohh. Määrisin ja mökerdasin oma kanni Diclaciga sisse ja nüüd jään õndsale unele.
Emme tegi nii head sööki. LIHAAA!!!
Do svidanija

Sa ei kujuta ette, kui katki ma olen.

Kahe peaga mees

Õues on juba pime. Samas kell on ka juba hilja peal. Kõnnin üsna tõtakal sammul edasi. Ei, hiljaks ma ei jää. Samm on väga  kiireks kuidagi läinud. Ise ei saanud arugi. Kõnnin risti üle muruplatsi. See on suur. Vist isegi staadion. Diagonaalselt on sisse tallatud porine rada. Mul on suured kõrvaklapid peas. Muusika käib. See viib mind teatud seisundisse. Mõtted lendavad mujale. Ma ei kontrolli enda tegevust enam. Järsku teadvustan endale oma olukorda. Kõnnin. Pime. Staadion. Vaatan ringi. Kõik liigub nii kiiresti. Ma nagu lendleksin. Hõljuksin. Ei, mitte päris. Mu jalad nagu ei puutuks maad. Ma ei tunne neid. Ei taju. Oleksin nagu õhust paar sentimeetrit kõrgemal ja liiguksin lihtsalt kiiresti edasi. Vaatan alla. Mu jalad siiski liiguvad. Kiiresti. Jalg jala ette. Samm sammu järel. Ma ei tunne midagi. Need liiguvad ise. Ma ei kontrolli. Tekib imelik tunne. Ma näen, et need liiguvad. Puudutavad maad. Aga ma ei tunne seda. Mina ei tee seda. Ma olen paigal. Mu hingamine on kiirenenud. Peaaegu, et hingeldan. Miks? Mul on soe. Lausa palav. Võtan kindad käest. Tunnen, kuidas turi tõmbub niiskeks. Higistan. Mul on kuum. Varsti jõuan kohale. Imelik on olla. Kiirus kasvab. Jalad ise lähevad edasi. Ma ei mõtle. Ei saa enam millestki aru. Mu eksinud ja hullunud pilk otsib midagi. Ei leia. Olen nagu afektiseisundis. Ei teadvusta endale midagi. Keha liigub ise. Hingeldan. Keegi nagu hoikas mu küünarnukist kinni. Kes? Appi. Lase lahti! Liigun edasi. Kõik on nii segane. Mõtlen sulle. Teile.  Neile. Asjadele. Appi. Keegi on seal. Ma ei näe. Ei saa aru. See on mees. See on kahe peaga mees. Sellel mehel on kaks pead! Kaks pead! KAKS PEAD! Appi. Kes ta on? Ta tuli mulle järgi. Olen hüsteeriline. Appi, kui jube. See on kohutav. Pisar. Ma ei saa millestki aru.

Turn all those good thoughts away

Päev algas super hästi. Nii hea hommik oli. Sellel ei ole mingit põhjust, mul oli lihtsalt hea olla. Olin üksi. Laulsin ja värki. Täna on nii hea hääl. Lahti ja kajab jne. Vahva. Läksin kooli, muusikat kuulates ja nägu naerul. Ja siis läks kõik nulli. Kool võtab viimasegi hea tuju ja energia ära. Täiesti kohutav. Umbes 7 korda tahtsin ära surra. Tõsiselt mõttetu. Kohutav. Sain füüsikas nelja. Jee. Kekas tegime korvpalli harjutusi. Olen nii pro. Jee. Õpetaja tahtis meist kokku panna mingi kergejõustiku võistkonna, et kuskile võistlustele minna. Hehh. Halloo, meil ei ole ju mingeid selliseid sportlaseid! What ever. 

Tegin pannkooke. Nii head. Mmmmmmagus. 

Pakkusin Sandrile just ülejäänud pannkooke. Ta oli mu vastu kuri. Nagu mida kuradit? Ma olen hea, teen pannkooke ja pakun neid teistele ja siis ma saan lihtsalt vastu päid ja jalgu. Kus on loogika? Mis on inimestel viga? Mis on sellel perekonnal viga? Ma ei saa aru. 

Paps leidis eile köögikapi otsast surnud hiire. Kõik endiselt surevad mu ümber. Keep up the good work!

Täna on ansambli proov. Tüdrukutega. Hmm.

Homme on kirjandi kirjutamine. Ma ei viitsi. Lihtsalt üldse ei viitsi. Ma ei jaksa. See imeb kõik välja. Energia, tuju, olemise. Alles jääb emotsioonitu kest. 

Keegi pannkooki tahab? 

See käib praegu. Hea, mõnus. Super heade sõnadega. Googeldage. 

Seven devils all around you

Seven devils in your house

See I was dead when I woke up this morning

And I'll be dead before the day is done

Before the day is done

Mingi äng hakkab tekkima. Jälle. Mu ring hakkab algusest peale. Läbu, pidu, tõmblemine-ei viitsi enam-äng, viha, kurbus-peaaegu korras, saan hakkama...- Läbu, pidu, tõmblemine, fun-ei viitsi enam-äng, viha, kurbus-peaaegu korras, saan hakkama...-Läbu, pidu tõmblemine, fun-ei viitsi enam-äng.....jne.

Hetkel on algus suht. Mingi tõmblemine. Fun. Veidi viskab hetkel viha ka. 

Äng - Rõhutud, rusutud olek. Selguse mõttes. ÕS ütleb nii. 

Peaks maniküüri tegema. 

Mingi tund aega on aega. Aega on aega on aega. Aeg on aeg. Ajal on aega. Tule võta mu aega, sest aega mul on. Muud mul ei ole, aga aega mul on. Midagi Tättelt. 

Õhtut, te idiootsed kaasmaalased.

Ma pole enam laps

"Emme, Mennu on nii halb Ta karjub ja...Mina ei tee mitte midagi, aga tema........Sul ei ole mingit õigust!.... Ma ei pea sind kuulama."

Ilus pärastlõuna.
Eile oli suht  tšill. Tutvusin paari toreda inimesega. Ühega ma olevat Krooksu Halloweenil isegi kohtunud. Võimalik. Nad olid niiiii toredad. Väga armsad. Numpsikud.
Õhtu algas Taneli, Tauno ja Philipsiga Trepis. Naljakas oli. :D
No ja siis läks kõik edasi kuhugi suunas. Tšill bill grill. Igasuguseid inimesi kohtasin. Nagu ikka.
Eniveis.
Kuidagi vastik on olla. Tahaks krõpsu.

Kõik hakkab kuidagi korduma. Oma erinevustega, aga ikkagi on kõik kuidagi varsti sama.

Uus boiler

Ei midagi erilist.
Eile saime koorist varem ära ja sis ma jõudsin kodust läbi käia enne Urgu. Olen siis kodus ja mul on veel mingi 20 minti jäänud, et minna. Siis on kõne...Tanel. Umbes nii: "Mäletad ma rääkisin sulle kunagu ühest ballist, noh, see on täna." Päris naljakas. No ja siis ma mõtlesin, et miks mitte. Niisiis, mul oli mingi 15 minti, et otsida kleit ja kingad ja teha end üldse talutavaks. Siis jooksin Urgu. Tegime Ilmariga läägimist. Siis tulin sealt varem ära, et minna Tammesse ballile. Jõudsime sinna mingi 2 tundi hiljem. Noh, poole ajast olime õues. Tantsisime ka. Päris tore oli. Suht lamp ja random, aga jeeee. Vaheldus Zavoodi öödele. Naljakas oli veel see, et Taneli paps mängis laval mussi ja meie tantsisime. Pärast rääkis Tann temaga paar sõna juttu. Ja siis ma avastasin, et ma tean tema isa. Nii huvitav, kui väike ikka maailm on. Pärast kiikusime Tamme staadionil. Hehh. Hommikul ärkasin 7.32. Äratus oli 6.41. Ärge küsige. Mõtlesin, et fakk, ma ei jõua soome keelde. Aga siis ma mõtlesin, et kurat..pean jõudma. Niisiis kippet käppet riide ja asjad kokku. Jõudsin auto peale ja kõik oli titi-miti. Voodist 15 minutiga kooli. Hästi. Soome keeles oli meid 3. Nagu päriselt. Kahe klassi peale kokku. No muidugi nendest, kes võtsid selle kursuse. 3. Ok, Anna Lea ja Siim tulid ka poole pealt. Niiet lõpuks 5. Aga noh jahh, ok. Matas oli mingi test. 54 küsimust. Jeee. Nüüd pean Arsisesse proovi minema. Poistega proov. Hmm, täna on reede ju. Võiks teha midagi. Aga ma ei tea, mida. Või kellega. Jama. Jep, probleem on kellega. Kus. Kuidas. Ehhhh.
Avastasin, et igasugused legendidest ma mütoloogiast tegelased on nii põnevad. Näiteks kreeka mütoloogiast igasugused vähem tuntud kõrvaltegelesaed on jumala lahedad. Näiteks Lamia. Täiega kuul. Ja siis Kuningas Arturi legendist Morgan Le Fay ehk Fatamorgana. Ta oli Arturi poolõde, võlur, preestrinna ja veel sada asja. Õudaslt põnev. Leidsin sellise lehe : http://csis.pace.edu/grendel/projs993a/arthurian/morgan2.htm Sattusin jumala ekstaasi seda lugedes. Haigelt chhhuuuulll. Seal on öeldud, et ta pmst on kuninganna ka. Või siis saab Avaloni kuningannaks. Mõtlesin, et ma saaks olla tema siis oma kostüümikal. Pean veel mõtlema.
Ok, proovi tuleb minna.
Fatahukalinaburticia!

