Nublu

Tegin täna kolmandat õhtut järjest mata kodusetöö ära. Wow. Olen nii tubli. Aga noh see on nii lihtne ka. Heh, rikkusin kogu illusiooni ära. Te juba mõtlesite, et ma olen intelligentne. Ups.
Arutasime täna koolis jõulupeo asja. Äkki olen Tõnisega õhtujuht, kui just B klassist ei avasta keegi, et ta tahab. Siis tuleb mingi hääletus or what ever. Stiil mõtlesime, et võiks olla punk ja gläm rock. See oleks super cool. Muidugi oli ka teisi ideid.
Värvisin juukseid tsut. Ei midagi uut.
Uni on.
Raamatut olen ka jõudsalt lugenud. Arvutasin välja, et mitu lehekülge pean ma päevas vähemalt lugema, et õigeks ajaks läbi saada. Tulemus oli mingi 33. Lebo leib. Olen ennast juba edestanud. Kas selline sõna on olemas? Mul on juhe nii unine. Ma ei saa midagi aru. Oh well.
Homme on koor ja Urg. Krooksu pidu on ka. Wiihii. Sebisin täna kostüümi värgiga. Lõpuks jäi kaks varianti. Kas must kuri õel võlur/nõid (riietus oleks maani must seelik, must korsett valgete paeltega seljapealt ja must nagu kind off haldja võlukepp. See oli enne roosa, aga sandril leidus musta spreivärvi ja lillat sädelust. Üks must keep on ka, mille ma eelmine aasta klassitantsuks õmblesin. Õigemini tegin ma neid 15. ) ja siis teine variant oleks laibast pruut ( mul on üks veits nagi pitsist kreemikas kleit, sinna alla paneks veel kiiti pluuse ja ühe koheva seeliku, et ikka puhvis oleks natuke, kuigi tegelt on ikka suht ümber ja siis tüllseelik saab looriks panna.) . Suht cool värk. Näomaalingu või ni grimmi peaks kohapealt saama. Ei teagi kumb olla. Ilmselt olen ikka  kuri ja õel nõid. Saatanlik naine. Kui Nele ei mõelnud mingit kostüümi, siis võin pruudi värgi talle anda.
Jama on see, et pidu hakkab ametlikult kell 8, aga Urg kestab mul 9-ni. Mhhh. No, saabki rahvas koguneda. Aga ma loodan, et ikka näo tegijad on veel seal ja et järjekord ei ole miljon. Võiks tulla põnev ja tore õhtu. Eriti pöörfy oleks, kui võidaks baarikrediiti. Hehh.
Well. Peaks magama.
Homme on inkas kirja kirjutamine. Vaimustav.
Woohoo. Enivei.
Uni on.
Sander saatis lõpuks Lennartile saksamaale paki ära. No tubli on.
Ok. Tuttu
Head ööd

Me juba tegime tabeleid

Keegi ei tule minuga Krooksu.


Miks mind keegi ei armastaaa??????
Ma ei jõua siin koolis enam olla. Päästke mind!!!
Väitlesin täna. Woohhooo
Pooled mu kommid söödi ära. Õues on mingi torm. Täna on koor ja Urg.
Plääääääää
Düüüd, ma ....ahh, ma ei teagi. Mida ma vingun!?!?!


Pffftttt.
Laura, küsis, et mis mu käel juhtus.
Oh well.
Hahahahahahahahahahahahahahahahahahhaaaaaaaahaahahahaa
Kõik on korras.
Tegelt ka.
Mul pole vaja ju vinguda. Mul on kõik okei. Katus on pea kohal ja söök on pmst nina all. Vahel. Hehh. Midagi ikka. Mu pere on terve. Füüsiliselt ja pealt vaadates. Sügavamale ei tasu vaadata. Seal võib mingeid lõikehaavu kildudest saada. Hehh. Enivei. Pole probleemi.
Lets stay positive!
Woohoo.
10 minni tunni lõpuni.
Mu kommid said otsa. :(
5 minni lõpuni.
JEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE..
Nele tuleb minuga Krooksu Halloweenile!!!!! I LOVE YOU!!!!!
Nii tore. Stella pääses. :D
1 minut.
Jee.
Ok
tsau

Blooooooddddd

Ma veritsen. Mida?
eeem. Okei. Never mind.
Joonistasin veits.
Väike sneek a peek :

Loodan, et siit ei ole väga midagi aru saada. See on väga väga VÄGA poolik.

MA PEAN RAAMATUT LUGEM!!!! Miks ma seda ei tee???? Ma ei suuda.

Homme on Urg. Ohohohhoo. Mis me küll teeme? Kes kohal on? Mul on alati enne Urgu mingi ärevus. Nagu veidi hirm. Ma nii kardan feilida. OeishfföoaishdäioSDBV.  jube jube. 

See hakkas just käima. 

Kunagi kuulasin täiega James Blunti. Hehh. Tal on head lood. Mõnusad. 

Uku hakkas minuga üle pika aja rääkima. Pffft. Mis üle pika aja. Me rääkisime kunagi juunis viimati. Käisime koos näitemängulaagris. Huvitav. Ta tahtis kokku saada. Välja minna või midagi. Eks näis. 

Tahan juukseid värvida. Aga mul ei ole värvi. Jama.

Kell on nii palju juba. 

Tahaks süüa midagi. 

Lähen otsin.

Pea hakkas valutama. 

Äkki saaks veel sitemini olla ja minna. 

Wiihii. 

Kolm hüüumärki

Mingi ime on juhtunud: Sandri arvuti töötab nii nagu peab. Ma saan siin kirjutada. Je.
Olen nii tüdinud. Tülpinud. Väsinud.

Self five. Olen tubli. Tegin väitluse asja veel. Siis tegin inka töövihiku ära. Ja oodake nüüd....trummipõrin...Merlin tegi matemaatika kodusetöö ära! WOW, I know.
Peaks raamatut lugema.
Ma ei käinud eile Krooksus. Böö.
Tahan minna neljapäeval sinna Halloweeni peole või no asjale. See pole pidu. Palun tulge keegi minuga. Ükskõik, kes! Ma tean, et loll päev jne. Aga ikkagi. I'm desperate.
Otsustasin juukseid kasvatada veits. Ei kujuta ette, kas õnnestub. Sest enamasti, kui mul on mingi kahtlane tuju ja mul on igav või ma tahan õudaslt midagi muuta, siis ma lihtsalt lõikan juukseid. Hahh.
Tahan laulda. Jep. Võtan kitarri ja laulan. Äkki läheb tuju paremaks. Võiks.
Joonistada tahan ka. midagi sürri ja kurba ja sügavat ja täiesti out of mindi. Hehh.
Ma ei kujuta ette, miks ma nii mõttetuid postitusi teen. Gaad.
Ma tegin ju iseendaga kokkuleppe, et aitab sellest crapist. Et ainult mingi mõttega tekst, midagi filosoofilist, tarka, sügavat, aga no ei. No jah. Ma pean ju ennast kuidagi välja elama ja kellegiga rääkima. Olgugi see siis arvuti. Kelle teisega mul ikka rääkida on. Pffft. Skoor.
Well bye

Nii loll

Nii loll. Nii loll. NII LOLL. Nii loll mees.
Nii kohutavalt loll.
Nii loll mees.
KOHUTAVALT LOLL.
Väga loll. Väga loll mees.
Loll.
LOLL!!!!!

