Mäletan sind veel

Sa oled mul ikka meeles. See, kui soe sa olid. Ja sõbralik. Tahtsid peaaegu alati minuga koos olla. Või siis üks kõik kellega. Tahtsid mängida. Sa olid nii sile, aga ka pehme. Tegid mul tuju heaks. Kuigi ajasin sind tihti ära. Sinu kurvad ja vesised silmad. Need olid alati nagu mures. Ja su nina ei olnud üldse alati niiske. Olid alati kõigil jalus. Tegid pidevalt asja minu tuppa. Sellest on nüüd kolm aastat. Igatsen sind. Täna on su sünniaastapäev. Mäletan, kui esimest korda kohtusime. Aasta oli siis 2001. Mina olin juba umbes 2 kuud koolis käinud. Siis tõime su papsiga koju. Sa olid autos esijalgadega minu süles. Kui sa haigutasid ehmatasin nii ära. Sul oli nii suur suu. Mõtlesin, et sööd mu ära. Tristan, ma tahan, et sa olekid ikka siin. Vahel leian sinu karvu oma riietelt, mida pole ammu ammu kandnud. Tol ajal olid need igal pool. Närvi ajas. Aga nüüd, kui leian mõne, siis meenud mulle alati. Trissu. Meie väike nunnu.Tristan Deklaarus.