Tekikott

Sain ju oma pildid kätte. Peaks need korralikult sisse skännima ja värki. Kõrvutama eelmiste aastate piltidega. Hehh. Aga, et oleks mingi aimdus, siis topin siia telefoniga tehtud eriti halbu pilte, kust midagi aru ei saa. Et siis pilt Tõnisega ja pilt Stellaga. A ühe pildi panen veel. Teostasin Stella eksperimenti. Tegelt oli nii, et tal kukkus pliiats maha. Mina siis ütlesin, et tera läheb niiviisi katki. Ta ütles, et ta tegi eks perimenti, et kas ikka läheb. Noh tegi nalja. Aga mina võtsin ta sõnasabast kinni tahtsin asja siis kontrollida. Niisiis võtsin oma noa, nägin vaeva ja saingi ta pliiatsi pooleks. Selgus, et mul oli ikka õigus. Pliiatsi tina oli tõesti katki. Pärast liimisin pliiatsi muidugi kokku tagasi, super attaciga. Jamh.

Õunapuuussid

Kooris oli tore. Laulsime Adoramost ja Butterflyd. Jee
Urus oli huvitav. Mingi hetk olin torumees. Vesi hakkas näkku purskama. Maru märg oli. Ja siis oli mul selline maru tõhus hobune. Hehh. Ilmar kutsus osasid privaatselt koridori peale midagi tegema. Nii põnev. Mina ja Sass tegime ka huvitavaid asju seal. Igasuguseid füüsilisi harjutusi. Tõsteid. Selgub, et Ilmar teeb veel eraldi kolmanda näidendi. Tan tan taaaaa. Ja ma olen seal ka osaline. Saan tõstetud. Tegime tõesti igasugu asju. Sass püüdis mind ja kergitas jne. Siis proovisime kolmekesi (Annika liitus) teha püramiidi sarnast asja. Ok, pigem torn. See ei toiminud väga - tasakaal oli halb ja ma ei saanud eriti kuidagi sinna kõige üles. Ilmar küll tõstis mind, aga päris sirgu ma ei saanud. Aapoga tegime samuti huvitavaid harjutusi. Hakkame varsti näidenditega peale. Juba tahan.
Tegime Anna Lea ja Stellaga oma homse süvamuusika esituse valmis. Nii tublid.
Süüa tahaks.
Jäätist

Qui tacet, consentit

Vaikimine on nõusolek.
Täna on teisipäev. Sain just arvuti õpetuses viie. Olen nii arvuti pro jeeee.
Väitluses pidasin koosolekut. See pidi olema mingi 15 minutit. Meil venis pmst terve tunni pikkuseks. Aga nalja sai.
Kõht on tühi. Süüa ei ole. Raha ei ole. Koju saan kell pool kümme. Praegu on kell pool neli. Elagu nälgimine! Ma ei viitsi midagi teha. Täna on veel koor ja siis on veel Uru proov.
Sain oma klassipildi ja sõbrapildid kätte. Klassipilt pole just kõige parem, aga sõpsukad on nunnud. Võibolla kunagi toimetan need siia ka.
Tahaks jäätist. Mmmm. Söök, võrratu söök...
Maailmas on nii palju andekaid inimesi. Nad teevad selliseid asju, mille peale ise ei tuleks. See on hämmastav. Jagasin facebookis ühe fotograafi asju...vaimustav. Milline anne! Kunst, ma armastan sind!
Tund saab läbi kohe varsti.
Ma on kuidagi imelik tunne.
hmmm

Luule, see vaimustav ja hingevõttev loomingu vili

Vaatasin Whose line'i. Nad on nii head.
Mul ei ole eriti midagi rääkida.
Homme peame tegema väitluses koosolekut. Koospolekut. Hehh. Polekut. Nali. Mina olen koospoleku läbiviija. Hehh. Boss
Mu päevikule koguneb järjest igasuguseid huvitavaid asju. Üks lagritsa Jelly Bean näiteks on seal. Ja Joyce lusikas. Mu juuksepusa. Pastaka vedru. Walkingi kupong. Sellele on liimitud mingi ligi või isegu üle 80 asja. Pisidetaile on palju. Sees ka. Mu päevikus on öö.
Teen mingit asja. No mul on hunnik luulekogusid kummuti peal. Teen nüüd nii: Võtan suvalt ühe, teen suvalise koha pealt lahti ja kirjutan esimese salmi või paar esimest rida. Lihtsalt niisama. Ilmselt ei ole väga põnev, aga eks näis. Näiteks 5 korda.:
1) Ernst Enno - Igatsus
       Rändavate vete ääres,
       rändavate vete ääres,
       palukmarja varte süles
       üksi karjapoisi pasun
       laulu luikab pilvi üles-

2) Juhan Sütiste - Härg
       Ta juba loodud oli nudipäine
       ning vereehtne valkjast põhja tõust.
       uut võõrast kaest pilk roheliselt jäine
       ja voltidesse tõmbus tüse lõug.

3) Karl Eduard Sööt - Must lind
       Kui sa teravasti, tasa kuulad,
       kuuled õhus nagu kahinat,
       kuuled üleval mu pea kohal
       nagu linnutiiva sahinat.

4) Jakob Tamm - Kuuvalge
      Ma seisin öösel õues
      ja vaatasin väljale:
      kuu paistis kõrgelt alla,
      tõi selgust silmile.

5) Hendrik Adamson - Mälestuste maja
      Keset kenä orgu
      väike vana maja,
      usse all om uibu,
      akne taga tõne.
     Pää mul vajop norgu:
     ammulännu ajast
     une istuv' uibun,
     ümmer kõnniv' kõne.
     Keset kenä orgu
     väike vana maja.

Noh, üks põnevam, kui teine. Kolmas jälle üldse mitte. Eks see ole kõigega nii. See Must lind oli küll hea vedamine. Ok, teen ühe vel. Mul hakkas põnev. Äkki tuleb veel midagi hästi tuttavat. ...
trummipõrin...

*) Henrik Visnapuu - Heinakuu öö
     Tuuletu heinakuu öö
     hämaran poolunen magab.
     Kalda all kaskede taga
     kuusõõri kullane vöö.

Ok, ei tulnud tuttav. Aga hakkasin vaatama seda kogu. Leidsin ühe huvitava. Mõtlesin, et kuna juba on nii luuleline postius, siis kirjutan selle siia.

Henrik Visnapuu - Laske mul olla kurb

       Laske mul olla kurb. Kurbus jumalast on
       kingitus meile siin. Kurbust kõigile! On
       südamen õnn ja piin. Laske mul olla kurb.

       Laske mul olla kurb. Sina, ken oled nüüd,
       sina, ken läksid jo. Vaiki kurbusen nüüd,
       tund on õnnis ning maa. Laske mul olla kurb.