Ämblik

Tegin oma checklisti peaaegu lõpuni. 

Come on skinny love, what happened here?

Olen Rauno arvutis. Saan siin panna videosid ja värke. Aga üks video, mida tahtsin panna on  Sandri arvutis, niiet ma ei saa seda ikka veel siia panna. Panen mingi laulu: 

Sobib. 

Lähen võibolla varsti Krooksu. Seal on neljapäeval ehk siis Halloweenil mingi Halloweni pidu. Kostüümid ja värgid. Tahaks ka minna, aga ma ei taha minna üksi. No ja see on ju neljapäeval. Reedel kool ja puha. Aga pohh see. Palun tulge keegi minguga Krooksu Halloweeni peole. 

https://www.facebook.com/events/1462755137282835/

Aitäh.

Joonistan päevikusse ämblikut. 

Jooistasin. Pooleli jäi. 

Vahetasin voodilinad ära. Kõik on sinine nüüd. 

Tegin maniküüri.

Vaheaeg sai ruttu läbi. Kahju.

Save me, before I drown.

Praktilisetöö juhendaja tahab, et ma kirjutaksin sonette. Ta ütles, et ma prooviks kirjtada haikusid ja sonette. Haikusid kirjutasin. Saatsin talle nüüd oma töö ära. Ta kirjutab vastu, et proovi sonetti kirjutada. Ma ei oska. 

Ma ei taha.

See on minu luulekogu, see on minu looming, see on see, mida mina tahan kirjutada ja ma ei taha sonette kirjutada. 

Böö.

Tühi tunne on.   

Varvastel on külm. 

Pean oma hinnetega midagi peale hakkama. Ma ei tohi ennast nii käest ära lasta. Aga ma ei saa midagi teha, kui 3 on minu jaoks piisav. Okei teatud ainetes mitte, kuid siiski. Olen nii halb. Tõestage vastupidist.

Tahan suve.

Mulle meeldivad mu küüned. 

Need on ilusad. Ja teravad. Nendega saab haiget teha. 

Eile leiti kõrvalt korterist laip. 

Põnev. 

Varem põgeneti mu eest, aga nüüd juba surrakse mu ümber. 

Vaimustav.

Tegin uue playlisti Spotifysse.
Külm on. Mu silmad kipitavad.
Keerasin hunniku jointe endale valmis.
Lõpetan oma ämbliku ära.
Kena ööd.

Shake that aga

Asdfmovie 7 tuli välja. Woohooo. I wanna die.
Käisime eile Stellaga natuke linnas.
Mis teema on vene meestega?
Everybody do the flop!
Pean tänase checklisti ära tegema. Sain pool tehtud ja siis ma täiendasin seda, niiet palju on veel teha.
Miks ma ei saa tellefoniga videosi panna????
Rauno telefon helises. Ta magab. Ma ei osanud ta telefoni vastu võtta.
Helistan Sandrile, et näha, kas ma tema oma oskan.
Hellooo!

Heinakuhja kummitus

Olin eile umbes kell 2, vb isegi natuke hiljem, väga purjus. Ma ei sa aru, mida ma selle õluga üldse mähin, kohe viina ja siis jääb Merlin ka ikka täis. Lahkusin Krooksust sõnagi lausumata, sest ma ei suutnud lihtsalt. Avastasin just, et olin koduteel pilti teinud. Panen lõppu, sest telefoniga ei saa muud moodi. Suht pointless.
Tegin kunsti. Kitarri peale. Kunagi ammu mul oli ka, aga tolle võtsin suht tükk aega tagasi maha. Tegin nüüd uue. Kavandi pildi panen lõppu.
Tanel kutsub linna. Ei viitsi. Tahan magada. Enne võiks tegelt joindil käia. Ja sius tuttu. Ma ei näe isegi talutav välja. Ei kisu linna. Ilmselt seal oleks mul sitaks rahvast, aga ma lihtsalt ei viitsi.
Proovisin täna oma tööd lõpetada. Feil. Keskendumisraskused. Olen liiga osav saboteerija.
Pole ammu midagi pikka ja diipi sügavat ja masendavat kirjutanud. Ega praegu ka ei tule. Kõik kisub jälle sinna samasse auku. Jee.
Ok. Uni on.

Koerakuut

Kirjutasin täna oma praktilist tööd. Sain päris palju tehtud. Ainult kokkuvõte veel. Olen tubli.
Eile läks veits lappama. Nele oli Tallinnas ja Anna Lea ei viitsinud ikka välja tulla. Niisiis olin alguses Rivoa Pirol. Siis tuli veel mingi hunnik kutte. Suht tšill oli. Mingi aeg jõudis Stella ka linna. Olime veits Pirol veel ja siis läksime Rüütlisse. Nägime Ingmarit ja Andreast. Tšillisime Stellaga siis nendega, sest teised läksid ära. Istusime Kivis veits ja värki. Zavoodis käisime ka. Kaotasin oma head nahkkindad ära. Pärast Möku ees nägime Brianit ka. Andu sai talt öömaja. Olime veits linnas ja siis viisime Andu punkerisse. Inks läks juba varem minema. Pärast käisime Stellaga veel Fastersis. Koju jõudsin mingi veerand kuus.
Raamatukogus käisin ka mingipäev. Üleeile vist. Maksin oma hiigel viivise ära.
Nüüd istun Emajõe ääres ja ootan Uru proovi.
Ma pean nüüd koguaeg telefoniga kirjutama, sest Sandri arvuti paneb näkku. Rauno oma ma ei viitsi võtta.
Külm on.
Peaks varsti minema hakkama.
Pime on juba.
Keegi tahtis mu juukseid endale. Ei anna.
Ok, hakkan vaikselt astuma.

