Inimesed kannavad maske. Enamus vähemalt. Mina igatahes. Maskid, need on ühed toredad asjad. Me saame need ette panna täpselt siis, kui tahame varjata midagi. Aga kui hakata vahetama neid liiga tihti? Kui see saab liiga suureks harjumuseks? Kui oled sellest sõltuvuses? Kui sellest enam lahti ei saa? Kui satud juba ise ka segadusse?
Näiteks facebook. Sa vahetad pidevalt oma nime. Igasugusteks tobedusteks. Teed seda pidevalt. Ja lõpuks on sul muutmise limiit täis ja sa ei saa enam oma nime muuta. Sulle jääbki see nõme nimi, mille endale panid.
Mis juhtub, kui maskide vahetamise limiit saab täis? Jäädki selle ühe maskiga, mida viimati kandsid. Halb ju. Kui minu puhul jääks mulle ette see nägu või mask või mis iganes, mis mul näiteks siis on, kui ma õhtul üksi olen. Masendav, kas pole. Samas siis näeksid need teised mind sellisena ka, mitte alati õnneliku ja hulluna. Huvitav iseenesest. Hakkasin mõtlema selle peale enne näitetrupi proovi. Aga, et neid maske niimoodi vahetada ja veel nii, et teised midagi aru ei saa...see peab ikka mingit sorti anne ju olema.
Huvitav. Selle üle peaks pikemalt filosofeerima.
No comments:
Post a Comment