       Laske mul olla kurb. Sina, jumala käest
       nukker ja vaikne Ing! Võtke kinni kõik käest,
       tõmmake ümber mu ring. Laske mul olla kurb.

       Laske mul olla kurb. Kurbusen jumala hääl
       kõneleb minule hääd. Vaikne jumala hääl,
       hinge kui helin jääd. Laske mul olla kurb.

Et jah. Nii.
Peaks magama, aga mul ei ole und. Jõin kohvi enne. Õiemini pmst mochaccinot. Tavaliselt mulle kohv ei mõju. Ilmselt kohe varsti olen unine. Juba ma kuidagi tunnen, et silmad on väsinud ja kisuvad kinnipoole. Rauno arvuti klaviatuur ei tööta väga hästi, mingi vahel jätab osad tähed lihtsalt kirjutamata, kuigi ma klahve vajutan. Tnx fain. Jätab mulje nagu ma ei oskaks kirjutada. Pfft.
Ma tahan veel seda random lulekogu asja teha, aga ma valin nüüd veits. Et kui mingi väga selline oh jah satub, siis võtan uue. Kui teid ei koti siis te ei pea ju lugema omeigi. Pffft

 27) Jaan Kärnen - Tulevikku
       Ei taha ma praegu surra veel,
       sellest veidrast maailmast minna,
       ja kuigi sageli nukker on meel,
       puhu ahastus haarab rinna.

39) Heiti Talvik - Sügiselaul
      Miski külm ja miski puhas
      hingas hetkeks läbi hiite.
      Varavalgel nähti luhas
      härma hõbedasi niite.
Issand, kui ilus ja armas ja lihtne

91) Juhan Smuul - Mälestusi isast
      Tol korral ringi jooksin alles särgis,
      täis lapsemõtteid oli kahupea,
      või vänderdasin hanekarja järgi,
      vits peos, sest mine isahane tea.
Paps luges kunagi seda vahel. Lampi. Kõvasti.

72) Anna Haava - Nõmmelill
      Kanarbikus kasvasin,
      sambla süles sirgusin,
      kaste külm mind kaisutas,
      pilve puhkel paisutas:
     olen nõmmelill.
Kui olin väike ja kui me vendadega tegime pahandust või midagi sellist, siis andis isa meile karistuse. Me pidime päeva jooksul õppima selgeks koos luuletuse ja selle siis ettekandma. Ma ei mäleta sllest eriti midagi, lihtsalt ma tean, et see oli nii. Kõik mida ma mäletan on see, kuidas me elutoas rivis seisame ja loeme: Olen nõmmelill. Nõmmelill, nõmmelill ...

100) Juhan Liiv - Nõmm
        Igav liiv ja tühi väli,
        taevas pilvine;
        juan tulles metsa ääre,
        tuleb nõmmetee.
Võtsin selle, sest ma lihtsalt ei oleks saanud neid teisi, mis ma leidsin siia poolikut kirjutada.
See on nii hämmastav. Võtan ja sirvin neid luulekogusid ja olen nii nagu oh, ma ei oska seletada...armunud. Kuidas nad on saanud niimoodi kirjutada. See on hämmastav. Ma tahaks need kõik siia ümberkirjutada. Jagada teiega oma imetlust. See on päriselt hämmastav. Nii sügavad. Nii ilusad. Nii lihtsad. Nii tabavad. Kuidas on see võimalik. Luule. Ohh. Ma olen hakanud tegema nii, et loen neid luulekogusid ja kui leian luuletuse, mis mulle meeldib, siis ma panen sinna lehekülje külge selle väikese värvilise kile ribakese nagu järjehoidjaks, saate aru küll, mis asju ma mõtlen, onju. Noh. Ja nüüd ma sirvisin näiteks Anna Haavat ja Juhan Liivi ja ma tahaks peaaegu iga lehekülje külge selle klepribakese panna. Kõik on lihtsalt nii hea. Loomingu inimesed, kes te teete surematuid asju. Neid, mis tõesti kestavad ja ei kustu. Need, mis jäävad mõtetesse ja südamesse. - Ma armastan teid! Tahan neid kõiki siia kirjutada. Võibolla kunagi vaikselt lisan mõndade postituste lõppu. Vaimustav. Siia vist ei tasu, sest see on juba nii poeetiliselt küllastunud postitus.
oh. Luule.
Peaks nüüd rahunema ja ennast magama luuletama.

beež

Et siis see eelmine oli official uudis sellest kõrval korteri asjast.
Noh. Mis siis ikka. Rahulik päev oli. Tegin šokolaadi korvikesi. Äkki teen telefoniga lõppu ühe pildi, aga ilmselt ei ole sealt midagi aru saada. Eniveis. Pidin pead köögis pesema, sest vetsus läks boiler katki uuhuu. Mingi nädal aega pole sooja vett. Jeee. Mis siis veel. Ütlesin Brianile ära. Arutasin seda projekti asja empsiga ja Joycega ja Stellaga ja Sandriga ja oleks mõne kindla inimesega veel tahtnud sellest rääkida, seda seletada, kuulda nende arvamust, aga noh....jah. Jõudsime otsusele, et see ei toimiks praegu.
Ja ei midagi eriti rohkem.
Varbad külmetavad.
Uni on.
Homme on füüsikas töö. Ma ei oska midagi. Issand, milline uudis. :O
Mu tuba on külm. The winter is here. Hehh. Niisiis külmetan kuni kevadeni. Kevade keskpaigani äkki umbes.
Hmm
Mind kummitab Mari Pokineni laul - Loll. Õudsalt. Hea lugu though. Kuulake. Ma ei viitsi siia panna. Aga jah. Peaks tuttu minema. Homme on ju koolipäev ja puha. Ja see on ju praegu minu jaok kõike olulisem asi. Eksole.
EDUCATION!
Oh well,
head ööd.

uudis

http://www.reporter.ee/2013/11/10/tartus-supilinnas-lebas-laip-korteris-kolm-aastat/

Noorkuu ja külm sügisõhtu

Eile oli koolis etluskonkrss. Olin žüriis. Nii halb. Väga halb. Tõsiselt halb. Nad lugesid neid luuletusi nii halvasti. Teised žüriiliikmed ütlesid ka, et varem pole kunagi nii halb olnud. Kohutav. Ok, mõni oli veidi parem, aga üldiselt üsna halb.
Mõtlesin, et teeks sellise ringi või tunni või midagi, kus õpetakski noorematele, et kuidas tuleb teksti esitada. Nii, et selle mttest saadaks aru, et oleks põnev kuulata, kuidas rhvaga suhelda jne. See on neil väga vajaka.
Pärast ansambli proovi põrkusin Stella ja Mariaga kokku. Nad läksid Habibi. Ma läksin ka. Ma polnud varem Habibis käinud. Võtsime vesipiibu siis. Piparmündi ja arbuusi tubakaga. Istusime siis seal. Maria tegi siidrit välja. Tšill. Siis saatsin nad Feel Goodi ära. Seal oli Tõnis Mägi ja Chalice'i kontsert. Siis läksin koju. Ja siis kutsus Brian mind punkerisse. Seal oli 27 brotherhoodi mingi pidu. Ta kirjutas mulle, et Where you at? You should be here. Tons of people here. Call when you arrive. Ja see oli suht kõik. No more information. Non needed. Niisiis, bikeritega pidu. Jee. Suht kapid olid seal jah. Sai siis joodud ja kopse rikutud ja veidi tantsitud ja näideldud ja tutvusi tehtud ja tõsist juttu ka räägitud. Brian tegi mulle ettepaneku. Nagu Selles mõttes et jah.... Küsis, kas ma tahan ühes projektis osaleda. Projektiks oleks mina. Teha minust old school punk rock girl, who would be the coolest girl in Estonia and then go global. Connected with music. Aga siis ma pean tegema kõike, mida nad mul käsevad teha ja pmst pühendama mingi 10 aastat sellele. Ma ei tea, mida teha. Seda on keeruline seletada, mis see täpsemalt on. Eniveis. Eks näis. Esmaspäeval teeme proovi orsmthng. Koju jõudsin kell 8 pmst. Rääkisime Ristoferiga veel igast asju. Kahtlaseid asju. Ta may be teeb mulle varsti ühe needi juurde. ihihihh. Rääkisin Mariaga ka. Kui ta saab nõelad endale, siis teeme mulle tätoka ka ära kunagi. cool.
Mu kõht on nii täis. Seda juhtub harva. Käisime tuleva isadepäeva puhul vanaemal ja vanaisal külas. Onu Jaanus ja Leila olid ka. Pluss siis veel Arabella ja Taaniel. Süüa sai. juua ka. Ma ei suuda kaua sellises seltskonnas olla. See on kuidagi ahistav. Tahaks karjuda.
Sain ansambli proovis täna oma DVD kätte. Selle, kus on peal see asi, mille filmivõtted, meil suve alguses olid. Teise ansambli lood on ka seal peal. Homme vaatan. Täna on nii uni.
Tho seltskond kutsus välja. Kes seal siis olidki..Tõnis, Philips, Tauno keegid veel. Tahaks minna küll, aga ma olen päriselt nii väsinud. Väga. Kohe kukun.
Uni

Pigem õudne lõpp kui lõputu õudus.