Nii nii nii

Naudin Bachi ja kamina tuld.
Kirjutan oma tööd. Praktilist tööd. Muuseas haun plaane õhtuks.
TAHAN PIDU. ALKOHOLI(nii, et mulle ka midagi ikka mõjuks). LAHEDAID INIMESI. HULLU. MÖLLU.
On seda palju palutud? Mulle tõesti kuluks ära. Ausalt. Suht sitt seis on.
Aaaaahggghhggrgddgcjvhhhhhh!!!!!
Mu pea valutab.
Aaahhh, viiuli kontsert. Mmmm. Hea
Peaks tööd edasi tegema.
Öö hakul linna. Ilmselt siis Stella ja Anna Leaga. Eks näis, mis saab. Pfftt. Okei

Kõik on nii halb

Gfhg

Sandril oli päeval filmikas. Suht ok.
Käisin jalutamas. Emajõe ääres. Istusin rannas kiigu pea, ma ei kujuta ette, kui kaua. Jäin nagu transi. Oma mõtete ja muusikaga. Väga imelik oli. Niiske.
Uru proov oli ka täna. Suht rahulik.
Pärast läksime Annikaga Jazz clubi korraks. Või no nägime kontserdi lõppu. Sõitsime veits Siimuga ringi ja siis koju. Tahtsin küll täiega linna minna, aga üksi oleks maru sant olnud. Niisiis suren kodus. Uni on tegelt.
Mul on banaani.
Homme võiks välja minna. Klubbi? Zavvi!? Hehh. Eks näis.
Juba mõnda aega olen tahtnud korralikult nina täis tõmmata. Purju. Aga noh pole õnnstunud. Liiga vähe alkoholi.
Kurat.
Sitt

Tahan kellegiga välja minna.

Vajan kalli.

Olen nunnu

Ma ei saa Sandri arvutis blogi kirjutada, sest sa arvutis on mingi viirus ja kõik on mingit reklaami täis, niiet ta ei lase mul kirjutada. Jeeee.
Vaatan Robin Hoodi multikat. Seda, kus ta rebane on. Nii nunnu.
Käisin Sannuga linnas. Olime seal sada aastat. Sõime sõõrikuid ja jõime kohvi. Ostsin rohelised ketsid endale.
Vahva.
Sannu tegi kooki.
Peaksin tegema salomon burgereid. Mingid fancyd kalapulgad.
Homme voorib siia kell 10 hommikul mingi sandri rahvas. Vaatavad filme. Kell 10 hommikul!?!?!! Ma vist ei saa magada.
Tahan Joyce juurde. Nii väga.
Kedagi ei ole enam alles.
Peale Stella, aga temaga ei saa ka koguaeg suheda või nagu ma ei oska seletada. Sander ka. Aga temaga ka ei saa.
Keeruline.
Kuhu kõik kadus?
Tina tuhka.
Vaimustav.
Oivaline.
Vapustav.
Suurepärane.
Fantastiline.
Perfektne.
Brilliantne.
Koooooki!!! Nämmmm
Tegime Sandriga Jyskis nalja. Magasime voodites ja valisime mööblit. Jeee
Enda telefoni sain ainult ühe pildi...meie magamas:

Mis toimps?

Istun emme ateljees ja joon Ginger Joed. Cool.
Käisin valimas. Jee.
Joe saab kohe otsa. Siis korgin uue Somersby lahti. Skoor.
Ok.
Ma ei tea

Fun

Käisin eile väljas. Olin Nele, Rivo ja Markusega. Markus on Rivo parim sõber. Alguses nad mängisid pilli veits linnas ja me seisime seal kõrval. Paar inimest tšillis ka. Juuste ja kitarriga Arturit isegi nägin. Veits awkward oli. Siis tulid mingid Tallinna kutit. Tõestasime neile, et Tartu ruulib. Lõpuks olid nad nii in love, et ise ka ei usu. Tšillisime zavoodis. Seal oli ka huvitav. Cool. Lõpuks oli Rivo veits mähises. Hakkasime siis tema poole astuma. Või no tegelt me ei teadnud, kuhu me lähma, aga Rivo läks ees ja tundus, et ta liikus kodu poole. Nele otsustas ka koju minna, niisiis mina ja Markus vedasime Rivo Riiamäest üles. Tema juures oli naljakas. Rivo oli suht lukus. Siis hakkasime kana tegema. Kell kaks öösel kanakintse. Jee. Suht kaua läks nendega. Lõpuks tulid suht head. Oi aga kuidas me neid tegime. Hahahahaaa. Rivo suutis karbi mune maha visata. Ta sokk oli üleni munane. Ja siis hakkas ta oma jointi sööma. Me Markuga vaatame ja naerame. Lõpuks mingi aeg läksime tuttu ära. Hommikul oli Rivo ikka veits laksu all. Hakkasid siis koristama. Hahahaa, see oli veel naljaksm kui kana tegemine. Köök oli haigelt sassis. Teised toad olid suht korras. Rivol on haigelt suur korter. Enivei, köök, oehh. Mingi muna ja kondid.olid igal pool. Rivo võttis siis põranda mopi ja hakkas koristama. Pani oma roosad sussid ka jalga. Niii naljakas. Tol hetkel ma muidugi ei naernu otseselt, muigasin, aga nüüd tagantjärgi on see nii naljakas. Ta ütles, et see koristamine jne. on see roosa pool temast. Hahh. Koduisa. Markus ka tšillis ja värki. Siis nad läksid  poodi ja mina tulin koju. Trenni ei viitsinud minna. Tšillisin kodus. Käisin emme ja Triinaga poes. Triina on kohutav laps. Reaalselt. Väga kohutav. Ma ei kujuta ette, mis temast saab.
Mängisin kitarri. Ehitasin kõige coolima capo ever. Töötab! Homme peab valima minema.
Tegin kõige šokolaadisema šokolaadi küpsisetordi ever! Ommnyomm. Lõppu panen pilte ka.
Joon õunajussi veini spraidiga. Emme joob ka. Tšill.
Paar paska on ka ära eksinud, aga noh. Perse kah. Ma lihtsalt oskan nii. Skoor. Mingi imelik film käib. Exotica. Weird. Mingid paljad hööritavad tädid. Fun
Öhöhhöö

Kuidas?

Keegi kirjutas mulle juba septembri keskel Say at mysse ühe teksti. See oli suht pikk tekst. Üsna liigutav või nagu julgustav. Jah, pigem julgustav. Väga tark tekst. Iseenesest, kas päris nii on. Olen hämmastuses. Kuidas saab keegi kellstki nii mõelda? Ma ei saa aru. See keegi kirjutas lõppu, et ma ei tunne teda jne. Aga kuidas ta siis saab minu kohta selliseid asju öelda? Oleme kohtunud? Kuidas sa saad minust selliseid asju kirjutada? Ma olen pahviks löödud. Tõesti. Ma ei oska kohe kuidagi reageerida.
Samas kui üks inimene, inimene, kes isegi ei tunne mind otseselt, arvab nii, siis miks ei peaks ma ise ka nii arvama. Uskuma endasse.
Vauu. Tõesti. Ma olen sõnatu.
See...oehh...vau.

sayat.me/MerlinLL
-
Kui keegi veel midagi hämmastavat ja sõnatuks võtvat tahab mulle kirjutada.

