Hea või halb

Huvitav. Miks ma nii emotsioonitu olen?
Sellise asja puhul võiks nagu mingit emotsiooni näidata. Võiks tunda midagi. Aga miks ma ei tunne? Hämmastav. Kas ma siis olengi päriselt nii tundetu? See ei saa ju nii olla. Mul ei ole ju ükskõik. Ma ei ole pohhuist selliste teemadega. Ma arvan. Samas on võimalus, et ma lasin eelmine kord kõik lihtsalt välja. Ja midagi ei jäänud alles. Niiet nüüd on tühjus. Võibolla see näitab ka seda, et ma olin juba sellega leppinud ja sellega rahu teinud. Niisiis peaks kõik korras olema. Aga kas on? Kindlasti mitte. Kas see üldse toimib? Eelmine plaan ei toiminud. Seekord on kasutusel karmimad meetmed. Isegi võib toimida. Aga kas see on hea või halb, seda ma ei tea. Keeruline. Aga ikkagi mind painab veidi see, et ma olen nii tuim praegu. Nagu see oleks kõige tavalisem asi. Oma osa muidugi mängib see, et ma olen veidi haige ja ei suuda tervenisti keskenduda, sest mõtlen pidevalt, kui halb mul ikka on. Hingata on raske. Kurk on imelikus seisus. Nina voolab. Joon kuuma, värsket ja magusat piparmünditeed, paracetamoliga. Hea. Viimati jõin vist piparmünditeed Marekiga Taavi juures vannis. Huvitav. Aga see selleks. Tundetus siiski. See ei ole mingi šokk või midagi. Siin ei ole midagi sellist, mis iseenesest üllataks. Ma ju suudangi kõik perse keerata.