Mõtlema panevad sõnad.
Või siis: Pigem lõputu ilu kui ilus lõpp.
Väga liigutavad pildid: http://meeldib.ee/2013/11/30-voimsaimat-fotot-mis-kunagi-pildistatud/#axzz2jzWdxWCm Vaadake ja nutke.
Koolis oli kohtumine tähtsate kultuuri tegelastega. Paavo Nõgene ja Helen Sildna. Suht khuul oli.
Esinemine oli. Enne seda sõime Stellaga minu pool pitsat ja vaatasime mu uue armastuse videosid. Sellest hiljem. Siis tegime musid punaseks ja läksime Hämasse. Esinesime kooriga muusikaõpetajatele. Mõnus oli. Härmas on nii hea saal. Hea akutikaga. Hea oli laulda. Ma isegi ei põdenud väga oma soolo pärast. Kah mul soolo...pffft. Aga jahh. Siis jooksin ruttu kodust läbi, sest ma läksin sinna ju oma miniseliku ja super kõrgete kontsadega, aga ma ju ometi ei mõelnud, et ma pean Urgu ka minema, niisiis jooksin kodust läbi toppisin püksid ja pluusi kotti ja jooksin Urgu. Jäin hiljaks veits, aga no ma hoiatasin ette. Tegime grupi kaheks. Need grupid, kellega me näidendeid tegema hakkame. Ma olen vanemas ehk tudengite grupis. Jee. Tegime narratiivi. Oiiii. See on midagi sellist : http://www.youtube.com/watch?v=FHzOmcxNefA Et siis on kaks näitlejat, neil antakse koht või isikud või siis see, mis juhtus (enamasti on see nii, et üks on varas ja teine detektiiv). Esimene räägib oma mõtetest..nt. see oli 5 aastat tagasi, kui ta varastas mu pastaka ja nüüd ma leidsin ta lõpuks... ja siis nad hakkavad stseeni tegema vahepeal rahvale oma mõtteid öeldes. Kõik on impro. See peab olema naljakas ja etteaimamatu. Sa saad teisele vabalt käkki keerata..nt. .. ta seisis seal poes, millegi pärast polnud tal pükse jalas...ja automaatselt pole teisel siis pükse jalas. See tundub lihtne, aga tegelikult see on niiiiii raske. Sa pead pmst improma kahte liini, seda, mis toimub ja seda, mida sa mõtled. See ei tohi venida ja kohapeale seisma jääda, mida kahjuks meil koguaeg juhtub. enivei jah. See Whose line is it anyways..seal on üldse palju selliseid asju, mida meie ka teeme. Põnev. Aga lhtsalt nemad on nii head, tundub, et see oleks nagu käkitegu...issand, kui raske see tegelikult on.
Surnud beebide eesnahad. .. midagi Urust.
Eniveis.
Olen nüüd kodus ja jään kohe magama. Ma olen nii väsinud. Homme on ajalugu. Kontrolltöö. Suur. Ja ma ei oska mitte midagi. Ja ma ei jõua õppida. Õpetaja pani terasse materjale üles. MILJON!! Nagu päriselt. Lõputult materjali. Ma vist ei saa väga head hinnet. Ma lihtsalt jään kohe magama. Ma ei suuda keskenduda õppimisele. Sabotöör olen ka muidugi vaimustav, aga ikkagi.
Räägime siis mu uuest armastusest...heh.
Tegelt on nii, Sander näitas mulle eile neid videosid. VAIMUSTAV!!! Päriselt. See pole võimalik. Nii hea!!!! Ok, no mida ma keerutan nagu härjapõlvlane ümber ektoplasma...ära küsi... armasus on üks grupp..Pentatonix. Nad on a capella ansambel ja teevad erinevaid covereid. Haige. Uskumatu, mida saab inimene oma pilliga teha. Ehk siis oma keha ja häälega. Ma ei saa öelda, et ainult oma hääle või suuga, sest heli tekitatakse kogu kehaga, vähemalt siis ülakehaga. Tervest kehast sõltub see hääl, mis sinust väljub. Aga see on juba teine teema, millest võiks rääkida. Eniveis. Kas tõesti on võimalik laulda nii hästi. Nii kõrgelt-meesterahvas. Nii täpselt. Ja nii madalalt ja ilust ja perfektselt-see bassilaulja....oumaigaad... Love him.
Kindlasti vaadake nende videosid. PÄRISELT!!! Nad võitsid koos Lindseyga ka youtube auhindade jagamisel parima coveri, looga radioactive. Super khuul. Panen ühe loo siia ka...ma ei tea, millist valida. Äkki panen selle, mida ma esimesena kuulsin. Samas nad on seal hoopis teistsugused, sest see on no muusikavideo ja puha, aga lõpus nad räägivad veits juttu ka ja seal nad on normaalsed, niiet siis näeb, millised nad päriselt on. Piik kahtlane jutt. Ma ei saa ise ka aru. Magan otsapidi. Eniveis. Khuul. Ja see bass. ..saödfhSÖFHAÖSHFÖA.. selle jaoks pole sõnu.
Otsustasin just, et panen kaks videot. See, mida ma nägin esimesena ja siis selle, mis on lihtsalt fantastiline. eeem. jah.
Side lõpp

Great stuff! Love it!

Iu, tomatikoored

Sander feilis. Nii toredalt naljakas oli. Me vahel keerame kahekesi ära ja siis naerame täiega. Kaks lolli. Nii vaimukat lolli.
Olen tubli, sain raamatu läbi ja vastasin täna ära ka. Eks näis, mis hinne tuleb. Terve klassi peale oli raamat loetud kuuel inimesel. Saate aru? Ajuvabadus.
Joonistasin oma pilti veits edasi. Õigemini varjutasin.
Homme on meil koolis kohtumine kahe kuulsa inimesega. Üks oli mingi naisterahvas, ma ei mäleta nime, ja teine on Paavo Nõgene. Meil kästi hästi palju küsimusi küsida.
Homme on esinemine ka. Miina Härmas mingil muusikaõpetajate asjal, konverents või midagi. Üle riigi tulevad muusikaõpetajad kokku ja valitud koorid esinevad. Ma olen valitud kooris. Pweiiip. Jään vist Urgu hiljaks.
Eile oli Urus  lahe. Tegin narratiivi. Ja siis tegime pildialbumit. Olin pildis, jutustati Harry Pottery lugu ja siis lampi haaras Ilmar mu sülle... huvitav. Veits ehmatasin, aga pohh, impro, just go with it.
Reedel on koolis etluskonkurss. Lapsed loevad luuletusi. Mina olen žüriis. Olen tähtis. Jeeee.
Aapo kutsus sünnipäevale. Üks näitejuhtidest. Kostüümikas. Pean olema mingi valitseja. Keeruline. Aga tundub fun. Olen kuulnud, et Aapo peod on eepilised. Something to look forward to.
Well.
Sander proovis teha browni in a mug...ei õnnestunud. Ei soovita ka eriti. Pointless.
Šokeerisin ennast ja teisi...mul oli täna seljas roosa kampsun. Jep. Jube jube jube.
Mu päeviku peal on rohkem super attacki, kui kuskil mujal. Bioloogia õpetaja kommenteeris mu barankat.
Jahe on.
Peaks midagi tarka tegema.
Mu toas on hämar.
Kenat õhtust aega.