Jee

Õudsalt kummitab. Panen siia ka: 

Kai-Ly ja Mariliis laulavad. "Laululaagri" lõpus laulsid ka. Pärast seda, kui kooriga "Raagus sõnu" laulsime.

Laivis oli kümme korda parem. Siin ei kõla nii hästi. Oh well.  

Mari Pokinenil on nii head laulud.

Päu-väu

Tegin eile Urus oma karaktereid. Miguel tuli päris hästi välja. Kuigi see oli pantomiim. Olen rahul. 

Pärast tšillisin veits Taneli ja kahe ta bändi kaaslasega, Akseli ja Helliga. Olime Helli pool. Nad tegid mussi ja mina kuulasin. Tšll. 

Täna oli koolis stiilipäev - Jüri-Mari. Ehk siis poisid tüdrukuteks ja tüdrukud poisteks. Olin Emil Rodriguez Miguel: 

Jee. Teised olid kõik end mingiteks gängstadeks teinud. Ok üks tüdruk oli veel härrasmees. Kas kõik mehed ongi siis nende meelest mingid gängstad? Aiai. Ma olin ikkagi džentelmen. Skoor.

Enne kooli käisime klassiga arhiivis. Mingi ekskursiooni moodi asi. Üldse imelik ei olnud seal vuntsidega ringi kõndida. Ei, mkmm, mitte üldse. 

Matemaatika kontrolltöö oli täna ka. Oskasin kõike......NOT! Sittagi. Ilmselt saan siis jälle kahe. Woohoooo. Ma ei tea, mis on juhtunud. Hämmastav. 

Pärast kooli oli laululaager. Mingi kallis koolitus jne. ...

MÕTTETU. 

Kas reaalselt selline asi maksiski 300 euri? Ma ei saa aru. See oli reaalselt nii mõttetu. Ma ei liialda. Viskasime pastakaid. Astusime õhupalle katki ja kuulasime (eriti tegelikult ei kuulnud midagi), kuidas see tädi rääkis meeskonnatööst. Ei midagi uut kusjuures. Ja see pidi mingi eriti eriline ja hea ja elumuutev asi olema? Oh wow. Ei. 

Mu kõht valutab. 

Miks täna nii halb ilm on????

Tahaks minna jooma. Aga on kaks muret. Sitt ilm ja no money. Ok ja veel üks. Kellega? Ei, tegelt rahvast leiaks. So ikkagi kaks probleemi. Aleks kutsus mind enda juurde. Ma vist ei viitsi minna. Nagu, ta elab kuskil kaugel ja ma ei kujuta ette, mida me teeme. Might be awkward. 

Miks nii sitt ilm on???? Just nüüd, kui on tuju haigelt täis olla ja ringi tõmmelda. Just vaheaja alguses. Junn. Täiega!!!

Oeeehhh

Pean vaheaja jooksul oma uurimustöö ära tegema. Ok, praktilisetöö. Ma ei oska ja ei taha ja ei saa. 

Loll jutt.

Pean saama. 

Õige!!!

Jeee

Sain õhupalli. Ja paki tikke. 

Ärge küsige. 

Teised on peol

Aga mis seal enam vahet on?
Emme küsis, et miks mul käsi jälle katki on. Hah

"Sina mine istu oma toas."

Väga vabalt. Pole probleemi. Insta. Tehtud. Valmis. Töötab.

"Jäta uks lahti, muidu külmad ära."
"Ongi parem."
"Ei ole ju."

Panin ukse kinni.

"Kas kõik on korras?
Äkki tahad psühholoogi juurde minna?
See ei teeks paha."

Lähme reedel klassiga arhiivi. Vaatame vanu dokumente ja staffi. Räägitakse meile, et kuidas arhiive kasutada jne. Osadel on kindlasti uurimustöö jaoks vaja.

Ma olen muutunud. Palju. Ma võtan asju palju vabamalt. Ma suhtlen palju vabamalt. Ma ei arvanud kunagi, et ma võiksin inimestega niimoodi suhelda. Ma ei näita välja oma mõtteid. Tundeid. Olen ülimalt sarkastiline. Pohhuistlik. Ma ei kiida seda heaks. Ja kui ma jään üksi...võtab see kõik võimust. Ja siis ma elan ennast siia blogisse välja. Ma ei saa sellest päris täpselt aru. See on mulle nagu juba sisse kodeeritud. Kui oled kuskil seltskonnas või kellegiga koos, siis ole tore, rõõmus, räägi juttu jne. Kui aga oled üksi, siis ole kas ikka rõõmus, tegus, loominguline...või..vait, paigal, mõtteis, surnud. Hämmastav. Ma vaataks end nagu kõrvalt. Ei saa aru. Sellisest inimesest ei saa aru. Tahaks lüüa teda. Raputada. Sõimata. Karjuda: "Sa oled hull!!!" Sõna otseses mõttes. Mitte see, et sa oled natuke kreisi ja teed lollusi. Konkreetselt hüsteeriline, ängistuses vaimuhaige. "Miks sa arsti juures ei käi? See võib ju hullemaks minna."

Paljud läksid täna klubbi. Illusiooni. Retrole. Ma olen nii väsinud, et ma ei viitsinud. Stella küll õudsalt tahtis, et ma läheks. Üksi ta ei taha minna. Ma loodan, et ta ikka läheb. Tantsib ja tunnueb lõbu. Kulub ära. Fun fun fun. Tahaks šokolaadi. Nämm.
mmmm... Kord olid niiiiduuud rohelust täis...pilv taevavõõõlvist vaid haarvaa üle käääiis. ... laaa-da-di-da-daaaa...da-taaaa- dadidaaaaa ...... mmmhmhmm.. uuuuuuu-uuuu.
Kummitab. Heh. Peaks luulekogusid lugema. Lihtsalt niisama. Mul on siin terve hunnik. Tegelt peaks Krossi lugema hakkama. Nii palju tahaks lugeda.
Vaatasin selle "Dorian Gray" filmi ka ära. Ossapoiss. See pole raamatuga üldse sarnane. Nii palju asju on juurde kirjutatud. Samas ega seal raamatus eriti ei olnud kirjeldatud sündmusi. Rohkem mõttemaailma. Veidi criipi oli. Vaatasime seda Sandriga koos. Minu voodis. Hehh. Suht mõnsa oli.
Jahe on. Peaaegu, et külm. Ööseks pean ikkagi ukse lahti jätma.
Valima peab minema.