Sandri aknalaual Sandri kasvatatud tomatikoorega minitomatid:

Tonight we'll bring the dead to life.

Suht vähe publikut oli. Aga noh suht ok. Ühes loos ei saanud ma lehte keeratud ja siis Mari keeras, aga umbes pool lehekülge hiljem. Kolistasin niisama.
Mängisin viiulit. Tuli välja isegi. Liimisin oma päevikule jälle igasuguseid asju külge. Nt. ühe katkise märgi, lukupea, pastaka vedru, tiku, mingi plasik rõnga, lapiku mängunupu, joindi paberite tuusti. Mõtlesin, et liimiks ühe baranka ka sinna. Aga miks mitte. ... Liimisin baranka päeviku peale. See nüüd kuivab. See on mooniseemnetega rõngik. Heh. Ma pean ülehomseks raamatu läbi saama. Lugeda on veel...115 lehekülge. Olen oma graafikust tublisti maas. Mu laualamp ei tööta enam hästi. Vilgub, nagu mõnes õudusfilmis.
Vaatasin Triinaga Frankenweeniet. Ta läks lõpus jumala hüsteeriasse. Nuttis ja puha. "Sparky..eiii!!! Wäääää!" Norm. Peaks lugema. Teen seda.
Mu laud kuhjus asjade alla:

Valu, mida tunned täna, on tugevus, mida tunned homme.

Olen õudsalt silmakirjalik. Egoistlik. Õel. Kriitiline. Kuri. Vastik. Kommenteerin tihti inimeste välimust. Hindan neid valede mõõdupuudega. Jälestan neid. Vihkan. Mõnitan. Mitte küll avalikult. Ikka omaette. Enda mõtetes. Enamasti. Tunnen vastikust nende positiivsete inimeste suhtes. Nende suhtes, kes naeravad ja on õnnelikud. Päriselt õnnelikud. Räägivad oma sõprade ja sõbrannadega. Naeravad. Käivad pidudel. On koos oma väljavalituga. Lihtsalt ajab õeluse peale. Aga tegelikult olen ma nende peale kade. Ma olen lihtsalt nii kade. Mitte otseselt selle peale, et neid on palju sõpru või tuttavaid. Vaid selle peale, et nad on õnnelikud. Lihtsalt õnnelikud. Olen ise niivõrd kibestunud. Pettunud. Ma ise ei aita ennast. Kuidas nad saavad olla nii õnnelikud? Nii vabad? Positiivsed? Toredad? Head? Enamus selliseid on toredad ja head. On ka erandeid. Ma vihkan ja kadestan neid. Kus ma läksin valesti?

Üksindus

Üksindus. See võib olla nii füüsiline, kui vaimne.
Füüsiline üksindus on see, kui oled tõesti nähtavalt üksi. Sinu ümber ei ole kedagi teist. Aga sa tunned end hästi. Sa oled lihtsalt omaette. Tegeled oma asjadega. Kõik on iseeneset korras.
Vaimne üksindus on see, kui sa isegi ei pruugi üksi olla. Oled ümbritsetud inimestest, kuid tunned end siiski üksi. Arvad, et keegi ei mõista sind või siis ei ole päriselt sinuga. Ei ole nagu päriselt samal lainel. Isegi, kui keegi kuidagi nagu jõuaks sinna punkti, tõukad sa ta instinktiivselt eemale, sest sa arvad, et see ainult tundub nii. Ainult tundub, et see keegi mõistab. Sa ise süvendad enda üksindust. Lihtsalt ei lase inimesi ligi. Ei lase ennast aidata.
On ka combo, et sa oled vaimselt nii üksi ja ka füüsiliselt. Istud oma toas oma mõtete ja üksindusega. Kedagi ei ole su ümber. Ja keegi nagu ei mõistaks.
Aga see ei pruugi tõsi olla. Sa ise ei lase neil mõista. Näitad, et väliselt on kõik korras. Milleks muretseda? Te ju näete, et kõik on korras. Kuid sisemuses on teravad killud. Aga kuidas end aidata? Kuidas lasta end aidata? Kuidas seletada teistele, mis sinu sees toimub? See on väga keeruline. Ja selleks ei olegi kindlat moodust. Aga võiks olla. See teeks asjad palju lihtsamaks. Ja siin ongi see punkt, see Berliini müür, millest edasi ei saa. Ja siin see üksindus süveneb. Keegi ei oska aidata. Keegi ei viitsi end siduda teiste probleemidega. Endalgi ju neid küllalt. Milleks veel oma koormat raskendada? Lihtsam on eemale hoida.

Pudrune kauss

Peaks välja minema. Sirutama ennast. Maalisin täna ühe pildi lõpuni. See on mul pooleli olnud juba väga pikka aega. Ikka väga pikka aega. Mingi ligi aasta. Ok, pool aastat. Enivei, lõpetasin selle siis täna ära. Ei teagi, kuidas välja kukkus. Ei oska hinnata. Peaks veel mõned pildid ära lõpetama.
Alustasin toa veidi ümber tegemist. See on juhtumisi võimatu, sest ma ei saa midagi toas ümber tõsta. Saan ainult kardinad vahetada ja seinu dekoreerida. Niisiis teen seda, mida saan. Võtsin seinalt oma vanad pildid maha. Siis hakkasin oma teisi pilte läbivaatama, et mida seinale panna. Leidsin vähe, sest olen enamus oma uusi pilte kõik ära kinkinud. Paar leidsin, aga nendest on vähe. Niiet pean oma poolikud lõpuni tegema, et oleks, mida seinale panna. Niiet ma hakkasin poolikt lõpetama ja toa edasise uuenduseni ma ei jõudnud. Niiet mul on praegu lihtsalt tühjad kollased seinad. Skoor.
Varvastel on külm. Krõpsu tahaks.
Homme on esinemine. Ansambliga Väikeses Vanemuises. Saal on täis politseinikke. Mingi üritus, auhinnagala või konverents või mis iganes.
Kooli ei pea minema. Aga võiks, pärast esinemist. Jõuaksin vist isegi mõlemasse inglise keelde ja kehalistesse ka. Ilmselt tantsime.
Pean poes käima.
Tahaks kooki. Torti Mmmm
Mmmmoooooos
Tahan tätoveeringut. Kohe!
Äkki Maria saab mulle teha. See oleks superluks.
Nüüd pean tegema end talutavaks ja õues korra käima.
Piu

I'm the beast in you, the beast in me

Ja siis see ka:                 

Head!!!