Ei tea, kas ma viitsin kakaod teha. Ei tea, kas ma tahan kakaod. Piim. Ma ei joo piima. See oleks soe. Rahustaks. Peaks vist ikkagi tegema. Loodan, et paps ei hakka mölisema. Ma siis teen.

Tsao-kakao,
nagu vene keele õpetaja Ira ütles.

Ei

Mängisin kõik pillid läbi, mis mu toas on. Kokku 6. Jeee. Konksuga värk. Mängisin kitarri, klaverit, viiulit, siis mõlemat parmupilli ja laulsin ka. Kokku 6. Jeee.
Hääl on haige.
Reedel on laululaager. Mingi kallis koolitus on ka. Koos poistekooriga. Või no tenori ja bassiga. Väikesi poisse ei võta. See koolitus plekib mingi 300 euri. Nice. Ootan põnevusega. Laululaager poistega. Cool.
Täna oli pildistamine. Tegin Stellaga sõbrapilti, nagu ikka. Ja Tõnisega ka. Hahahahhaha. Ma ei kujuta ette, mis nendest välja tuleb.
Käisin eile Taneliga väljas. Chill. Saime Shootersis tasuta õlut. Pärast ikka Zavoodi. Kuidas siis muidu.
Nägin Kristjanit ka. Rääkisime Zavvis veits juttu. Hmmmmmmm.
Homme võiks mata järeltööle minna. Aga ma ei lähe. Sest ma ei oska. Reedel on uus töö. Vaimustav.

Ooooooooooooooooeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeehhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh

Ma ei saa ikka veel aru. Mitte millestki. Miks? Miks? Miks?

Laulud kummitavad.

mmm...Nii vaikseks kõik on jäänud
           Su ümber ja su sees.
           Mis oli see on läinud.
           Mis tuleb alles ees.

aaaaaa.....aaaa -
aaa...aa-aa-aaaaaaaa.....
         Kuhugi on kadunud
         usk ja unustus.
         Sinu kaunid hääled
         raagus sõnad suus.
         Sinu suu ja silmad
         üle sügise.
         Kes nüüd lumimarjadele
         köidab aseme?

uuu...uuu-u-uuu.u.u.u.uuu....
..
.

Jamhh

Vahva

Ma armastan raamatuid.
Tegin Joycega videokõnet. Ta on nii nunnu. Ma nii väga igatsen teda. Ta oli see keegi, kellega alati rääkida, ta vastas peaaegu kohe, kui talle kirjutada. Alati see, kellega ükskõik kuna kokku saada ja jalutada. Lollitada või kurba juttu rääkida. Ma nii väga tahan sind siia!!! Oleks ma rikas, ma läheks kohe Saksamaale. Noh. Ma ei ole. Junnnnn.
Väitlus.

Pärast head tuleb halb ja pärast halba tuleb veel halvem

Vaatasin lõpuks filmi "Uhkus ja eelarvamus" ära. Sain raamatu juba mõnda aega tagasi läbi. Ma olin filmi varem näinud, aga meenutamiseks. See on lihtsalt oivaline. See raamat. Ja see film ka. Nii hea. Fantastiline. Lugedes sain mitu korda bibliogasmi. Seda sõna pole ilmselt olemas, aga no nii oli. Nii hea. Vaimustav. Võrratu. Suurepärane. Perfektne. Kõik ülistavad sõnad veel. Selle raamatuga ma ei oska nii viisi samastuda nagu ma samastusin Dorian Grayga, kuid siiski midagi oli tuttavat. Pani igatsema igasuguseid asju. Kõik oli kuidagi lõpuks nii perfektne. Olen kade. Nii oivaline. Ma ei saa. Olen äärmiselt erutatud. Lugedes raamatut ja nüüd nähes sama kohta filmis tõmbus mu kõht sama moodi krampi. Elevusest. Mul lihtsalt ei ole sõnu. Ma ei oska mitte kuidagi paremini oma tundmusi hetkel väljendada. Üldse arvestades mu hetkeolukorda ei oska ma midagi öelda ja ennast väljendada. Ma ei tea, mida teha. Aga see viis tõesti mõtted mujale. Nii hea. Ma ei või. Suudaks ma kuidagi end paremini vaid väljendada. Ma ei oska.
Hakkan nüüd vaatama "Dorian Garyd", kuigi lugesin seda juba päris tükk aega tagasi, ei ole ma veel filmini jõudnud. Eks näis, kas see ka sama hea on. Ma tõesti loodan, sest raamatuga tekkis mul tugev side.
Ohh.
Kuidas küll on olemas selliseid andekaid inimesi.

¿

Rauno küsis, et kas ma olen põrunud. Et miks ma suren. Et tavaliselt ma ei ole selline. Paigal ja vait. Hahahahahahahahahahahahahahahahahahahaha.
See pole naljakas.

Halb

Väga halb. Praegu on väga halb.
Stella tegi mulle enne füüsikat kohvi välja.
90 minutit piinavat inglise keelt.
Nii halb. Väga paha. Ma ei jõua siin olla. Väga paha. Mis toimub? Miks on nii halb?
Mu käed värisevad. Halb on kirjutada. Halb on olla. Stella läks ära. Olen üksi.
Põgenege!!!
Tahan ära. Minema. Tühjust.
Ma ei suuda.
Olen kurb.
Tahaks nutta.
Aga ei taha ka. Ei aita.
Koolis oleks mark nutta. Nii hämmastav, kuidas ma suudan neid maske niimoodi vahetada.
Keegi ei saa midagi arugi. Vaimustav.

Wiihiii

Ma panin Taneli põlema.

Kohutav

Nii kohutav. Ma ei kujuta ette, mis tunne see võiks olla. Kohutav.

Nii...

Tekst pandi üles. Jee. Täiega lihtne.
Koristasin kapi ära. Edusammud. Teen seda hava. See võtab õudsalt aega ja energiat. Kõht on tühi. Igav on. Peaks jalutama minema. Pole ammu käinud. Raamatukokku peaks ka minema. Ei viitsi. Vaikus.

Mis asjaaaaa

Jee, mu nina ei voola enam nii hullusti. Ta on lihtsalt nagu suur raske koorem mu näos. Vaimutav. Nüüd on kurk haige. Jeee. Pühapäev on. Sander tegi endale pannkooke. Need näevad välja täpselt nagu mingist ameerika filmist. Ümarad ja hunnikus ja meega ja maasikad on peal. Nagu tornis. Ja mina ei saa. Mõnitus.
Ilus ilm on väljas. Vüiks minna ja teha midagi. Peaks kapi ära koristama. Üldse toa.
Eelmine kord Urus öeldi, et nad panevad üles ühe teksti, mille me peame teisipäevaks pähe õppima, aga seda ei ole ikka üleval. Kuidas ma siis saan seda õppida? Paanika!!!!
Istun siin köögis meigitult ja söön grillvõileiba ja kuulan mingit Sandri playlisti. Istun meigitult. Kuidas te mõistate? Kas meigitud ära või ilma meigita. Sama, et mul on värvitud silmad. Kas nad on ära värvitud või siis nad on ilma värvita. Hahh. Eesti keel.
Mõelge siis ise:

Ma ei käi kuskil ilma meigita ja ma ei tee pilti, kui mul pole meiki ja veel vähem panen ma pilte üles, kus mul pole meiki. Ei teagi, mis mul täna hommikul viga on.
Saage šokk. Õnneks siin pildil pole nii hästi aru sada. Sellise nurga alt. Wiihii
Ei midagi.

Lootused

Ma arvan, et mu saatusemääraja on väga nupukas. Kujutan ette, et kuskil minu lähedal või siis eemalt jälgib mind väike olevus. Väike saatan näiteks, kes omab võimu mu saatuse üle. Jälgib mu tegemisi ja siis vastavalt paneb asju juhtuma, kas siis häid asju, kui olen tubli olnud või siis halbu asju, kui ma ei ole nii tubli olnud. Seda võib ka karmaks nimetada muidugi. Sinuga juhtub see, mida sa teistele teed. Umbes nii. Kui ta on rahul mu otsustega, siis ta premeerib mind mõne väikese toreda asjaga. Vingerpussidena loob ta vahel mõned huvitavad kokkusattumused või mõned ootamatud kohtumised.
Hakkasin mõtlema sellele, sest juhtus üks kokkusattumus. Samas mõned ütlevad, et juhuseid ja kokkusattumusi ei ole olemas, et kõik on ettemääratud. Aga äkki ongi. Igatahes, võtsin Stella kingitud purgist just viimase paberirullikese. Seal oli selline lauseke: You are your choices ehk sina oled oma valikud. Aga kas see pole mitte huvitav kokkusattumus, et just hetkel teen ma elus valikuid ja langetan otsuseid. Ja just see viimane lause oli selline. Just sellel hetkel praegu, milles ma olen. Kõik see olek ja ümbrus ja mõtted. Ja just see lause. Mu Väike Saatan teeb tublit tööd. Paneb mind hämmastama, üllatuma ja mõtlema. Äärmiselt huvitav.
Aitäh sulle Väike Saatan. Sa oled küll hunnikuga sitta mulle keeranud, aga need vähesed väikesed heateod on lihtsalt oivalised. Ja just tänu sellele, et neid on vähe ja et need on niivõrd erilised ja tabavad, on need võrratud. Peaaegu viivad asjad balanssi, tasakaalu. Veidi veel. Minus on tärganud lootus, et asjad hakkavad ülesmäge minema. Mul on lootus. Ootan huviga edasist. Ma loodan, et see pole jälle üks nendest momentidest, kui midagi läheb hästi ja siis kohe peab juhtuma midagi halba, sest ei ole halba ilma heata või midagi sellist. Samas ma olen ju sellest ka kirjutanud, et mul on alati nii, et kui on midagi head, siis kohe tuleb midagi halba sinna otsa. Palun Väike Saatanke, tee nii, et see hea tunne ei kaoks veel ära. No hea küll, see pole veel nii hea tunne, sest mõni asi ikkagi kripeldab, kuid peaaegu. Ohh. Lootused.

Parem

Selgus, et asi on nüüd ikka teistmoodi. Mitte nii drastiline. Parem. Eks näis, mis sellest välja kukub. Võiks toimida. Loodan. Äkki saab siis ka muid asju arendadaa. Äkki hakkab kergem. Äkki on lihtsam edasi tegutseda. Edasisi otsuseid vastu võtta. Huvitav. Tahan juba teada, mis sellest saab.

Hea või halb

Huvitav. Miks ma nii emotsioonitu olen?
Sellise asja puhul võiks nagu mingit emotsiooni näidata. Võiks tunda midagi. Aga miks ma ei tunne? Hämmastav. Kas ma siis olengi päriselt nii tundetu? See ei saa ju nii olla. Mul ei ole ju ükskõik. Ma ei ole pohhuist selliste teemadega. Ma arvan. Samas on võimalus, et ma lasin eelmine kord kõik lihtsalt välja. Ja midagi ei jäänud alles. Niiet nüüd on tühjus. Võibolla see näitab ka seda, et ma olin juba sellega leppinud ja sellega rahu teinud. Niisiis peaks kõik korras olema. Aga kas on? Kindlasti mitte. Kas see üldse toimib? Eelmine plaan ei toiminud. Seekord on kasutusel karmimad meetmed. Isegi võib toimida. Aga kas see on hea või halb, seda ma ei tea. Keeruline. Aga ikkagi mind painab veidi see, et ma olen nii tuim praegu. Nagu see oleks kõige tavalisem asi. Oma osa muidugi mängib see, et ma olen veidi haige ja ei suuda tervenisti keskenduda, sest mõtlen pidevalt, kui halb mul ikka on. Hingata on raske. Kurk on imelikus seisus. Nina voolab. Joon kuuma, värsket ja magusat piparmünditeed, paracetamoliga. Hea. Viimati jõin vist piparmünditeed Marekiga Taavi juures vannis. Huvitav. Aga see selleks. Tundetus siiski. See ei ole mingi šokk või midagi. Siin ei ole midagi sellist, mis iseenesest üllataks. Ma ju suudangi kõik perse keerata.

Kiirelt

Kiirelt midagi.
Jutud.
Maskid.
Kõik on korras.
Tulin koolist varem ära. Oli suremis tunne.
Raske on hingata.
Lähen vist Nelega Vaba lava üritusele. Lille majas.
Äkki lähen ise ka lavale.
Ei usu.
Ma ei ole registreerunud.
Täna on kaks kohta, kuhu tahaks minna. Rokikas on Metsatöll ja Feel Goodis on Vennaskond. mõlemal on pilet ja mul pole raha. niisiis jääb ära. Kahju. Oleks saanud moshida.
Lähen näitan maailmale oma harja.
Okei.
Tsau

Maskid

Inimesed kannavad maske. Enamus vähemalt. Mina igatahes. Maskid, need on ühed toredad asjad. Me saame need ette panna täpselt siis, kui tahame varjata midagi. Aga kui hakata vahetama neid liiga tihti? Kui see saab liiga suureks harjumuseks? Kui oled sellest sõltuvuses? Kui sellest enam lahti ei saa? Kui satud juba ise ka segadusse?
Näiteks facebook. Sa vahetad pidevalt oma nime. Igasugusteks tobedusteks. Teed seda pidevalt. Ja lõpuks on sul muutmise limiit täis ja sa ei saa enam oma nime muuta. Sulle jääbki see nõme nimi, mille endale panid.
Mis juhtub, kui maskide vahetamise limiit saab täis? Jäädki selle ühe maskiga, mida viimati kandsid. Halb ju. Kui minu puhul jääks mulle ette see nägu või mask või mis iganes, mis mul näiteks siis on, kui ma õhtul üksi olen. Masendav, kas pole. Samas siis näeksid need teised mind sellisena ka, mitte alati õnneliku ja hulluna. Huvitav iseenesest. Hakkasin mõtlema selle peale enne näitetrupi proovi. Aga, et neid maske niimoodi vahetada ja veel nii, et teised midagi aru ei saa...see peab ikka mingit sorti anne ju olema.
Huvitav. Selle üle peaks pikemalt filosofeerima.

Rumal

Öeldakse, et rumal on üritada meeldida inimesele, kes sind ei vaja. Eks see ole loogiline ka. Milleks raisata oma aega? Samal ajal, kui sa üritad sellele kellelegi meeldida, võiksid sa hoopis tutvuda kellegi teisega. Või siis olla koos vana sõbraga. Olla nendega, kellele sa midagi tähendad. See on siis selge. Tõesti, rumal on üritada meeldida inimesele, kes sind ei vaja.

Aga mis saab siis, kui sina vajad teda? Sa püüad ja püüad nii hullusti, sest sa vajad teda. Sa ei saa muud moodi. Võiksid suhelda hoopis teiste inimestega. Nendega, kes ka sind vastu vajavad. Aga sa lihtsalt ei saa. Sa vajad seda kedagit liiga palju, kuigi tema sind ei vaja. Kas pole mitte keeruline? 

Esimese variandi puhul saab lihtsalt edasi liikuda. Aga mida siis teha, kui juhtub nii nagu see teine pool rääkis? Midagi ei saagi teha. Sa jäädki püüdma. Ilmselt pika peale vajud veits ära, aga su tahe ei lõpe kunagi. Sa vajad teda liiga palju, et teda jätta ja alla anda. 

Mäletan sind veel

Sa oled mul ikka meeles. See, kui soe sa olid. Ja sõbralik. Tahtsid peaaegu alati minuga koos olla. Või siis üks kõik kellega. Tahtsid mängida. Sa olid nii sile, aga ka pehme. Tegid mul tuju heaks. Kuigi ajasin sind tihti ära. Sinu kurvad ja vesised silmad. Need olid alati nagu mures. Ja su nina ei olnud üldse alati niiske. Olid alati kõigil jalus. Tegid pidevalt asja minu tuppa. Sellest on nüüd kolm aastat. Igatsen sind. Täna on su sünniaastapäev. Mäletan, kui esimest korda kohtusime. Aasta oli siis 2001. Mina olin juba umbes 2 kuud koolis käinud. Siis tõime su papsiga koju. Sa olid autos esijalgadega minu süles. Kui sa haigutasid ehmatasin nii ära. Sul oli nii suur suu. Mõtlesin, et sööd mu ära. Tristan, ma tahan, et sa olekid ikka siin. Vahel leian sinu karvu oma riietelt, mida pole ammu ammu kandnud. Tol ajal olid need igal pool. Närvi ajas. Aga nüüd, kui leian mõne, siis meenud mulle alati. Trissu. Meie väike nunnu.Tristan Deklaarus.

Tööd on vaja teha.

Mu luulekogu hakkab ilmet võtma. Olen enam vähem kõik oma luuletused kokku otsinud, mida ma tahaks sinna panna. Inglise keelsed jätan välja. Ja osad lambikad ka. Olen paar uut asja juurde ka kirjutanud. Aga ma ei oska seda juttu sinna ümber kirjutada. Nagu Uurimustöö asja. Sissejuhatust ja teemat ja kokkuvõtet jne. Et miks ma seda tegin ja värgid särgid. Keerukas. Mul peab mingi esimene variant kindlasti pärast vaheaega valmis olema. Peaks juhendajaga rääkima, et mida ma täpselt kirjutama pean. Aga ta hakkab oma asja jahuma ja siis ei saa ma ikka omale vastust. Jõuab oma jutuga kuskile ma ei tea kuhu. Ta on küll õudaslt osav ja kogenud nendes asjades, aga ikkagi. Oh well. Katsetan homme. Ta soovitas mul või no ütles, et ma võiksin proovida ka sonette ja haikusid kirjutada. Haikusid veel võibolla. Ühe proovisin. Nojahh. Sonetid aga johhaidii. No neil mõlemal on ju kindel ridade ja silpide arv, mis teeb asja keeruliseks. Ma vist ei oskaks nii. Eks näis. Äkki suudan mõne haiku veel välja võluda, aga sonetiga vist ei hakka proovimagi.
Nii palju siis mingi uurimus/praktilisesttööst. Kokkuvõttes ikkagi praktilinetöö. Ok.
Kena õhtu jätku.
Kuigi ilmselt kirjutan täna veel. Võib olla. On selline tunne, et täna võiks lõputult kirjutada.
Fain.
Bye

Endiselt vaikus

Ma ei saa millestki aru.
OLGE PALUN VAIT!
Olen kaotanud aru.

Keegi ei ütle midagi.
RÄÄGI MINUGA!
Ma ei näe kedagi.

Kuhu sa kadusid?
MIS SUL VIGA ON?
Segadusse sattusid.

Kuidas lahendada probleemi?
MIDA MA TEGIN?
Söön arseeni.

Mis nüüd saab?
MIDA MA TEGEMA PEAN?
Mul puudub plaan.

Haiku 10

Kas vigastatud
tiivaga lepatriinu
kisendab valust?

            - Ain Kaalep

Can you feel it?

Vaikus.

Keegi ei ütle midagi. On ainult tuul ja jahedus. Peakohal on hämmastav vaade. Taevas on nii tumesinine. Viib sügavusse. Tähed on kõik väga selged. Neid on lõputult palju. Iga viimnegi tähtkuju on välja joonistunud. Hingematvalt ilus. Täielikus üksinduses. Istuda ei taha. Praegu on hea seista. Tubakas hõõgub aeglaselt. See lõhnab hästi. Magusalt. Väikesed suitsupilved hõljuvad tähtede suunas lõpmatusse. See kõik on nii ilus. Endiselt üksi. Kedagi teist ei ole. Õues on külm. Aga see ei jõua läbi mantli. Ainult üks nööp on kinni. Keskimine. Suits voolab läbi huulte. Alkohol ei mõju enam. Seda kulub palju. Aga ikkagi, ei midagi. Pime on. Kuid siiski piisavalt valge, et näha kellegi nägu. Aga kellegi nägu ei ole vaadata. Ainult tähti. See sügavus. See lummab. Tahaks lihtsalt minna ära. Olla kuskil lõpmatuses. Hõljuda. Tahaks selgust. Aga ei saa ära minna. See ei aitaks. Tähed on nii kauged. Tundub, et ka lahendused. Vaikus. Õrn tuul. Jahe hakkab. Tubakas saab otsa. Viimane tõmme. Viimane suitsuvine. Midagi ei hõõgu enam. Üks täht kustus. Mis nüüd? Veel natuke vaadata. Kahju on. Tahtejõud on väike. Tähti on palju. Rohkem kui varem. Ikka üksi. Kutsuks kellegi? Kelle? Tema. Aga muidugi tema. See oleks ilus. Veel ilusam. See ei toimiks. Keeruline. Tahaks nutta. Aga ei saa. Ja see ei aita. Mõttetu. Peaks sisse minema. Sooja. Üsna jahe on juba.