Eile sain siis Ukuga kokku. Tšillisime veits ringi. Kuna meil ei olnud midagi teha siis olime sunnitud olema üsna tavapärase seltskonnaga ehk siis seal oli Egmond, Rem, Diana, Johanna, Ave ja kurat, mul ei tule ta nimi meelde see noh, kes torupilli mängib. Enivei jah. Siis läksime mingi hetk Krooksu. Kohale jõudsime ainult mina Egmond ja Uku. Teised kadusid kuidagi. Tegime Egmondiga staring competitionit. Siis mingi hetk jõudis veel inimesi. uku läks ära. Siis oli mingi segane suva jama. Läksime korraks Zavoodi ka. Tee peal nägin Arturit. Ta jälle ajas oma tavalist juttu oma vene aksendiga: "Sa oled nii ilus. Ohh, selline tüdruk. Miks sa oled sellistega? Ei, nad on head. Sa oled ilus...jne." Kahtlane. Nägin teda täna ka, kui ansambli proovit koju tulin. Otse omal tänaval. Ta teab nüüd, kus ma elan. :O Enivei, olime veits Zavoodis Mareki ja torupillimehega, kurat ma pean ta nime selgeks saama. Siis jõudis Stella linna ja ma läksin talle vastu. Läksime club tallinnasse. Seal oli Tanel Padar & The Sun. Oumaigaad. Tegelt me mõlemad kumki ei viitsinud eriti, uni oli. Ja no ma ei ole väga klubi inimene, samas, kui ma juba seal olen siis ma ikka olen nii et on oldud. Aga kuna uni oli ja mitte mingit ettevalmistust, siis me lihtsalt istusime seal. Natuke tantsisime. Üldse ei viitsinud enam olla ja bändi ka ei olnud veel peal. Ja palun neiud naised tüdrukud...PANGE PÜKSID JALGA!!!! Ma saan asu, et sul on maru ilus vöö ja sa tahad seda näidata, aga pane selle vöö alla püksid või seelik ka. Palun. No lõpuks tuli siis bänd peale, aga meil oli Stellaga kopp juba nii ees. Kuulasime ühe loo ära ja siis tõmbasime uttu. Ma umbes kolm korda kujutasin väga elavalt ette, kuidas ma ühele nendest kiljuvatest tõuklevatest poolpaljastest tüdrukutes lihtsalt täiega virutan. Rusikaga pikku nägu. See oleks nii lahe.
Ok, siis läks Stella tuttu ja mina liikusin ka kodu suunas, aga mulle jääb paratamatult Permuda tee peale, niiet seal siis. "MERLIN!" ja siis ma olen jälle mingis seltskonnas ja ei saa edasi liikuda. Sain jälle hunniku komplimente. Minust õhkavat positiivsust ja enesekindlust. Kohe olevat näha, et mind ei huvita teiste arvamus, olen nagu olen ja ma olen äge ja et selliseid võiks rohkem olla. Nii armas, et inimesed selliseid asju ütlevad. Teeb enesetunnet väheke paremaks. Ja sellises seltskonnas on ka hea olla, kus sa tead, et inimestel ei ole sinu vastu midagi ja et nad tahavad et sa seal oleksid. Nad päriselt ei lubanud mul koju minna. Hehh. Nägin Tõnist ka. Ta leidis jälle elu mõtte mu silmadest. Aga see läks tal kohe ka meelest. Philipsit nägin ka korra, aga ta tormas must mööda. Seadsin siis sammud kodu poole. Marek veidi takistas mind, aga siiski lõpuks jõudsin koju ka. Hommikul oli ansambli proov. Ülessaamine oli vaimustav.
Miks ma kirjutan siia selliseid asju, see on ju nii mõttetu ja kedagi ei koti, mida Merlin tegi reede õhtul. Gaad. "Aga siis on ju kungi hiljem endal hea lugeda." PPFFFTTTT
Peaks oma pildi lõpuni joonistama. Aaaa, rääkides piltidest. Ma saan nüüd Halloweeni pilte korrastada. Äkki panen siia ka siis mõne. Ok, hakkangi nüüd siis seda tegema.

Tegin midagi. Ei viitsinud eriti. Ja mul ei ole eriti võimalusi ka.
Enivei, Siis midagi neljapäevast:

Palun ärge pange nägusid ja poose ja muud sellist tähele - ma olin natuke joonud. 

Siin pole hästi nähe, aga selline mõnus verine haav oli mu kaelal. 

Olime Nelega jubedad.

     

Neid ma parem ei kommenteeri. Olin teel koju. Eeemm, jah.

Mõtlesin, et kui ma juba siin piltide paneime juures olen, siis panen mõned vanad pildid ka üles. Suvest.

Lennukist:

Peipsi ääres: 

Portugali päikeseloojang:

Et siis jah. Peaks trenni minema. Pole ammu käinud. Jään ilmselt mingi 45 minni hiljaks, aga see on suht suva.
Ok

Tikk

Võtan telefoni väga unesegaselt. Avastan, et kell on 9.20. Kurat. Ma olin äratuse kinni pannud. Nii palju siis soome keelest. "Ma muidugi jõuan hommikul soome keelde. Olen tugev eesti naine." Ohh. Enam ei ole midagi päästa - magan edasi. Vähkren. Ei saa korralikult magada. Püüan. ... Kell on umbes pool 12. Jõuaksin matemaatikasse. Võibolla isegi kunsti ajalukku. Ei hakka jamama. Vaatan voodist alla. Issakene! Milline segadus. Riided on hunnikutes. Kapp on pahupidid. Pean selle ära koristama. Ma ei suuda ennast voodist välja vedada. Magada ka ei suuda. Sunnun end voodist alla. Ohh, milline pingutus. Kedagi ei ole kodus. Lähen vetsu. Näen ennast peeglist. Oi, mu grimm on mul ikka peal. Ainult, et must huulevärv on kulunud ja haav mu kaelal on täiesti laiali. Peaks sööma midagi. Otsin Sandri arvutit, ei leia. Ilmselt võttis kooli kaasa. Võtan Rauno oma. Panen elutoa laua peale. Külmkapis on paar ülesuitsutatud kanaviinerit ja mingit täissuitsuvorsti. Päris hea hommikusöök. Hakkan oma tuba koristama. Õigemini riideid tagasi kappi panema. Neid on tõesti palju. Peaks tegema toas veidi ümberdekoreerimist. Paneks oma musta kardina üles, vahetaks pilte seina peal, üht-teist veel. Aga ma ei viitsi praegu. Istun diivani peale, söön viinerit ja vaatan facebooki üle. Võtan külmikust kausi jäätisega. Istun diivanile tagasi. Võiks filmi vaadata. Hmm. Jaa! Rocky horror picture show! Sobib. Külm on. Võtan teki peale. Film jookseb kokku. Pean kuskilt mujalt seda vaatama. Kurat, kõik on mingid nõmedad. Leidsin! Nüüd se laeb ju. Ohh, saan samal ajal siis kamina kütte panna. Mmm, sobib. Vaatan filmi edasi. Söön jäätist. Sander tuli. Triina tuli. Film sai läbi. Õhtul on Arsise proov. Uue ansambliga. Nn. poisteansambliga. Pärast saan Ukuga kokku. Eks näis, mis me siis teeme.

Midagi Rocky Horrorist:


On reede. Eile oli neljapäev. Eile oli Halloween. Mwahahahahaaaaa
Tulin Urust veits varem ära. Läksime Nelega minu poole. Enne käisime SuperAlkost läbi ja ostime paar pudelikest. Minu pool tuhnisime kappi ja otsisime kostüüme. Mul olid mingid valmis ka mõeldud, aga otsisime veel.  Tegime jookidega algust. Lõpptulemus oli päris hea. Nele oli kind off nagu surnud glamuurn vanatädi. Ta nägi päris hea välja. Mina olin pmst must kuri gooti gipsy mutt. Peale panin keebi. Nelele sai rebane kaela. Krooksus tehti meile näod. Paljudel oli nägu nagu nad oleksid peksa saanud. Haavad ja sinikad igal pool. Paljud olid näost lihtsalt valged ja veidi aukus silmad. Zombid. Nele sai ka valge näo ja punased huuled. Mina sain ka veidi heledama palge. Samuti suured mustad silmad, veidi kuldse säraga, kaelale verise haava ja hurmavad mustad huuled. Tahaksin pilte panna, aga esiteks, ei ole mul häid pilte, mingid pimedas telefoniga ainult ja teiseks, rauno arvuti ei ühendu mu telefoniga. Kunagi Sandri arvutis tegelen sellega. Noh siis olime seal ja rääkisime inimestega ja jõime õlli. Nelel hakkas korraks väga halb. Tuli mingi imelik hoog või midagi, aga õnneks see läks üle. Brianiga tšillisime ka veits. Siis keegi Arti rääkis minuga veits. Enivei huvitav oli. Mitte päris see, mida ma ootasin, aga täitsa hea. Pärast läksime Zavoodi. Seal tantsisin Marekiga. Üks tüüp hakkas meile punkte andma. Alguses andis 4. Siis andis veidi rohkem ja lõpuks ütles, et 8, sest tantsides nägi ta lõpuks meie kirge ja see töötas tantsimise kasuks. Mida iganes see siis tähendas. Rääkisime veidi Marekiga juttu ja siis ma läksin koju. Maru uni tikkus peale. Kõndisin siis kodu poole. Ma kõlisesin. Hah. Enivei hommik oli siis taoline nagu eespool detailselt kirjeldatud. Pean hakkama sättima, et minna proovi. Mis ma enda näoga peale hakkan. See näeb ikka cool välja ja ma ei raatsi seda lihtsalt maha pühkida. Aga kahtlane on minna linna sellise grimmiga, kui ei ole mingit sündmust. Enivei, pean midagi tegma.
Well, bye

Nublu

Tegin täna kolmandat õhtut järjest mata kodusetöö ära. Wow. Olen nii tubli. Aga noh see on nii lihtne ka. Heh, rikkusin kogu illusiooni ära. Te juba mõtlesite, et ma olen intelligentne. Ups.
Arutasime täna koolis jõulupeo asja. Äkki olen Tõnisega õhtujuht, kui just B klassist ei avasta keegi, et ta tahab. Siis tuleb mingi hääletus or what ever. Stiil mõtlesime, et võiks olla punk ja gläm rock. See oleks super cool. Muidugi oli ka teisi ideid.
Värvisin juukseid tsut. Ei midagi uut.
Uni on.
Raamatut olen ka jõudsalt lugenud. Arvutasin välja, et mitu lehekülge pean ma päevas vähemalt lugema, et õigeks ajaks läbi saada. Tulemus oli mingi 33. Lebo leib. Olen ennast juba edestanud. Kas selline sõna on olemas? Mul on juhe nii unine. Ma ei saa midagi aru. Oh well.
Homme on koor ja Urg. Krooksu pidu on ka. Wiihii. Sebisin täna kostüümi värgiga. Lõpuks jäi kaks varianti. Kas must kuri õel võlur/nõid (riietus oleks maani must seelik, must korsett valgete paeltega seljapealt ja must nagu kind off haldja võlukepp. See oli enne roosa, aga sandril leidus musta spreivärvi ja lillat sädelust. Üks must keep on ka, mille ma eelmine aasta klassitantsuks õmblesin. Õigemini tegin ma neid 15. ) ja siis teine variant oleks laibast pruut ( mul on üks veits nagi pitsist kreemikas kleit, sinna alla paneks veel kiiti pluuse ja ühe koheva seeliku, et ikka puhvis oleks natuke, kuigi tegelt on ikka suht ümber ja siis tüllseelik saab looriks panna.) . Suht cool värk. Näomaalingu või ni grimmi peaks kohapealt saama. Ei teagi kumb olla. Ilmselt olen ikka  kuri ja õel nõid. Saatanlik naine. Kui Nele ei mõelnud mingit kostüümi, siis võin pruudi värgi talle anda.
Jama on see, et pidu hakkab ametlikult kell 8, aga Urg kestab mul 9-ni. Mhhh. No, saabki rahvas koguneda. Aga ma loodan, et ikka näo tegijad on veel seal ja et järjekord ei ole miljon. Võiks tulla põnev ja tore õhtu. Eriti pöörfy oleks, kui võidaks baarikrediiti. Hehh.
Well. Peaks magama.
Homme on inkas kirja kirjutamine. Vaimustav.
Woohoo. Enivei.
Uni on.
Sander saatis lõpuks Lennartile saksamaale paki ära. No tubli on.
Ok. Tuttu
Head ööd

Me juba tegime tabeleid

Keegi ei tule minuga Krooksu.


Miks mind keegi ei armastaaa??????
Ma ei jõua siin koolis enam olla. Päästke mind!!!
Väitlesin täna. Woohhooo
Pooled mu kommid söödi ära. Õues on mingi torm. Täna on koor ja Urg.
Plääääääää
Düüüd, ma ....ahh, ma ei teagi. Mida ma vingun!?!?!


Pffftttt.
Laura, küsis, et mis mu käel juhtus.
Oh well.
Hahahahahahahahahahahahahahahahahahhaaaaaaaahaahahahaa
Kõik on korras.
Tegelt ka.
Mul pole vaja ju vinguda. Mul on kõik okei. Katus on pea kohal ja söök on pmst nina all. Vahel. Hehh. Midagi ikka. Mu pere on terve. Füüsiliselt ja pealt vaadates. Sügavamale ei tasu vaadata. Seal võib mingeid lõikehaavu kildudest saada. Hehh. Enivei. Pole probleemi.
Lets stay positive!
Woohoo.
10 minni tunni lõpuni.
Mu kommid said otsa. :(
5 minni lõpuni.
JEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE..
Nele tuleb minuga Krooksu Halloweenile!!!!! I LOVE YOU!!!!!
Nii tore. Stella pääses. :D
1 minut.
Jee.
Ok
tsau

Blooooooddddd

Ma veritsen. Mida?
eeem. Okei. Never mind.
Joonistasin veits.
Väike sneek a peek :

Loodan, et siit ei ole väga midagi aru saada. See on väga väga VÄGA poolik.

MA PEAN RAAMATUT LUGEM!!!! Miks ma seda ei tee???? Ma ei suuda.

Homme on Urg. Ohohohhoo. Mis me küll teeme? Kes kohal on? Mul on alati enne Urgu mingi ärevus. Nagu veidi hirm. Ma nii kardan feilida. OeishfföoaishdäioSDBV.  jube jube. 

See hakkas just käima. 

Kunagi kuulasin täiega James Blunti. Hehh. Tal on head lood. Mõnusad. 

Uku hakkas minuga üle pika aja rääkima. Pffft. Mis üle pika aja. Me rääkisime kunagi juunis viimati. Käisime koos näitemängulaagris. Huvitav. Ta tahtis kokku saada. Välja minna või midagi. Eks näis. 

Tahan juukseid värvida. Aga mul ei ole värvi. Jama.

Kell on nii palju juba. 

Tahaks süüa midagi. 

Lähen otsin.

Pea hakkas valutama. 

Äkki saaks veel sitemini olla ja minna. 

Wiihii. 

Kolm hüüumärki

Mingi ime on juhtunud: Sandri arvuti töötab nii nagu peab. Ma saan siin kirjutada. Je.
Olen nii tüdinud. Tülpinud. Väsinud.

Self five. Olen tubli. Tegin väitluse asja veel. Siis tegin inka töövihiku ära. Ja oodake nüüd....trummipõrin...Merlin tegi matemaatika kodusetöö ära! WOW, I know.
Peaks raamatut lugema.
Ma ei käinud eile Krooksus. Böö.
Tahan minna neljapäeval sinna Halloweeni peole või no asjale. See pole pidu. Palun tulge keegi minuga. Ükskõik, kes! Ma tean, et loll päev jne. Aga ikkagi. I'm desperate.
Otsustasin juukseid kasvatada veits. Ei kujuta ette, kas õnnestub. Sest enamasti, kui mul on mingi kahtlane tuju ja mul on igav või ma tahan õudaslt midagi muuta, siis ma lihtsalt lõikan juukseid. Hahh.
Tahan laulda. Jep. Võtan kitarri ja laulan. Äkki läheb tuju paremaks. Võiks.
Joonistada tahan ka. midagi sürri ja kurba ja sügavat ja täiesti out of mindi. Hehh.
Ma ei kujuta ette, miks ma nii mõttetuid postitusi teen. Gaad.
Ma tegin ju iseendaga kokkuleppe, et aitab sellest crapist. Et ainult mingi mõttega tekst, midagi filosoofilist, tarka, sügavat, aga no ei. No jah. Ma pean ju ennast kuidagi välja elama ja kellegiga rääkima. Olgugi see siis arvuti. Kelle teisega mul ikka rääkida on. Pffft. Skoor.
Well bye

Nii loll

Nii loll. Nii loll. NII LOLL. Nii loll mees.
Nii kohutavalt loll.
Nii loll mees.
KOHUTAVALT LOLL.
Väga loll. Väga loll mees.
Loll.
LOLL!!!!!

Ämblik

Tegin oma checklisti peaaegu lõpuni. 

Come on skinny love, what happened here?

Olen Rauno arvutis. Saan siin panna videosid ja värke. Aga üks video, mida tahtsin panna on  Sandri arvutis, niiet ma ei saa seda ikka veel siia panna. Panen mingi laulu: 

Sobib. 

Lähen võibolla varsti Krooksu. Seal on neljapäeval ehk siis Halloweenil mingi Halloweni pidu. Kostüümid ja värgid. Tahaks ka minna, aga ma ei taha minna üksi. No ja see on ju neljapäeval. Reedel kool ja puha. Aga pohh see. Palun tulge keegi minguga Krooksu Halloweeni peole. 

https://www.facebook.com/events/1462755137282835/

Aitäh.