- Arturi juures Jõgeval

Funny stuff...Love it

Siin on kõik 6 osa järjest. Niiii naljakas!!!! Helloo!!!
Ok
Jee
Ma pablan oma homse kõne pärast.
Ok.
jee
Nii nunnu
ja naljakas.
Nunnukas.

Protsess

Kirjutan kõnet.
Sain valmis. Lugesin Sandrile ette.
Ta ütles, et oli suht ok. Mediocre.
Korjan veits praktilisetöö materjali kokku. Ehk surfan enda blogi.
Nii väsinud.

Õpetajate päev

No nii reedel on siis õpetajate päev. Kõik abituriendid peavad mingit õpetajat asendama ja tunde andma. Mina ja Annika aga peame tunni sisustama õpetajatele. Kaks tundi. Ragistasime ajustid ja välja mõtlesime, et mis me nendega peale hakkame. Huvitav. Saab lõbus olema. Aga see pole veel kõik. Laura on direktor. Ta peab aktusel kõne. Direktorina. Aga keegi peab ju õpilaste poolt ka kõne pidama. No ja see keegi olen siis mina. Niisiis ma pean mingi kõne valmis kirjutama. Aga ma ju ei oska. Mõtlesin, et kuna Laura kõne tuleb humoorikas ja naljaga pooles, siis minu nö. tänukõne võiks olla ikka pisarakiskuja. Keeruline. Vaat kui hakkangi keset kõnet nutma. Emotsioonid laes ja puha. Oi. Enivei. 
Koostasin väikese kava sellest, mis me siis nende õpetajatega teeme. Siin ta on:

1. Muusikatund.

Laulame laulu:


Annika dirigeerib. Mina saadan kitarril. Õpetame ka liigutused.
Esineme aktusel.

2. Võõrkeeletund

Õpetame "Aitäh" ütlema erinevates keeles. Näitame ka kaardil asukohta.
    1. Itaalia    -    Grazie
    2. Portugali -  Obrigado
    3. Rootsi   -    Tack
    4. Islandi   -    Takk fyrir
    5. Hispaania - Gracias
    6. Hollandi   - Dank u
    7. Läti         -  Paldies
    8. Taani    -    Tak
    9. Prantsuse - Merci
    10. Poola   -  Dziekuje

3. Esmaabitund

Meil on sidemerulle. Laseme neil paari võtta ja üksteist igat pidi siduda.

4. Meisterdamine

Anname õpilastele kätte paberi, millel on luukere. Siis anname neile värvilist paberit (rohelist) ja laseme neil nendest luukeredest teha tulnukad.

Eks näis, mis sellest kõigest välja kukub. 
Aidake mul kõnet kirjutada keegi. Palun.
Piuks.

Deemonid

Kas te ikka toidate mu kalakesi? Õigemini mu silmade taguseid deemoneid? Neid, kes hõljuvad mu silmade taga. Kui mu silmisse sügavalt vaadata võib neid märgata. Nad on saatanlikud. Alguses tunduvad süütud, kuid siis nad ründavad. Hoidke alt. Ärge kaotage valvsust. Kuid toita võiksite neid siiski. Siis ei ole nad nii näljased. Ei ole nii näljased järgmist ohvrit valima ja teda alistama. Säästke ennast ja teisi. Toitke neid! Palun! Ma väga palun! Ma ei suuda neid taltsutada. Te ei kujuta ette, kui raske neid ohjata on. Aidake mind! Palun! Ma anun teid!

Ajastus

Vaimustav ajastus.
Olen sinisem kui enne. Valgem ka. Valge neeger. Ei tegelt tuunisin enda peas elavaid karvu. Sinine hari. Külgedelt valge. Üsna põnev.
Kunagi oli aeg, kui ma oskasin seda võrratult, matemaatikast räägin. Mul olid tööd viied. Ma ei pidanud tunnis tööd kaasa tegema, sest mul oli kas kõik valmis või ma lihtsalt sain kõigest aru ega vajanud harjutamist. Need olid ilusad ajad. Ajad, kui ma tõesti sain aru ja taipasin. Olin huvitatud. Kuhu on küll need ajad kadunud? Nüüdse seisuga ei oska ma mitte midagi. Isun seal tunnis. Püüan kaasa teha, aga mitte mõhkugi ei saa aru. Niisiis ma annangi alla ja ei tee kaasa, mis on minust küll ääretult nõrk. Homme on kontrolltöö. Ma ei oska mitte midagi. Jaa, kunagi tulid kõik minu juurde abipalvetega, et ma neile mõnda ülesannet seletaks. Nüüd, mis on saanud nüüd? Ma vaatan avaldist enda ees paberil ja ma ei saa aru, mida ma sellega tegema pean. Olen nii eeskujulik õpilane. Teen tunnis tööd kaasa ja ka kodused ülesanded on alati lahendatud. Ohh jahh.
Täna oli pikk päev. Kool, koor, proov. Samas oli ka killuke toredust päevas. Täpsemalt koolipäevas, sest proov on alati tore, põhimõtteliselt. Täna oli ju rahvusvaheline muusikapäev. Meil koolis esinesid Elleri õpilased. Nende seas Jan. See sama Jan, kes Narvas Fuzette'ile trumme mängis. Ta mängib kitarri nii hästi. Jimmy Page tuli nagu une pealt. Ja need näod. Hahh. Vaimustav. Päris tõesti. Made my day. Peaaegu.
Olen unine. Peaks magama. Tühja see matemaatika. Kellel ikka vaja seda eksamit läbida? Teeme juba homme äkki ära. Ja see uurimustöö ka. Või no praktilinetöö.
Mu käsi on valus endiselt.
Isa ütles, et ma olen pesuehtne punkar. Vaieldatav.
Uni on tõesti.
Asungi vist magama ära. Tundub hea mõte. Võtkem kõik maskid maha ja uinugem.
Rahustavat ööd.