Joonistan päevikusse ämblikut. 

Jooistasin. Pooleli jäi. 

Vahetasin voodilinad ära. Kõik on sinine nüüd. 

Tegin maniküüri.

Vaheaeg sai ruttu läbi. Kahju.

Save me, before I drown.

Praktilisetöö juhendaja tahab, et ma kirjutaksin sonette. Ta ütles, et ma prooviks kirjtada haikusid ja sonette. Haikusid kirjutasin. Saatsin talle nüüd oma töö ära. Ta kirjutab vastu, et proovi sonetti kirjutada. Ma ei oska. 

Ma ei taha.

See on minu luulekogu, see on minu looming, see on see, mida mina tahan kirjutada ja ma ei taha sonette kirjutada. 

Böö.

Tühi tunne on.   

Varvastel on külm. 

Pean oma hinnetega midagi peale hakkama. Ma ei tohi ennast nii käest ära lasta. Aga ma ei saa midagi teha, kui 3 on minu jaoks piisav. Okei teatud ainetes mitte, kuid siiski. Olen nii halb. Tõestage vastupidist.

Tahan suve.

Mulle meeldivad mu küüned. 

Need on ilusad. Ja teravad. Nendega saab haiget teha. 

Eile leiti kõrvalt korterist laip. 

Põnev. 

Varem põgeneti mu eest, aga nüüd juba surrakse mu ümber. 

Vaimustav.

Tegin uue playlisti Spotifysse.
Külm on. Mu silmad kipitavad.
Keerasin hunniku jointe endale valmis.
Lõpetan oma ämbliku ära.
Kena ööd.

Shake that aga

Asdfmovie 7 tuli välja. Woohooo. I wanna die.
Käisime eile Stellaga natuke linnas.
Mis teema on vene meestega?
Everybody do the flop!
Pean tänase checklisti ära tegema. Sain pool tehtud ja siis ma täiendasin seda, niiet palju on veel teha.
Miks ma ei saa tellefoniga videosi panna????
Rauno telefon helises. Ta magab. Ma ei osanud ta telefoni vastu võtta.
Helistan Sandrile, et näha, kas ma tema oma oskan.
Hellooo!

Heinakuhja kummitus

Olin eile umbes kell 2, vb isegi natuke hiljem, väga purjus. Ma ei sa aru, mida ma selle õluga üldse mähin, kohe viina ja siis jääb Merlin ka ikka täis. Lahkusin Krooksust sõnagi lausumata, sest ma ei suutnud lihtsalt. Avastasin just, et olin koduteel pilti teinud. Panen lõppu, sest telefoniga ei saa muud moodi. Suht pointless.
Tegin kunsti. Kitarri peale. Kunagi ammu mul oli ka, aga tolle võtsin suht tükk aega tagasi maha. Tegin nüüd uue. Kavandi pildi panen lõppu.
Tanel kutsub linna. Ei viitsi. Tahan magada. Enne võiks tegelt joindil käia. Ja sius tuttu. Ma ei näe isegi talutav välja. Ei kisu linna. Ilmselt seal oleks mul sitaks rahvast, aga ma lihtsalt ei viitsi.
Proovisin täna oma tööd lõpetada. Feil. Keskendumisraskused. Olen liiga osav saboteerija.
Pole ammu midagi pikka ja diipi sügavat ja masendavat kirjutanud. Ega praegu ka ei tule. Kõik kisub jälle sinna samasse auku. Jee.
Ok. Uni on.

Koerakuut

Kirjutasin täna oma praktilist tööd. Sain päris palju tehtud. Ainult kokkuvõte veel. Olen tubli.
Eile läks veits lappama. Nele oli Tallinnas ja Anna Lea ei viitsinud ikka välja tulla. Niisiis olin alguses Rivoa Pirol. Siis tuli veel mingi hunnik kutte. Suht tšill oli. Mingi aeg jõudis Stella ka linna. Olime veits Pirol veel ja siis läksime Rüütlisse. Nägime Ingmarit ja Andreast. Tšillisime Stellaga siis nendega, sest teised läksid ära. Istusime Kivis veits ja värki. Zavoodis käisime ka. Kaotasin oma head nahkkindad ära. Pärast Möku ees nägime Brianit ka. Andu sai talt öömaja. Olime veits linnas ja siis viisime Andu punkerisse. Inks läks juba varem minema. Pärast käisime Stellaga veel Fastersis. Koju jõudsin mingi veerand kuus.
Raamatukogus käisin ka mingipäev. Üleeile vist. Maksin oma hiigel viivise ära.
Nüüd istun Emajõe ääres ja ootan Uru proovi.
Ma pean nüüd koguaeg telefoniga kirjutama, sest Sandri arvuti paneb näkku. Rauno oma ma ei viitsi võtta.
Külm on.
Peaks varsti minema hakkama.
Pime on juba.
Keegi tahtis mu juukseid endale. Ei anna.
Ok, hakkan vaikselt astuma.

Nii nii nii

Naudin Bachi ja kamina tuld.
Kirjutan oma tööd. Praktilist tööd. Muuseas haun plaane õhtuks.
TAHAN PIDU. ALKOHOLI(nii, et mulle ka midagi ikka mõjuks). LAHEDAID INIMESI. HULLU. MÖLLU.
On seda palju palutud? Mulle tõesti kuluks ära. Ausalt. Suht sitt seis on.
Aaaaahggghhggrgddgcjvhhhhhh!!!!!
Mu pea valutab.
Aaahhh, viiuli kontsert. Mmmm. Hea
Peaks tööd edasi tegema.
Öö hakul linna. Ilmselt siis Stella ja Anna Leaga. Eks näis, mis saab. Pfftt. Okei

Kõik on nii halb

Gfhg

Sandril oli päeval filmikas. Suht ok.
Käisin jalutamas. Emajõe ääres. Istusin rannas kiigu pea, ma ei kujuta ette, kui kaua. Jäin nagu transi. Oma mõtete ja muusikaga. Väga imelik oli. Niiske.
Uru proov oli ka täna. Suht rahulik.
Pärast läksime Annikaga Jazz clubi korraks. Või no nägime kontserdi lõppu. Sõitsime veits Siimuga ringi ja siis koju. Tahtsin küll täiega linna minna, aga üksi oleks maru sant olnud. Niisiis suren kodus. Uni on tegelt.
Mul on banaani.
Homme võiks välja minna. Klubbi? Zavvi!? Hehh. Eks näis.
Juba mõnda aega olen tahtnud korralikult nina täis tõmmata. Purju. Aga noh pole õnnstunud. Liiga vähe alkoholi.
Kurat.
Sitt

Tahan kellegiga välja minna.

Vajan kalli.

Olen nunnu

Ma ei saa Sandri arvutis blogi kirjutada, sest sa arvutis on mingi viirus ja kõik on mingit reklaami täis, niiet ta ei lase mul kirjutada. Jeeee.
Vaatan Robin Hoodi multikat. Seda, kus ta rebane on. Nii nunnu.
Käisin Sannuga linnas. Olime seal sada aastat. Sõime sõõrikuid ja jõime kohvi. Ostsin rohelised ketsid endale.
Vahva.
Sannu tegi kooki.
Peaksin tegema salomon burgereid. Mingid fancyd kalapulgad.
Homme voorib siia kell 10 hommikul mingi sandri rahvas. Vaatavad filme. Kell 10 hommikul!?!?!! Ma vist ei saa magada.
Tahan Joyce juurde. Nii väga.
Kedagi ei ole enam alles.
Peale Stella, aga temaga ei saa ka koguaeg suheda või nagu ma ei oska seletada. Sander ka. Aga temaga ka ei saa.
Keeruline.
Kuhu kõik kadus?
Tina tuhka.
Vaimustav.
Oivaline.
Vapustav.
Suurepärane.
Fantastiline.
Perfektne.
Brilliantne.
Koooooki!!! Nämmmm
Tegime Sandriga Jyskis nalja. Magasime voodites ja valisime mööblit. Jeee
Enda telefoni sain ainult ühe pildi...meie magamas: